Kahe p\u00e4eva jooksul k\u00fclastatud algatused n\u00e4itasid selgelt: Ida-Virumaa ei ole pelgalt toetuste sihtpiirkond, vaid keskkond, kus neid ressursse osatakse \u00fcha enam loovalt ja j\u00e4tkusuutlikult rakendada.<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/kysk.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/DSC01379_80-1200x800.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/kysk.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/DSC01394_1_74-800x1200.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/kysk.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/DSC01806_1_74-1200x800.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/kysk.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/DSC01379_1_74-1200x800.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/kysk.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/DSC01394_80-1200x800.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/kysk.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/DSC02192_74-1200x800.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/kysk.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/DSC01852-1200x800.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\nHaridus kui muutuse k\u00e4ivitaja<\/strong><\/h2>\n\n\n\n\u00d5ppek\u00e4igu esimene peatus viis osalejad kood\/J\u00f5hvi<\/a> \u00f5ppekeskusesse. Alguse saanud Sillam\u00e4elt, on programm ajas arenenud \u2013 esialgsest Ida-Eesti fookusest on kasvanud mudel, mis soovib pakkuda v\u00f5imalust igale huvilisele, s\u00f5ltumata taustast.<\/p>\n\n\n\nStatistika r\u00e4\u00e4gib enda eest: \u00f5ppijate seas on esindatud 33 rahvust, 21% on naised ning keskmine vanus 29. Oluline on ka hariduse paindlikkus \u2013 lisaks t\u00e4iskasvanutele on loodud v\u00f5imalused ka g\u00fcmnaasiumi valikkursusteks ning \u00f5ppijate seas leidub nii k\u00f5rgelt haritud inimesi kui ka entusiastlikke p\u00f5hikooli l\u00f5petajaid.<\/p>\n\n\n\n
Programmi tugevus seisneb praktilises projekt\u00f5ppes. N\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tab hetkel neljaliikmeline tiim lahenduse kallal, mille eesm\u00e4rk on tuua kokku mittetulundus\u00fchingud \u2013 hea n\u00e4ide sellest, kuidas tehnoloogia saab toetada sotsiaalset m\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n
Loomade p\u00e4\u00e4stmisest s\u00fcsteemseks lahenduseks<\/strong><\/h2>\n\n\n\nMT\u00dc Ayuda loodud P\u00e4ite loomapargis <\/a>kohtusid osalejad algatusega, mis on kasvanud v\u00e4lja siirast soovist aidata. Eestvedaja otsustas Tallinnast kolida Ida-Virumaale, et p\u00e4\u00e4sta loomi. Loomade p\u00e4\u00e4stmise initsiatiivist on kujunenud mitmek\u00fclgne keskus, kus ravitakse ja tegeletakse nii kodu- kui metsloomadega, lisaks toimuvad erinevad s\u00fcndmused.<\/p>\n\n\n\nOluline on siinjuures koost\u00f6\u00f6: nii kohalike omavalitsustega kui ka rahvusvahelisel tasandil. N\u00e4iteks on loomade rehabilitatsioon ja \u00fcmberasustamine viinud koost\u00f6\u00f6ni Slovakkia ja teiste riikkidega.<\/p>\n\n\n\n
Kriisist s\u00fcndinud uus elu<\/strong><\/h2>\n\n\n\nVokas tegutsev Voka Inc. Cuisine Brutale<\/a> on ehe n\u00e4ide sellest, kuidas loovusel ei ole piire ning toit ei pea koosnema ainult tavap\u00e4rasest toiduainetest. Nii on s\u00f6\u00f6gikohas loodud soolikafestival, et pakkuda inimestele veidi erilisemat toitu. Endisesse koolimajja rajatud s\u00f6\u00f6gikoht j\u00e4\u00e4b silma nii enda kujundusega kui ka leidlikke lahendustega. N\u00e4iteks covidi eriolukorra ajal ehitas peremees kiriku, sest kirikus v\u00f5is k\u00e4ia, toidukohas sel ajal mitte.<\/p>\n\n\n\nT\u00e4na t\u00e4idab see ruum uut rolli kogukonna kohtumispaigana. See n\u00e4itab, kuidas kasutusest v\u00e4lja langenud taristu v\u00f5ib \u00f5ige idee ja eestvedamise korral saada piirkonna arengumootoriks.<\/p>\n\n\n\n
Kultuur kui identiteedi looja<\/strong><\/h2>\n\n\n\nSillam\u00e4el tegutsev Sillart<\/a> on n\u00e4ide kogukonnap\u00f5hisest kultuuriloome algatusest. Vabatahtlike eestvedamisel arendatakse vanast koolimajast kaasaegse kunsti galeriid ja loomekeskust.<\/p>\n\n\n\nSillarti eesm\u00e4rk ei piirdu galeriiga \u2013 plaanides on kontserdid, videoproduktsiooni v\u00f5imalused, koolitused ja loovt\u00f6\u00f6toad. Tegemist on klassikalise alt-\u00fcles kultuuripoliitikaga, kus kogukond ise loob oma kultuuritaristu ning annab v\u00f5imaluse kohalikel kunstnikel s\u00e4rada.<\/p>\n\n\n\n
Tulevikku ei planeerita \u00fcksi<\/strong><\/h2>\n\n\n\nIda-Viru Tulevik 2050<\/a> algatus toob kokku eri sektorid, et kujundada piirkonna pikaajalist visiooni. \u00dcle 120 idee, mis koguti kohalike elanike k\u00e4est, on aluseks visioonidokumendile, mida on tutvustatud ka otsustajatele.<\/p>\n\n\n\nAlgatust eestvedajad noored on loonud selle, et maakond oleks ka tulevikus elamisv\u00e4\u00e4rne elupaik ja tegutsemismaa.<\/p>\n\n\n\n
Protsessi keskmes on kaasamine \u2013 ideed ei s\u00fcnni suletud uste taga, vaid dialoogis kogukonnaga. K\u00e4esoleva aasta fookus on sildade loomisel, r\u00f5hutades vajadust \u00fchendada erinevad osapooled \u00fchiseks arenguks.<\/p>\n\n\n\n
Kogukondlik turvalisus ja mereline identiteet<\/strong><\/h2>\n\n\n\nToilas tegutsevad Toila Merep\u00e4\u00e4ste<\/a> ja Toila Jahtklubi<\/a> illustreerivad, kuidas vabatahtlikkus ja kogukondlik vastutus loovad v\u00e4\u00e4rtuse.<\/p>\n\n\n\nToila Merep\u00e4\u00e4ste toimib piirkonnas, kus riiklik reageerimisv\u00f5imekus ei kata alati vajadust, muutes vabatahtlikkusel p\u00f5hineva organisatsiooni kriitilise t\u00e4htsusega kogukondlikuks teenuseks. Hetkel tegutseb Merep\u00e4\u00e4stes 14 liiget ning nii on tegutsetud juba pea 20 aastat, millega nad on vanim vabatahtlik merep\u00e4\u00e4ste \u00fcksus. Lisaks liikmetele on nad loonud p\u00fcsitoetajate s\u00fcsteemi kogukonnast, mis on loonud v\u00f5imaluse j\u00e4tkusuutlikkuseks ja ka samas tekitanud omavahelise koost\u00f6\u00f6. Lisaks on tehtud noortele mere\u00f5pet ning tulevikus on plaan veel noortele mere\u00f5pet edasi arendada.<\/p>\n\n\n\n
Paralleelselt tegutsev Toila Jahtklubi keskendub tulevikule \u2013 noortele, pakkudes purjetamise koolitusi, rahvusvahelist kogemust ja kogukondliku kuuluvuse tugevdust. N\u00e4iteks eelmisel aastal toimus regatt, kus osales \u00fcle 120 noore purjetaja. Tehakse koost\u00f6\u00f6d ka teiste klubidega ning tegevustesse on kaasatud ka lapsevanemad.<\/p>\n\n\n\n
