Teksti suurus

Reavahed

Kontrastsus

Seaded

Kodanikuühendused peavad teadvustama huvide konflikti riske

28.05.2010

Kodanikuühendused peavad rohkem tähelepanu pöörama huvide konflikti ärahoidmisele ja avatuse suurendamisele, et olla nõudlikud partnerid riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitele.

Nii sedastati ühingu Korruptsioonivaba Eesti korraldatud konverentsil „Korruptsioon, kodanikuühendused ja läbipaistvus".

Neljapäeval Tallinnas toimunud konverentsil osalejad arutlesid selle üle, milliseid tingimusi peaks kodanikuühendus täitma, et ta oleks läbipaistev ja vastutav ning mida ühendused saavad ette võtta, et soodustada eetiliste põhimõtete levikut kogu ühiskonnas.

„Kodanikuühendus peab lisaks sellele, et ta on läbipaistev, ka näima läbipaistev," ütles EMSLi nõukogu liige Kristina Mänd. Oma tegevuses tuleb tagada ka see, et kolmandatel isikutel ei tekiks võimalustki hakata kahtlema ühenduse juhtimise ning rahakasutuse vastavuses parimatele praktikatele. „Ühenduse poolt põhikirjas ja strateegias seatud pikaajalised eesmärgid peavad olema kooskõlas nendega, mida ühendus tegelikkuses taotleb," ütles Mänd.

Võimsad hoovad ühenduste standardite tõstmiseks on kodanikuühenduste rahastajate kätes, kes saavad taotlejatele seada konkreetseid tingimusi. „On täiesti elementaarne, et nõuame projektirahastuse taotlejatelt kinnitust, et nad järgivad oma tegevuses kodanikuühenduste eetikakoodeksit," lausus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Agu Laius. „Meie praktika on näidanud, et rahastaja nõudlikkus muudab ühendusi läbipaistvamaks ja vastutusvõimelisemaks," lisas Laius.

Osalejad leidsid, et täpsemat reguleerimist vajaks huvide konflikti poliitika ühendustes, mis ühest küljest väldiks organisatsioonide poliitilist ja rahalist sõltuvust ning teisalt tagaks rahaliste vahendite õiglasema kasutuse.

„Praegu saame öelda, et kodanikuühendustega suuri probleeme ei ole olnud, kuid senine praktika on näidanud, et probleemid ilmuvad sealt, kust ei oskaks oodatagi - nagu see on toimunud Eesti kohtusüsteemiga," ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Tarmu Tammerk.

Osalejad leidsid, et parim viis heade praktikate levitamiseks on nende vahetu edasiandmine teistele kodanikuühendustele, kellega oma töö käigus kokku puututakse. Ühendused, kellel on huvide konflikti poliitika, peaksid seda teistelegi levitama.

Konverentsi korraldamist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