Kahe organisatsiooni s\u00fcnergia loob t\u00e4ieliku \u00f6kos\u00fcsteemi, kus turvalisus, haridus ja j\u00e4relkasv toetavad \u00fcksteist, arendades sadamat kui kogukondlikku keskust ja \u201emerestaadionit\u201c. Lisaks on sadamas mereresto, tulemas on v\u00f5imalused ka sadamas \u00f6\u00f6bimiseks.<\/p>\n\n\n\n
Koost\u00f6\u00f6 kui strateegiline valik<\/strong><\/h2>\n\n\n\n\u00d5ppek\u00e4igu l\u00f5petasid arutelud Ida-Viru Ettev\u00f5tluskeskus<\/a> eestvedamisel, kus tutvustati piirkondlikke koost\u00f6\u00f6mudeleid \u2013 turismi-, loome- ja haridusklastreid ning IdaHubi kui ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni tugiplatvormi.<\/p>\n\n\n\nHaridusvaldkonnas on viimastel aastatel tehtud sihip\u00e4raseid samme, et muuta \u00f5pe kaasavamaks ja noorte jaoks atraktiivsemaks. \u00dcheks n\u00e4iteks on haridusklaster Helikopter<\/a>, mis toob kokku erinevad haridusasutused ja partnerid, et arendada uuenduslikke lahendusi ning siduda haridus tihedamalt piirkonna vajadustega.<\/p>\n\n\n\nTurismisektorisse<\/a> on samal ajal tehtud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid investeeringuid, l\u00e4htudes arusaamast, et Ida-Virumaal on mitmekesine ja eristuv k\u00fclastuskogemus, mida tuleb teadlikumalt esile tuua. \u00d5iglase \u00fclemineku fondi toel on piirkonda suunatud ligikaudu 100 miljonit eurot, mille abil on plaanis rajada neli uut hotelli. Paralleelselt on loodud turismiklaster, mis koondab ligi neljandiku piirkonna turismiettev\u00f5tetest. \u00dchise \u201eseiklusmaa\u201c kontseptsiooni all tehakse koost\u00f6\u00f6d, et tugevdada piirkonna kuvandit ja tuua Ida-Virumaale rohkem k\u00fclastajaid.<\/p>\n\n\n\nKlastri teke on otseselt seotud sooviga murda juurdunud stereot\u00fc\u00fcpe \u2013 piirkonna kuvand on olnud eba\u00f5iglaselt negatiivne, kuigi tegelikkuses on siin rohkelt avastamisv\u00e4\u00e4rset. Selle muutmiseks on k\u00e4ivitatud ka k\u00fclalislahkuse m\u00e4rgise loomine, mis s\u00fcndis laiap\u00f5hjalise kaasamisprotsessi tulemusena. M\u00e4rgise erip\u00e4ra seisneb selles, et selle on kujundanud ettev\u00f5tjad ise, l\u00e4htudes oma ootustest ja kvaliteedistandarditest. Kuigi klastriga liitumine on tasuline, n\u00e4hakse seda kvaliteedim\u00e4rgina \u2013 valmisolek panustada peegeldab ettev\u00f5tjate p\u00fchendumust ja \u00fchist ambitsiooni.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks tegutseb Ida-Virumaal loomeklaster<\/a>, mille raames on loodud loomeinimeste andmebaas. See v\u00f5imaldab projektip\u00f5hiselt kiiresti leida vajalikke koost\u00f6\u00f6partnereid ning toetab loomevaldkonna n\u00e4htavust ja arengut. Olulisi samme on astutud ka selleks, et tuua piirkonda rohkem rahvusvahelisi filmiprojekte \u2013 Ida-Virumaad positsioneeritakse teadlikult atraktiivse ja mitmekesise v\u00f5ttepaigana.<\/p>\n\n\n\n\u00d5ppek\u00e4ik kinnitas \u00fcht: Ida-Virumaa ei ole enam pelgalt arenguprogrammide sihtpiirkond. See on keskkond, kus katsetatakse, eksitakse, \u00f5pitakse ja luuakse uusi lahendusi. K\u00f5ige olulisem ressurss ei ole raha, vaid inimesed. Need, kes n\u00e4evad v\u00f5imalusi, loovad sidemeid ja tegutsevad.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgmine selline \u00f5ppereis toimub juba s\u00fcgisel, mist\u00f5ttu tasub K\u00dcSKi kanalitel silma peal hoida!<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\u00d5ppereisi korraldas Sihtasutus Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapital.
\u00d5ppereis on osa \u0160veitsi-Eesti koost\u00f6\u00f6programmi \u201cSotsiaalse kaasatuse toetamine\u201d tegevustest, mis on suunatud kodaniku\u00fchiskonna tugevdamisele sotsiaalse innovatsiooni edendamise kaudu.
Tegevust kaasrahastab \u0160veitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste v\u00e4hendamiseks Euroopa Liidus.<\/em><\/p>\n\n\n\nLisainfo: <\/p>\n\n\n\n
\n![\"\"](\"https:\/\/kysk.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/07\/cropped-metsasonn-720-scaled-1-100x150.jpg\")
<\/div>Maris Praats<\/p>
kommunikatsioonispetsialist<\/p>
- \u0160veitsi-Eesti koost\u00f6\u00f6programmi meetme \u201eSotsiaalse kaasatuse toetamine\u201c sotsiaalse innovatsiooni kommunikeerimine<\/li><\/ul>
Maris.Praats@kysk.ee<\/a><\/p>
Statistika r\u00e4\u00e4gib enda eest: \u00f5ppijate seas on esindatud 33 rahvust, 21% on naised ning keskmine vanus 29. Oluline on ka hariduse paindlikkus \u2013 lisaks t\u00e4iskasvanutele on loodud v\u00f5imalused ka g\u00fcmnaasiumi valikkursusteks ning \u00f5ppijate seas leidub nii k\u00f5rgelt haritud inimesi kui ka entusiastlikke p\u00f5hikooli l\u00f5petajaid.<\/p>\n\n\n\n
Programmi tugevus seisneb praktilises projekt\u00f5ppes. N\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tab hetkel neljaliikmeline tiim lahenduse kallal, mille eesm\u00e4rk on tuua kokku mittetulundus\u00fchingud \u2013 hea n\u00e4ide sellest, kuidas tehnoloogia saab toetada sotsiaalset m\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n
Loomade p\u00e4\u00e4stmisest s\u00fcsteemseks lahenduseks<\/strong><\/h2>\n\n\n\nMT\u00dc Ayuda loodud P\u00e4ite loomapargis <\/a>kohtusid osalejad algatusega, mis on kasvanud v\u00e4lja siirast soovist aidata. Eestvedaja otsustas Tallinnast kolida Ida-Virumaale, et p\u00e4\u00e4sta loomi. Loomade p\u00e4\u00e4stmise initsiatiivist on kujunenud mitmek\u00fclgne keskus, kus ravitakse ja tegeletakse nii kodu- kui metsloomadega, lisaks toimuvad erinevad s\u00fcndmused.<\/p>\n\n\n\nOluline on siinjuures koost\u00f6\u00f6: nii kohalike omavalitsustega kui ka rahvusvahelisel tasandil. N\u00e4iteks on loomade rehabilitatsioon ja \u00fcmberasustamine viinud koost\u00f6\u00f6ni Slovakkia ja teiste riikkidega.<\/p>\n\n\n\n
Kriisist s\u00fcndinud uus elu<\/strong><\/h2>\n\n\n\nVokas tegutsev Voka Inc. Cuisine Brutale<\/a> on ehe n\u00e4ide sellest, kuidas loovusel ei ole piire ning toit ei pea koosnema ainult tavap\u00e4rasest toiduainetest. Nii on s\u00f6\u00f6gikohas loodud soolikafestival, et pakkuda inimestele veidi erilisemat toitu. Endisesse koolimajja rajatud s\u00f6\u00f6gikoht j\u00e4\u00e4b silma nii enda kujundusega kui ka leidlikke lahendustega. N\u00e4iteks covidi eriolukorra ajal ehitas peremees kiriku, sest kirikus v\u00f5is k\u00e4ia, toidukohas sel ajal mitte.<\/p>\n\n\n\nT\u00e4na t\u00e4idab see ruum uut rolli kogukonna kohtumispaigana. See n\u00e4itab, kuidas kasutusest v\u00e4lja langenud taristu v\u00f5ib \u00f5ige idee ja eestvedamise korral saada piirkonna arengumootoriks.<\/p>\n\n\n\n
Kultuur kui identiteedi looja<\/strong><\/h2>\n\n\n\nSillam\u00e4el tegutsev Sillart<\/a> on n\u00e4ide kogukonnap\u00f5hisest kultuuriloome algatusest. Vabatahtlike eestvedamisel arendatakse vanast koolimajast kaasaegse kunsti galeriid ja loomekeskust.<\/p>\n\n\n\nSillarti eesm\u00e4rk ei piirdu galeriiga \u2013 plaanides on kontserdid, videoproduktsiooni v\u00f5imalused, koolitused ja loovt\u00f6\u00f6toad. Tegemist on klassikalise alt-\u00fcles kultuuripoliitikaga, kus kogukond ise loob oma kultuuritaristu ning annab v\u00f5imaluse kohalikel kunstnikel s\u00e4rada.<\/p>\n\n\n\n
Tulevikku ei planeerita \u00fcksi<\/strong><\/h2>\n\n\n\nIda-Viru Tulevik 2050<\/a> algatus toob kokku eri sektorid, et kujundada piirkonna pikaajalist visiooni. \u00dcle 120 idee, mis koguti kohalike elanike k\u00e4est, on aluseks visioonidokumendile, mida on tutvustatud ka otsustajatele.<\/p>\n\n\n\nAlgatust eestvedajad noored on loonud selle, et maakond oleks ka tulevikus elamisv\u00e4\u00e4rne elupaik ja tegutsemismaa.<\/p>\n\n\n\n
Protsessi keskmes on kaasamine \u2013 ideed ei s\u00fcnni suletud uste taga, vaid dialoogis kogukonnaga. K\u00e4esoleva aasta fookus on sildade loomisel, r\u00f5hutades vajadust \u00fchendada erinevad osapooled \u00fchiseks arenguks.<\/p>\n\n\n\n
Kogukondlik turvalisus ja mereline identiteet<\/strong><\/h2>\n\n\n\nToilas tegutsevad Toila Merep\u00e4\u00e4ste<\/a> ja Toila Jahtklubi<\/a> illustreerivad, kuidas vabatahtlikkus ja kogukondlik vastutus loovad v\u00e4\u00e4rtuse.<\/p>\n\n\n\nToila Merep\u00e4\u00e4ste toimib piirkonnas, kus riiklik reageerimisv\u00f5imekus ei kata alati vajadust, muutes vabatahtlikkusel p\u00f5hineva organisatsiooni kriitilise t\u00e4htsusega kogukondlikuks teenuseks. Hetkel tegutseb Merep\u00e4\u00e4stes 14 liiget ning nii on tegutsetud juba pea 20 aastat, millega nad on vanim vabatahtlik merep\u00e4\u00e4ste \u00fcksus. Lisaks liikmetele on nad loonud p\u00fcsitoetajate s\u00fcsteemi kogukonnast, mis on loonud v\u00f5imaluse j\u00e4tkusuutlikkuseks ja ka samas tekitanud omavahelise koost\u00f6\u00f6. Lisaks on tehtud noortele mere\u00f5pet ning tulevikus on plaan veel noortele mere\u00f5pet edasi arendada.<\/p>\n\n\n\n
Paralleelselt tegutsev Toila Jahtklubi keskendub tulevikule \u2013 noortele, pakkudes purjetamise koolitusi, rahvusvahelist kogemust ja kogukondliku kuuluvuse tugevdust. N\u00e4iteks eelmisel aastal toimus regatt, kus osales \u00fcle 120 noore purjetaja. Tehakse koost\u00f6\u00f6d ka teiste klubidega ning tegevustesse on kaasatud ka lapsevanemad.<\/p>\n\n\n\n
Kahe organisatsiooni s\u00fcnergia loob t\u00e4ieliku \u00f6kos\u00fcsteemi, kus turvalisus, haridus ja j\u00e4relkasv toetavad \u00fcksteist, arendades sadamat kui kogukondlikku keskust ja \u201emerestaadionit\u201c. Lisaks on sadamas mereresto, tulemas on v\u00f5imalused ka sadamas \u00f6\u00f6bimiseks.<\/p>\n\n\n\n
Koost\u00f6\u00f6 kui strateegiline valik<\/strong><\/h2>\n\n\n\n\u00d5ppek\u00e4igu l\u00f5petasid arutelud Ida-Viru Ettev\u00f5tluskeskus<\/a> eestvedamisel, kus tutvustati piirkondlikke koost\u00f6\u00f6mudeleid \u2013 turismi-, loome- ja haridusklastreid ning IdaHubi kui ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni tugiplatvormi.<\/p>\n\n\n\nHaridusvaldkonnas on viimastel aastatel tehtud sihip\u00e4raseid samme, et muuta \u00f5pe kaasavamaks ja noorte jaoks atraktiivsemaks. \u00dcheks n\u00e4iteks on haridusklaster Helikopter<\/a>, mis toob kokku erinevad haridusasutused ja partnerid, et arendada uuenduslikke lahendusi ning siduda haridus tihedamalt piirkonna vajadustega.<\/p>\n\n\n\nTurismisektorisse<\/a> on samal ajal tehtud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid investeeringuid, l\u00e4htudes arusaamast, et Ida-Virumaal on mitmekesine ja eristuv k\u00fclastuskogemus, mida tuleb teadlikumalt esile tuua. \u00d5iglase \u00fclemineku fondi toel on piirkonda suunatud ligikaudu 100 miljonit eurot, mille abil on plaanis rajada neli uut hotelli. Paralleelselt on loodud turismiklaster, mis koondab ligi neljandiku piirkonna turismiettev\u00f5tetest. \u00dchise \u201eseiklusmaa\u201c kontseptsiooni all tehakse koost\u00f6\u00f6d, et tugevdada piirkonna kuvandit ja tuua Ida-Virumaale rohkem k\u00fclastajaid.<\/p>\n\n\n\nKlastri teke on otseselt seotud sooviga murda juurdunud stereot\u00fc\u00fcpe \u2013 piirkonna kuvand on olnud eba\u00f5iglaselt negatiivne, kuigi tegelikkuses on siin rohkelt avastamisv\u00e4\u00e4rset. Selle muutmiseks on k\u00e4ivitatud ka k\u00fclalislahkuse m\u00e4rgise loomine, mis s\u00fcndis laiap\u00f5hjalise kaasamisprotsessi tulemusena. M\u00e4rgise erip\u00e4ra seisneb selles, et selle on kujundanud ettev\u00f5tjad ise, l\u00e4htudes oma ootustest ja kvaliteedistandarditest. Kuigi klastriga liitumine on tasuline, n\u00e4hakse seda kvaliteedim\u00e4rgina \u2013 valmisolek panustada peegeldab ettev\u00f5tjate p\u00fchendumust ja \u00fchist ambitsiooni.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks tegutseb Ida-Virumaal loomeklaster<\/a>, mille raames on loodud loomeinimeste andmebaas. See v\u00f5imaldab projektip\u00f5hiselt kiiresti leida vajalikke koost\u00f6\u00f6partnereid ning toetab loomevaldkonna n\u00e4htavust ja arengut. Olulisi samme on astutud ka selleks, et tuua piirkonda rohkem rahvusvahelisi filmiprojekte \u2013 Ida-Virumaad positsioneeritakse teadlikult atraktiivse ja mitmekesise v\u00f5ttepaigana.<\/p>\n\n\n\n\u00d5ppek\u00e4ik kinnitas \u00fcht: Ida-Virumaa ei ole enam pelgalt arenguprogrammide sihtpiirkond. See on keskkond, kus katsetatakse, eksitakse, \u00f5pitakse ja luuakse uusi lahendusi. K\u00f5ige olulisem ressurss ei ole raha, vaid inimesed. Need, kes n\u00e4evad v\u00f5imalusi, loovad sidemeid ja tegutsevad.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgmine selline \u00f5ppereis toimub juba s\u00fcgisel, mist\u00f5ttu tasub K\u00dcSKi kanalitel silma peal hoida!<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\u00d5ppereisi korraldas Sihtasutus Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapital.
\u00d5ppereis on osa \u0160veitsi-Eesti koost\u00f6\u00f6programmi \u201cSotsiaalse kaasatuse toetamine\u201d tegevustest, mis on suunatud kodaniku\u00fchiskonna tugevdamisele sotsiaalse innovatsiooni edendamise kaudu.
Tegevust kaasrahastab \u0160veitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste v\u00e4hendamiseks Euroopa Liidus.<\/em><\/p>\n\n\n\nLisainfo: <\/p>\n\n\n\n
\n<\/div>Maris Praats<\/p>
kommunikatsioonispetsialist<\/p>
- \u0160veitsi-Eesti koost\u00f6\u00f6programmi meetme \u201eSotsiaalse kaasatuse toetamine\u201c sotsiaalse innovatsiooni kommunikeerimine<\/li><\/ul>
Maris.Praats@kysk.ee<\/a><\/p>
Oluline on siinjuures koost\u00f6\u00f6: nii kohalike omavalitsustega kui ka rahvusvahelisel tasandil. N\u00e4iteks on loomade rehabilitatsioon ja \u00fcmberasustamine viinud koost\u00f6\u00f6ni Slovakkia ja teiste riikkidega.<\/p>\n\n\n\n
Kriisist s\u00fcndinud uus elu<\/strong><\/h2>\n\n\n\nVokas tegutsev Voka Inc. Cuisine Brutale<\/a> on ehe n\u00e4ide sellest, kuidas loovusel ei ole piire ning toit ei pea koosnema ainult tavap\u00e4rasest toiduainetest. Nii on s\u00f6\u00f6gikohas loodud soolikafestival, et pakkuda inimestele veidi erilisemat toitu. Endisesse koolimajja rajatud s\u00f6\u00f6gikoht j\u00e4\u00e4b silma nii enda kujundusega kui ka leidlikke lahendustega. N\u00e4iteks covidi eriolukorra ajal ehitas peremees kiriku, sest kirikus v\u00f5is k\u00e4ia, toidukohas sel ajal mitte.<\/p>\n\n\n\nT\u00e4na t\u00e4idab see ruum uut rolli kogukonna kohtumispaigana. See n\u00e4itab, kuidas kasutusest v\u00e4lja langenud taristu v\u00f5ib \u00f5ige idee ja eestvedamise korral saada piirkonna arengumootoriks.<\/p>\n\n\n\n
Kultuur kui identiteedi looja<\/strong><\/h2>\n\n\n\nSillam\u00e4el tegutsev Sillart<\/a> on n\u00e4ide kogukonnap\u00f5hisest kultuuriloome algatusest. Vabatahtlike eestvedamisel arendatakse vanast koolimajast kaasaegse kunsti galeriid ja loomekeskust.<\/p>\n\n\n\nSillarti eesm\u00e4rk ei piirdu galeriiga \u2013 plaanides on kontserdid, videoproduktsiooni v\u00f5imalused, koolitused ja loovt\u00f6\u00f6toad. Tegemist on klassikalise alt-\u00fcles kultuuripoliitikaga, kus kogukond ise loob oma kultuuritaristu ning annab v\u00f5imaluse kohalikel kunstnikel s\u00e4rada.<\/p>\n\n\n\n
Tulevikku ei planeerita \u00fcksi<\/strong><\/h2>\n\n\n\nIda-Viru Tulevik 2050<\/a> algatus toob kokku eri sektorid, et kujundada piirkonna pikaajalist visiooni. \u00dcle 120 idee, mis koguti kohalike elanike k\u00e4est, on aluseks visioonidokumendile, mida on tutvustatud ka otsustajatele.<\/p>\n\n\n\nAlgatust eestvedajad noored on loonud selle, et maakond oleks ka tulevikus elamisv\u00e4\u00e4rne elupaik ja tegutsemismaa.<\/p>\n\n\n\n
Protsessi keskmes on kaasamine \u2013 ideed ei s\u00fcnni suletud uste taga, vaid dialoogis kogukonnaga. K\u00e4esoleva aasta fookus on sildade loomisel, r\u00f5hutades vajadust \u00fchendada erinevad osapooled \u00fchiseks arenguks.<\/p>\n\n\n\n
Kogukondlik turvalisus ja mereline identiteet<\/strong><\/h2>\n\n\n\nToilas tegutsevad Toila Merep\u00e4\u00e4ste<\/a> ja Toila Jahtklubi<\/a> illustreerivad, kuidas vabatahtlikkus ja kogukondlik vastutus loovad v\u00e4\u00e4rtuse.<\/p>\n\n\n\nToila Merep\u00e4\u00e4ste toimib piirkonnas, kus riiklik reageerimisv\u00f5imekus ei kata alati vajadust, muutes vabatahtlikkusel p\u00f5hineva organisatsiooni kriitilise t\u00e4htsusega kogukondlikuks teenuseks. Hetkel tegutseb Merep\u00e4\u00e4stes 14 liiget ning nii on tegutsetud juba pea 20 aastat, millega nad on vanim vabatahtlik merep\u00e4\u00e4ste \u00fcksus. Lisaks liikmetele on nad loonud p\u00fcsitoetajate s\u00fcsteemi kogukonnast, mis on loonud v\u00f5imaluse j\u00e4tkusuutlikkuseks ja ka samas tekitanud omavahelise koost\u00f6\u00f6. Lisaks on tehtud noortele mere\u00f5pet ning tulevikus on plaan veel noortele mere\u00f5pet edasi arendada.<\/p>\n\n\n\n
Paralleelselt tegutsev Toila Jahtklubi keskendub tulevikule \u2013 noortele, pakkudes purjetamise koolitusi, rahvusvahelist kogemust ja kogukondliku kuuluvuse tugevdust. N\u00e4iteks eelmisel aastal toimus regatt, kus osales \u00fcle 120 noore purjetaja. Tehakse koost\u00f6\u00f6d ka teiste klubidega ning tegevustesse on kaasatud ka lapsevanemad.<\/p>\n\n\n\n
Kahe organisatsiooni s\u00fcnergia loob t\u00e4ieliku \u00f6kos\u00fcsteemi, kus turvalisus, haridus ja j\u00e4relkasv toetavad \u00fcksteist, arendades sadamat kui kogukondlikku keskust ja \u201emerestaadionit\u201c. Lisaks on sadamas mereresto, tulemas on v\u00f5imalused ka sadamas \u00f6\u00f6bimiseks.<\/p>\n\n\n\n
Koost\u00f6\u00f6 kui strateegiline valik<\/strong><\/h2>\n\n\n\n\u00d5ppek\u00e4igu l\u00f5petasid arutelud Ida-Viru Ettev\u00f5tluskeskus<\/a> eestvedamisel, kus tutvustati piirkondlikke koost\u00f6\u00f6mudeleid \u2013 turismi-, loome- ja haridusklastreid ning IdaHubi kui ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni tugiplatvormi.<\/p>\n\n\n\nHaridusvaldkonnas on viimastel aastatel tehtud sihip\u00e4raseid samme, et muuta \u00f5pe kaasavamaks ja noorte jaoks atraktiivsemaks. \u00dcheks n\u00e4iteks on haridusklaster Helikopter<\/a>, mis toob kokku erinevad haridusasutused ja partnerid, et arendada uuenduslikke lahendusi ning siduda haridus tihedamalt piirkonna vajadustega.<\/p>\n\n\n\nTurismisektorisse<\/a> on samal ajal tehtud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid investeeringuid, l\u00e4htudes arusaamast, et Ida-Virumaal on mitmekesine ja eristuv k\u00fclastuskogemus, mida tuleb teadlikumalt esile tuua. \u00d5iglase \u00fclemineku fondi toel on piirkonda suunatud ligikaudu 100 miljonit eurot, mille abil on plaanis rajada neli uut hotelli. Paralleelselt on loodud turismiklaster, mis koondab ligi neljandiku piirkonna turismiettev\u00f5tetest. \u00dchise \u201eseiklusmaa\u201c kontseptsiooni all tehakse koost\u00f6\u00f6d, et tugevdada piirkonna kuvandit ja tuua Ida-Virumaale rohkem k\u00fclastajaid.<\/p>\n\n\n\nKlastri teke on otseselt seotud sooviga murda juurdunud stereot\u00fc\u00fcpe \u2013 piirkonna kuvand on olnud eba\u00f5iglaselt negatiivne, kuigi tegelikkuses on siin rohkelt avastamisv\u00e4\u00e4rset. Selle muutmiseks on k\u00e4ivitatud ka k\u00fclalislahkuse m\u00e4rgise loomine, mis s\u00fcndis laiap\u00f5hjalise kaasamisprotsessi tulemusena. M\u00e4rgise erip\u00e4ra seisneb selles, et selle on kujundanud ettev\u00f5tjad ise, l\u00e4htudes oma ootustest ja kvaliteedistandarditest. Kuigi klastriga liitumine on tasuline, n\u00e4hakse seda kvaliteedim\u00e4rgina \u2013 valmisolek panustada peegeldab ettev\u00f5tjate p\u00fchendumust ja \u00fchist ambitsiooni.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks tegutseb Ida-Virumaal loomeklaster<\/a>, mille raames on loodud loomeinimeste andmebaas. See v\u00f5imaldab projektip\u00f5hiselt kiiresti leida vajalikke koost\u00f6\u00f6partnereid ning toetab loomevaldkonna n\u00e4htavust ja arengut. Olulisi samme on astutud ka selleks, et tuua piirkonda rohkem rahvusvahelisi filmiprojekte \u2013 Ida-Virumaad positsioneeritakse teadlikult atraktiivse ja mitmekesise v\u00f5ttepaigana.<\/p>\n\n\n\n\u00d5ppek\u00e4ik kinnitas \u00fcht: Ida-Virumaa ei ole enam pelgalt arenguprogrammide sihtpiirkond. See on keskkond, kus katsetatakse, eksitakse, \u00f5pitakse ja luuakse uusi lahendusi. K\u00f5ige olulisem ressurss ei ole raha, vaid inimesed. Need, kes n\u00e4evad v\u00f5imalusi, loovad sidemeid ja tegutsevad.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgmine selline \u00f5ppereis toimub juba s\u00fcgisel, mist\u00f5ttu tasub K\u00dcSKi kanalitel silma peal hoida!<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\u00d5ppereisi korraldas Sihtasutus Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapital.
\u00d5ppereis on osa \u0160veitsi-Eesti koost\u00f6\u00f6programmi \u201cSotsiaalse kaasatuse toetamine\u201d tegevustest, mis on suunatud kodaniku\u00fchiskonna tugevdamisele sotsiaalse innovatsiooni edendamise kaudu.
Tegevust kaasrahastab \u0160veitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste v\u00e4hendamiseks Euroopa Liidus.<\/em><\/p>\n\n\n\nLisainfo: <\/p>\n\n\n\n
\n<\/div>Maris Praats<\/p>
kommunikatsioonispetsialist<\/p>
- \u0160veitsi-Eesti koost\u00f6\u00f6programmi meetme \u201eSotsiaalse kaasatuse toetamine\u201c sotsiaalse innovatsiooni kommunikeerimine<\/li><\/ul>
Maris.Praats@kysk.ee<\/a><\/p>
T\u00e4na t\u00e4idab see ruum uut rolli kogukonna kohtumispaigana. See n\u00e4itab, kuidas kasutusest v\u00e4lja langenud taristu v\u00f5ib \u00f5ige idee ja eestvedamise korral saada piirkonna arengumootoriks.<\/p>\n\n\n\n
Kultuur kui identiteedi looja<\/strong><\/h2>\n\n\n\nSillam\u00e4el tegutsev Sillart<\/a> on n\u00e4ide kogukonnap\u00f5hisest kultuuriloome algatusest. Vabatahtlike eestvedamisel arendatakse vanast koolimajast kaasaegse kunsti galeriid ja loomekeskust.<\/p>\n\n\n\nSillarti eesm\u00e4rk ei piirdu galeriiga \u2013 plaanides on kontserdid, videoproduktsiooni v\u00f5imalused, koolitused ja loovt\u00f6\u00f6toad. Tegemist on klassikalise alt-\u00fcles kultuuripoliitikaga, kus kogukond ise loob oma kultuuritaristu ning annab v\u00f5imaluse kohalikel kunstnikel s\u00e4rada.<\/p>\n\n\n\n
Tulevikku ei planeerita \u00fcksi<\/strong><\/h2>\n\n\n\nIda-Viru Tulevik 2050<\/a> algatus toob kokku eri sektorid, et kujundada piirkonna pikaajalist visiooni. \u00dcle 120 idee, mis koguti kohalike elanike k\u00e4est, on aluseks visioonidokumendile, mida on tutvustatud ka otsustajatele.<\/p>\n\n\n\nAlgatust eestvedajad noored on loonud selle, et maakond oleks ka tulevikus elamisv\u00e4\u00e4rne elupaik ja tegutsemismaa.<\/p>\n\n\n\n
Protsessi keskmes on kaasamine \u2013 ideed ei s\u00fcnni suletud uste taga, vaid dialoogis kogukonnaga. K\u00e4esoleva aasta fookus on sildade loomisel, r\u00f5hutades vajadust \u00fchendada erinevad osapooled \u00fchiseks arenguks.<\/p>\n\n\n\n
Kogukondlik turvalisus ja mereline identiteet<\/strong><\/h2>\n\n\n\nToilas tegutsevad Toila Merep\u00e4\u00e4ste<\/a> ja Toila Jahtklubi<\/a> illustreerivad, kuidas vabatahtlikkus ja kogukondlik vastutus loovad v\u00e4\u00e4rtuse.<\/p>\n\n\n\nToila Merep\u00e4\u00e4ste toimib piirkonnas, kus riiklik reageerimisv\u00f5imekus ei kata alati vajadust, muutes vabatahtlikkusel p\u00f5hineva organisatsiooni kriitilise t\u00e4htsusega kogukondlikuks teenuseks. Hetkel tegutseb Merep\u00e4\u00e4stes 14 liiget ning nii on tegutsetud juba pea 20 aastat, millega nad on vanim vabatahtlik merep\u00e4\u00e4ste \u00fcksus. Lisaks liikmetele on nad loonud p\u00fcsitoetajate s\u00fcsteemi kogukonnast, mis on loonud v\u00f5imaluse j\u00e4tkusuutlikkuseks ja ka samas tekitanud omavahelise koost\u00f6\u00f6. Lisaks on tehtud noortele mere\u00f5pet ning tulevikus on plaan veel noortele mere\u00f5pet edasi arendada.<\/p>\n\n\n\n
Paralleelselt tegutsev Toila Jahtklubi keskendub tulevikule \u2013 noortele, pakkudes purjetamise koolitusi, rahvusvahelist kogemust ja kogukondliku kuuluvuse tugevdust. N\u00e4iteks eelmisel aastal toimus regatt, kus osales \u00fcle 120 noore purjetaja. Tehakse koost\u00f6\u00f6d ka teiste klubidega ning tegevustesse on kaasatud ka lapsevanemad.<\/p>\n\n\n\n
Kahe organisatsiooni s\u00fcnergia loob t\u00e4ieliku \u00f6kos\u00fcsteemi, kus turvalisus, haridus ja j\u00e4relkasv toetavad \u00fcksteist, arendades sadamat kui kogukondlikku keskust ja \u201emerestaadionit\u201c. Lisaks on sadamas mereresto, tulemas on v\u00f5imalused ka sadamas \u00f6\u00f6bimiseks.<\/p>\n\n\n\n
Koost\u00f6\u00f6 kui strateegiline valik<\/strong><\/h2>\n\n\n\n\u00d5ppek\u00e4igu l\u00f5petasid arutelud Ida-Viru Ettev\u00f5tluskeskus<\/a> eestvedamisel, kus tutvustati piirkondlikke koost\u00f6\u00f6mudeleid \u2013 turismi-, loome- ja haridusklastreid ning IdaHubi kui ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni tugiplatvormi.<\/p>\n\n\n\nHaridusvaldkonnas on viimastel aastatel tehtud sihip\u00e4raseid samme, et muuta \u00f5pe kaasavamaks ja noorte jaoks atraktiivsemaks. \u00dcheks n\u00e4iteks on haridusklaster Helikopter<\/a>, mis toob kokku erinevad haridusasutused ja partnerid, et arendada uuenduslikke lahendusi ning siduda haridus tihedamalt piirkonna vajadustega.<\/p>\n\n\n\nTurismisektorisse<\/a> on samal ajal tehtud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid investeeringuid, l\u00e4htudes arusaamast, et Ida-Virumaal on mitmekesine ja eristuv k\u00fclastuskogemus, mida tuleb teadlikumalt esile tuua. \u00d5iglase \u00fclemineku fondi toel on piirkonda suunatud ligikaudu 100 miljonit eurot, mille abil on plaanis rajada neli uut hotelli. Paralleelselt on loodud turismiklaster, mis koondab ligi neljandiku piirkonna turismiettev\u00f5tetest. \u00dchise \u201eseiklusmaa\u201c kontseptsiooni all tehakse koost\u00f6\u00f6d, et tugevdada piirkonna kuvandit ja tuua Ida-Virumaale rohkem k\u00fclastajaid.<\/p>\n\n\n\nKlastri teke on otseselt seotud sooviga murda juurdunud stereot\u00fc\u00fcpe \u2013 piirkonna kuvand on olnud eba\u00f5iglaselt negatiivne, kuigi tegelikkuses on siin rohkelt avastamisv\u00e4\u00e4rset. Selle muutmiseks on k\u00e4ivitatud ka k\u00fclalislahkuse m\u00e4rgise loomine, mis s\u00fcndis laiap\u00f5hjalise kaasamisprotsessi tulemusena. M\u00e4rgise erip\u00e4ra seisneb selles, et selle on kujundanud ettev\u00f5tjad ise, l\u00e4htudes oma ootustest ja kvaliteedistandarditest. Kuigi klastriga liitumine on tasuline, n\u00e4hakse seda kvaliteedim\u00e4rgina \u2013 valmisolek panustada peegeldab ettev\u00f5tjate p\u00fchendumust ja \u00fchist ambitsiooni.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks tegutseb Ida-Virumaal loomeklaster<\/a>, mille raames on loodud loomeinimeste andmebaas. See v\u00f5imaldab projektip\u00f5hiselt kiiresti leida vajalikke koost\u00f6\u00f6partnereid ning toetab loomevaldkonna n\u00e4htavust ja arengut. Olulisi samme on astutud ka selleks, et tuua piirkonda rohkem rahvusvahelisi filmiprojekte \u2013 Ida-Virumaad positsioneeritakse teadlikult atraktiivse ja mitmekesise v\u00f5ttepaigana.<\/p>\n\n\n\n\u00d5ppek\u00e4ik kinnitas \u00fcht: Ida-Virumaa ei ole enam pelgalt arenguprogrammide sihtpiirkond. See on keskkond, kus katsetatakse, eksitakse, \u00f5pitakse ja luuakse uusi lahendusi. K\u00f5ige olulisem ressurss ei ole raha, vaid inimesed. Need, kes n\u00e4evad v\u00f5imalusi, loovad sidemeid ja tegutsevad.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgmine selline \u00f5ppereis toimub juba s\u00fcgisel, mist\u00f5ttu tasub K\u00dcSKi kanalitel silma peal hoida!<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\u00d5ppereisi korraldas Sihtasutus Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapital.
\u00d5ppereis on osa \u0160veitsi-Eesti koost\u00f6\u00f6programmi \u201cSotsiaalse kaasatuse toetamine\u201d tegevustest, mis on suunatud kodaniku\u00fchiskonna tugevdamisele sotsiaalse innovatsiooni edendamise kaudu.
Tegevust kaasrahastab \u0160veitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste v\u00e4hendamiseks Euroopa Liidus.<\/em><\/p>\n\n\n\nLisainfo: <\/p>\n\n\n\n
\n<\/div>Maris Praats<\/p>
kommunikatsioonispetsialist<\/p>
- \u0160veitsi-Eesti koost\u00f6\u00f6programmi meetme \u201eSotsiaalse kaasatuse toetamine\u201c sotsiaalse innovatsiooni kommunikeerimine<\/li><\/ul>
Maris.Praats@kysk.ee<\/a><\/p>
Sillarti eesm\u00e4rk ei piirdu galeriiga \u2013 plaanides on kontserdid, videoproduktsiooni v\u00f5imalused, koolitused ja loovt\u00f6\u00f6toad. Tegemist on klassikalise alt-\u00fcles kultuuripoliitikaga, kus kogukond ise loob oma kultuuritaristu ning annab v\u00f5imaluse kohalikel kunstnikel s\u00e4rada.<\/p>\n\n\n\n
Tulevikku ei planeerita \u00fcksi<\/strong><\/h2>\n\n\n\nIda-Viru Tulevik 2050<\/a> algatus toob kokku eri sektorid, et kujundada piirkonna pikaajalist visiooni. \u00dcle 120 idee, mis koguti kohalike elanike k\u00e4est, on aluseks visioonidokumendile, mida on tutvustatud ka otsustajatele.<\/p>\n\n\n\nAlgatust eestvedajad noored on loonud selle, et maakond oleks ka tulevikus elamisv\u00e4\u00e4rne elupaik ja tegutsemismaa.<\/p>\n\n\n\n
Protsessi keskmes on kaasamine \u2013 ideed ei s\u00fcnni suletud uste taga, vaid dialoogis kogukonnaga. K\u00e4esoleva aasta fookus on sildade loomisel, r\u00f5hutades vajadust \u00fchendada erinevad osapooled \u00fchiseks arenguks.<\/p>\n\n\n\n
Kogukondlik turvalisus ja mereline identiteet<\/strong><\/h2>\n\n\n\nToilas tegutsevad Toila Merep\u00e4\u00e4ste<\/a> ja Toila Jahtklubi<\/a> illustreerivad, kuidas vabatahtlikkus ja kogukondlik vastutus loovad v\u00e4\u00e4rtuse.<\/p>\n\n\n\nToila Merep\u00e4\u00e4ste toimib piirkonnas, kus riiklik reageerimisv\u00f5imekus ei kata alati vajadust, muutes vabatahtlikkusel p\u00f5hineva organisatsiooni kriitilise t\u00e4htsusega kogukondlikuks teenuseks. Hetkel tegutseb Merep\u00e4\u00e4stes 14 liiget ning nii on tegutsetud juba pea 20 aastat, millega nad on vanim vabatahtlik merep\u00e4\u00e4ste \u00fcksus. Lisaks liikmetele on nad loonud p\u00fcsitoetajate s\u00fcsteemi kogukonnast, mis on loonud v\u00f5imaluse j\u00e4tkusuutlikkuseks ja ka samas tekitanud omavahelise koost\u00f6\u00f6. Lisaks on tehtud noortele mere\u00f5pet ning tulevikus on plaan veel noortele mere\u00f5pet edasi arendada.<\/p>\n\n\n\n
Paralleelselt tegutsev Toila Jahtklubi keskendub tulevikule \u2013 noortele, pakkudes purjetamise koolitusi, rahvusvahelist kogemust ja kogukondliku kuuluvuse tugevdust. N\u00e4iteks eelmisel aastal toimus regatt, kus osales \u00fcle 120 noore purjetaja. Tehakse koost\u00f6\u00f6d ka teiste klubidega ning tegevustesse on kaasatud ka lapsevanemad.<\/p>\n\n\n\n
Kahe organisatsiooni s\u00fcnergia loob t\u00e4ieliku \u00f6kos\u00fcsteemi, kus turvalisus, haridus ja j\u00e4relkasv toetavad \u00fcksteist, arendades sadamat kui kogukondlikku keskust ja \u201emerestaadionit\u201c. Lisaks on sadamas mereresto, tulemas on v\u00f5imalused ka sadamas \u00f6\u00f6bimiseks.<\/p>\n\n\n\n
Koost\u00f6\u00f6 kui strateegiline valik<\/strong><\/h2>\n\n\n\n\u00d5ppek\u00e4igu l\u00f5petasid arutelud Ida-Viru Ettev\u00f5tluskeskus<\/a> eestvedamisel, kus tutvustati piirkondlikke koost\u00f6\u00f6mudeleid \u2013 turismi-, loome- ja haridusklastreid ning IdaHubi kui ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni tugiplatvormi.<\/p>\n\n\n\nHaridusvaldkonnas on viimastel aastatel tehtud sihip\u00e4raseid samme, et muuta \u00f5pe kaasavamaks ja noorte jaoks atraktiivsemaks. \u00dcheks n\u00e4iteks on haridusklaster Helikopter<\/a>, mis toob kokku erinevad haridusasutused ja partnerid, et arendada uuenduslikke lahendusi ning siduda haridus tihedamalt piirkonna vajadustega.<\/p>\n\n\n\nTurismisektorisse<\/a> on samal ajal tehtud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid investeeringuid, l\u00e4htudes arusaamast, et Ida-Virumaal on mitmekesine ja eristuv k\u00fclastuskogemus, mida tuleb teadlikumalt esile tuua. \u00d5iglase \u00fclemineku fondi toel on piirkonda suunatud ligikaudu 100 miljonit eurot, mille abil on plaanis rajada neli uut hotelli. Paralleelselt on loodud turismiklaster, mis koondab ligi neljandiku piirkonna turismiettev\u00f5tetest. \u00dchise \u201eseiklusmaa\u201c kontseptsiooni all tehakse koost\u00f6\u00f6d, et tugevdada piirkonna kuvandit ja tuua Ida-Virumaale rohkem k\u00fclastajaid.<\/p>\n\n\n\nKlastri teke on otseselt seotud sooviga murda juurdunud stereot\u00fc\u00fcpe \u2013 piirkonna kuvand on olnud eba\u00f5iglaselt negatiivne, kuigi tegelikkuses on siin rohkelt avastamisv\u00e4\u00e4rset. Selle muutmiseks on k\u00e4ivitatud ka k\u00fclalislahkuse m\u00e4rgise loomine, mis s\u00fcndis laiap\u00f5hjalise kaasamisprotsessi tulemusena. M\u00e4rgise erip\u00e4ra seisneb selles, et selle on kujundanud ettev\u00f5tjad ise, l\u00e4htudes oma ootustest ja kvaliteedistandarditest. Kuigi klastriga liitumine on tasuline, n\u00e4hakse seda kvaliteedim\u00e4rgina \u2013 valmisolek panustada peegeldab ettev\u00f5tjate p\u00fchendumust ja \u00fchist ambitsiooni.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks tegutseb Ida-Virumaal loomeklaster<\/a>, mille raames on loodud loomeinimeste andmebaas. See v\u00f5imaldab projektip\u00f5hiselt kiiresti leida vajalikke koost\u00f6\u00f6partnereid ning toetab loomevaldkonna n\u00e4htavust ja arengut. Olulisi samme on astutud ka selleks, et tuua piirkonda rohkem rahvusvahelisi filmiprojekte \u2013 Ida-Virumaad positsioneeritakse teadlikult atraktiivse ja mitmekesise v\u00f5ttepaigana.<\/p>\n\n\n\n\u00d5ppek\u00e4ik kinnitas \u00fcht: Ida-Virumaa ei ole enam pelgalt arenguprogrammide sihtpiirkond. See on keskkond, kus katsetatakse, eksitakse, \u00f5pitakse ja luuakse uusi lahendusi. K\u00f5ige olulisem ressurss ei ole raha, vaid inimesed. Need, kes n\u00e4evad v\u00f5imalusi, loovad sidemeid ja tegutsevad.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgmine selline \u00f5ppereis toimub juba s\u00fcgisel, mist\u00f5ttu tasub K\u00dcSKi kanalitel silma peal hoida!<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\u00d5ppereisi korraldas Sihtasutus Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapital.
\u00d5ppereis on osa \u0160veitsi-Eesti koost\u00f6\u00f6programmi \u201cSotsiaalse kaasatuse toetamine\u201d tegevustest, mis on suunatud kodaniku\u00fchiskonna tugevdamisele sotsiaalse innovatsiooni edendamise kaudu.
Tegevust kaasrahastab \u0160veitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste v\u00e4hendamiseks Euroopa Liidus.<\/em><\/p>\n\n\n\nLisainfo: <\/p>\n\n\n\n
\n<\/div>Maris Praats<\/p>
kommunikatsioonispetsialist<\/p>
- \u0160veitsi-Eesti koost\u00f6\u00f6programmi meetme \u201eSotsiaalse kaasatuse toetamine\u201c sotsiaalse innovatsiooni kommunikeerimine<\/li><\/ul>
Maris.Praats@kysk.ee<\/a><\/p>
Algatust eestvedajad noored on loonud selle, et maakond oleks ka tulevikus elamisv\u00e4\u00e4rne elupaik ja tegutsemismaa.<\/p>\n\n\n\n
Protsessi keskmes on kaasamine \u2013 ideed ei s\u00fcnni suletud uste taga, vaid dialoogis kogukonnaga. K\u00e4esoleva aasta fookus on sildade loomisel, r\u00f5hutades vajadust \u00fchendada erinevad osapooled \u00fchiseks arenguks.<\/p>\n\n\n\n
Kogukondlik turvalisus ja mereline identiteet<\/strong><\/h2>\n\n\n\nToilas tegutsevad Toila Merep\u00e4\u00e4ste<\/a> ja Toila Jahtklubi<\/a> illustreerivad, kuidas vabatahtlikkus ja kogukondlik vastutus loovad v\u00e4\u00e4rtuse.<\/p>\n\n\n\nToila Merep\u00e4\u00e4ste toimib piirkonnas, kus riiklik reageerimisv\u00f5imekus ei kata alati vajadust, muutes vabatahtlikkusel p\u00f5hineva organisatsiooni kriitilise t\u00e4htsusega kogukondlikuks teenuseks. Hetkel tegutseb Merep\u00e4\u00e4stes 14 liiget ning nii on tegutsetud juba pea 20 aastat, millega nad on vanim vabatahtlik merep\u00e4\u00e4ste \u00fcksus. Lisaks liikmetele on nad loonud p\u00fcsitoetajate s\u00fcsteemi kogukonnast, mis on loonud v\u00f5imaluse j\u00e4tkusuutlikkuseks ja ka samas tekitanud omavahelise koost\u00f6\u00f6. Lisaks on tehtud noortele mere\u00f5pet ning tulevikus on plaan veel noortele mere\u00f5pet edasi arendada.<\/p>\n\n\n\n
Paralleelselt tegutsev Toila Jahtklubi keskendub tulevikule \u2013 noortele, pakkudes purjetamise koolitusi, rahvusvahelist kogemust ja kogukondliku kuuluvuse tugevdust. N\u00e4iteks eelmisel aastal toimus regatt, kus osales \u00fcle 120 noore purjetaja. Tehakse koost\u00f6\u00f6d ka teiste klubidega ning tegevustesse on kaasatud ka lapsevanemad.<\/p>\n\n\n\n
Kahe organisatsiooni s\u00fcnergia loob t\u00e4ieliku \u00f6kos\u00fcsteemi, kus turvalisus, haridus ja j\u00e4relkasv toetavad \u00fcksteist, arendades sadamat kui kogukondlikku keskust ja \u201emerestaadionit\u201c. Lisaks on sadamas mereresto, tulemas on v\u00f5imalused ka sadamas \u00f6\u00f6bimiseks.<\/p>\n\n\n\n
Koost\u00f6\u00f6 kui strateegiline valik<\/strong><\/h2>\n\n\n\n\u00d5ppek\u00e4igu l\u00f5petasid arutelud Ida-Viru Ettev\u00f5tluskeskus<\/a> eestvedamisel, kus tutvustati piirkondlikke koost\u00f6\u00f6mudeleid \u2013 turismi-, loome- ja haridusklastreid ning IdaHubi kui ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni tugiplatvormi.<\/p>\n\n\n\nHaridusvaldkonnas on viimastel aastatel tehtud sihip\u00e4raseid samme, et muuta \u00f5pe kaasavamaks ja noorte jaoks atraktiivsemaks. \u00dcheks n\u00e4iteks on haridusklaster Helikopter<\/a>, mis toob kokku erinevad haridusasutused ja partnerid, et arendada uuenduslikke lahendusi ning siduda haridus tihedamalt piirkonna vajadustega.<\/p>\n\n\n\nTurismisektorisse<\/a> on samal ajal tehtud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid investeeringuid, l\u00e4htudes arusaamast, et Ida-Virumaal on mitmekesine ja eristuv k\u00fclastuskogemus, mida tuleb teadlikumalt esile tuua. \u00d5iglase \u00fclemineku fondi toel on piirkonda suunatud ligikaudu 100 miljonit eurot, mille abil on plaanis rajada neli uut hotelli. Paralleelselt on loodud turismiklaster, mis koondab ligi neljandiku piirkonna turismiettev\u00f5tetest. \u00dchise \u201eseiklusmaa\u201c kontseptsiooni all tehakse koost\u00f6\u00f6d, et tugevdada piirkonna kuvandit ja tuua Ida-Virumaale rohkem k\u00fclastajaid.<\/p>\n\n\n\nKlastri teke on otseselt seotud sooviga murda juurdunud stereot\u00fc\u00fcpe \u2013 piirkonna kuvand on olnud eba\u00f5iglaselt negatiivne, kuigi tegelikkuses on siin rohkelt avastamisv\u00e4\u00e4rset. Selle muutmiseks on k\u00e4ivitatud ka k\u00fclalislahkuse m\u00e4rgise loomine, mis s\u00fcndis laiap\u00f5hjalise kaasamisprotsessi tulemusena. M\u00e4rgise erip\u00e4ra seisneb selles, et selle on kujundanud ettev\u00f5tjad ise, l\u00e4htudes oma ootustest ja kvaliteedistandarditest. Kuigi klastriga liitumine on tasuline, n\u00e4hakse seda kvaliteedim\u00e4rgina \u2013 valmisolek panustada peegeldab ettev\u00f5tjate p\u00fchendumust ja \u00fchist ambitsiooni.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks tegutseb Ida-Virumaal loomeklaster<\/a>, mille raames on loodud loomeinimeste andmebaas. See v\u00f5imaldab projektip\u00f5hiselt kiiresti leida vajalikke koost\u00f6\u00f6partnereid ning toetab loomevaldkonna n\u00e4htavust ja arengut. Olulisi samme on astutud ka selleks, et tuua piirkonda rohkem rahvusvahelisi filmiprojekte \u2013 Ida-Virumaad positsioneeritakse teadlikult atraktiivse ja mitmekesise v\u00f5ttepaigana.<\/p>\n\n\n\n\u00d5ppek\u00e4ik kinnitas \u00fcht: Ida-Virumaa ei ole enam pelgalt arenguprogrammide sihtpiirkond. See on keskkond, kus katsetatakse, eksitakse, \u00f5pitakse ja luuakse uusi lahendusi. K\u00f5ige olulisem ressurss ei ole raha, vaid inimesed. Need, kes n\u00e4evad v\u00f5imalusi, loovad sidemeid ja tegutsevad.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgmine selline \u00f5ppereis toimub juba s\u00fcgisel, mist\u00f5ttu tasub K\u00dcSKi kanalitel silma peal hoida!<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\u00d5ppereisi korraldas Sihtasutus Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapital.
\u00d5ppereis on osa \u0160veitsi-Eesti koost\u00f6\u00f6programmi \u201cSotsiaalse kaasatuse toetamine\u201d tegevustest, mis on suunatud kodaniku\u00fchiskonna tugevdamisele sotsiaalse innovatsiooni edendamise kaudu.
Tegevust kaasrahastab \u0160veitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste v\u00e4hendamiseks Euroopa Liidus.<\/em><\/p>\n\n\n\nLisainfo: <\/p>\n\n\n\n
\n<\/div>Maris Praats<\/p>
kommunikatsioonispetsialist<\/p>
- \u0160veitsi-Eesti koost\u00f6\u00f6programmi meetme \u201eSotsiaalse kaasatuse toetamine\u201c sotsiaalse innovatsiooni kommunikeerimine<\/li><\/ul>
Maris.Praats@kysk.ee<\/a><\/p>
Toila Merep\u00e4\u00e4ste toimib piirkonnas, kus riiklik reageerimisv\u00f5imekus ei kata alati vajadust, muutes vabatahtlikkusel p\u00f5hineva organisatsiooni kriitilise t\u00e4htsusega kogukondlikuks teenuseks. Hetkel tegutseb Merep\u00e4\u00e4stes 14 liiget ning nii on tegutsetud juba pea 20 aastat, millega nad on vanim vabatahtlik merep\u00e4\u00e4ste \u00fcksus. Lisaks liikmetele on nad loonud p\u00fcsitoetajate s\u00fcsteemi kogukonnast, mis on loonud v\u00f5imaluse j\u00e4tkusuutlikkuseks ja ka samas tekitanud omavahelise koost\u00f6\u00f6. Lisaks on tehtud noortele mere\u00f5pet ning tulevikus on plaan veel noortele mere\u00f5pet edasi arendada.<\/p>\n\n\n\n
Paralleelselt tegutsev Toila Jahtklubi keskendub tulevikule \u2013 noortele, pakkudes purjetamise koolitusi, rahvusvahelist kogemust ja kogukondliku kuuluvuse tugevdust. N\u00e4iteks eelmisel aastal toimus regatt, kus osales \u00fcle 120 noore purjetaja. Tehakse koost\u00f6\u00f6d ka teiste klubidega ning tegevustesse on kaasatud ka lapsevanemad.<\/p>\n\n\n\n
Kahe organisatsiooni s\u00fcnergia loob t\u00e4ieliku \u00f6kos\u00fcsteemi, kus turvalisus, haridus ja j\u00e4relkasv toetavad \u00fcksteist, arendades sadamat kui kogukondlikku keskust ja \u201emerestaadionit\u201c. Lisaks on sadamas mereresto, tulemas on v\u00f5imalused ka sadamas \u00f6\u00f6bimiseks.<\/p>\n\n\n\n
Koost\u00f6\u00f6 kui strateegiline valik<\/strong><\/h2>\n\n\n\n\u00d5ppek\u00e4igu l\u00f5petasid arutelud Ida-Viru Ettev\u00f5tluskeskus<\/a> eestvedamisel, kus tutvustati piirkondlikke koost\u00f6\u00f6mudeleid \u2013 turismi-, loome- ja haridusklastreid ning IdaHubi kui ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni tugiplatvormi.<\/p>\n\n\n\nHaridusvaldkonnas on viimastel aastatel tehtud sihip\u00e4raseid samme, et muuta \u00f5pe kaasavamaks ja noorte jaoks atraktiivsemaks. \u00dcheks n\u00e4iteks on haridusklaster Helikopter<\/a>, mis toob kokku erinevad haridusasutused ja partnerid, et arendada uuenduslikke lahendusi ning siduda haridus tihedamalt piirkonna vajadustega.<\/p>\n\n\n\nTurismisektorisse<\/a> on samal ajal tehtud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid investeeringuid, l\u00e4htudes arusaamast, et Ida-Virumaal on mitmekesine ja eristuv k\u00fclastuskogemus, mida tuleb teadlikumalt esile tuua. \u00d5iglase \u00fclemineku fondi toel on piirkonda suunatud ligikaudu 100 miljonit eurot, mille abil on plaanis rajada neli uut hotelli. Paralleelselt on loodud turismiklaster, mis koondab ligi neljandiku piirkonna turismiettev\u00f5tetest. \u00dchise \u201eseiklusmaa\u201c kontseptsiooni all tehakse koost\u00f6\u00f6d, et tugevdada piirkonna kuvandit ja tuua Ida-Virumaale rohkem k\u00fclastajaid.<\/p>\n\n\n\nKlastri teke on otseselt seotud sooviga murda juurdunud stereot\u00fc\u00fcpe \u2013 piirkonna kuvand on olnud eba\u00f5iglaselt negatiivne, kuigi tegelikkuses on siin rohkelt avastamisv\u00e4\u00e4rset. Selle muutmiseks on k\u00e4ivitatud ka k\u00fclalislahkuse m\u00e4rgise loomine, mis s\u00fcndis laiap\u00f5hjalise kaasamisprotsessi tulemusena. M\u00e4rgise erip\u00e4ra seisneb selles, et selle on kujundanud ettev\u00f5tjad ise, l\u00e4htudes oma ootustest ja kvaliteedistandarditest. Kuigi klastriga liitumine on tasuline, n\u00e4hakse seda kvaliteedim\u00e4rgina \u2013 valmisolek panustada peegeldab ettev\u00f5tjate p\u00fchendumust ja \u00fchist ambitsiooni.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks tegutseb Ida-Virumaal loomeklaster<\/a>, mille raames on loodud loomeinimeste andmebaas. See v\u00f5imaldab projektip\u00f5hiselt kiiresti leida vajalikke koost\u00f6\u00f6partnereid ning toetab loomevaldkonna n\u00e4htavust ja arengut. Olulisi samme on astutud ka selleks, et tuua piirkonda rohkem rahvusvahelisi filmiprojekte \u2013 Ida-Virumaad positsioneeritakse teadlikult atraktiivse ja mitmekesise v\u00f5ttepaigana.<\/p>\n\n\n\n\u00d5ppek\u00e4ik kinnitas \u00fcht: Ida-Virumaa ei ole enam pelgalt arenguprogrammide sihtpiirkond. See on keskkond, kus katsetatakse, eksitakse, \u00f5pitakse ja luuakse uusi lahendusi. K\u00f5ige olulisem ressurss ei ole raha, vaid inimesed. Need, kes n\u00e4evad v\u00f5imalusi, loovad sidemeid ja tegutsevad.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgmine selline \u00f5ppereis toimub juba s\u00fcgisel, mist\u00f5ttu tasub K\u00dcSKi kanalitel silma peal hoida!<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\u00d5ppereisi korraldas Sihtasutus Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapital.
\u00d5ppereis on osa \u0160veitsi-Eesti koost\u00f6\u00f6programmi \u201cSotsiaalse kaasatuse toetamine\u201d tegevustest, mis on suunatud kodaniku\u00fchiskonna tugevdamisele sotsiaalse innovatsiooni edendamise kaudu.
Tegevust kaasrahastab \u0160veitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste v\u00e4hendamiseks Euroopa Liidus.<\/em><\/p>\n\n\n\nLisainfo: <\/p>\n\n\n\n
\n<\/div>Maris Praats<\/p>
kommunikatsioonispetsialist<\/p>
- \u0160veitsi-Eesti koost\u00f6\u00f6programmi meetme \u201eSotsiaalse kaasatuse toetamine\u201c sotsiaalse innovatsiooni kommunikeerimine<\/li><\/ul>
Maris.Praats@kysk.ee<\/a><\/p>
Haridusvaldkonnas on viimastel aastatel tehtud sihip\u00e4raseid samme, et muuta \u00f5pe kaasavamaks ja noorte jaoks atraktiivsemaks. \u00dcheks n\u00e4iteks on haridusklaster Helikopter<\/a>, mis toob kokku erinevad haridusasutused ja partnerid, et arendada uuenduslikke lahendusi ning siduda haridus tihedamalt piirkonna vajadustega.<\/p>\n\n\n\n Turismisektorisse<\/a> on samal ajal tehtud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid investeeringuid, l\u00e4htudes arusaamast, et Ida-Virumaal on mitmekesine ja eristuv k\u00fclastuskogemus, mida tuleb teadlikumalt esile tuua. \u00d5iglase \u00fclemineku fondi toel on piirkonda suunatud ligikaudu 100 miljonit eurot, mille abil on plaanis rajada neli uut hotelli. Paralleelselt on loodud turismiklaster, mis koondab ligi neljandiku piirkonna turismiettev\u00f5tetest. \u00dchise \u201eseiklusmaa\u201c kontseptsiooni all tehakse koost\u00f6\u00f6d, et tugevdada piirkonna kuvandit ja tuua Ida-Virumaale rohkem k\u00fclastajaid.<\/p>\n\n\n\n Klastri teke on otseselt seotud sooviga murda juurdunud stereot\u00fc\u00fcpe \u2013 piirkonna kuvand on olnud eba\u00f5iglaselt negatiivne, kuigi tegelikkuses on siin rohkelt avastamisv\u00e4\u00e4rset. Selle muutmiseks on k\u00e4ivitatud ka k\u00fclalislahkuse m\u00e4rgise loomine, mis s\u00fcndis laiap\u00f5hjalise kaasamisprotsessi tulemusena. M\u00e4rgise erip\u00e4ra seisneb selles, et selle on kujundanud ettev\u00f5tjad ise, l\u00e4htudes oma ootustest ja kvaliteedistandarditest. Kuigi klastriga liitumine on tasuline, n\u00e4hakse seda kvaliteedim\u00e4rgina \u2013 valmisolek panustada peegeldab ettev\u00f5tjate p\u00fchendumust ja \u00fchist ambitsiooni.<\/p>\n\n\n\n Lisaks tegutseb Ida-Virumaal loomeklaster<\/a>, mille raames on loodud loomeinimeste andmebaas. See v\u00f5imaldab projektip\u00f5hiselt kiiresti leida vajalikke koost\u00f6\u00f6partnereid ning toetab loomevaldkonna n\u00e4htavust ja arengut. Olulisi samme on astutud ka selleks, et tuua piirkonda rohkem rahvusvahelisi filmiprojekte \u2013 Ida-Virumaad positsioneeritakse teadlikult atraktiivse ja mitmekesise v\u00f5ttepaigana.<\/p>\n\n\n\n \u00d5ppek\u00e4ik kinnitas \u00fcht: Ida-Virumaa ei ole enam pelgalt arenguprogrammide sihtpiirkond. See on keskkond, kus katsetatakse, eksitakse, \u00f5pitakse ja luuakse uusi lahendusi. K\u00f5ige olulisem ressurss ei ole raha, vaid inimesed. Need, kes n\u00e4evad v\u00f5imalusi, loovad sidemeid ja tegutsevad.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmine selline \u00f5ppereis toimub juba s\u00fcgisel, mist\u00f5ttu tasub K\u00dcSKi kanalitel silma peal hoida!<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n \u00d5ppereisi korraldas Sihtasutus Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapital. Lisainfo: <\/p>\n\n\n\n Maris Praats<\/p> kommunikatsioonispetsialist<\/p> Maris.Praats@kysk.ee<\/a><\/p>
\u00d5ppereis on osa \u0160veitsi-Eesti koost\u00f6\u00f6programmi \u201cSotsiaalse kaasatuse toetamine\u201d tegevustest, mis on suunatud kodaniku\u00fchiskonna tugevdamisele sotsiaalse innovatsiooni edendamise kaudu.
Tegevust kaasrahastab \u0160veitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste v\u00e4hendamiseks Euroopa Liidus.<\/em><\/p>\n\n\n\n<\/div>
![\"\"](\"https:\/\/kysk.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/elmo_puidet-100x150.jpg\")
<\/div>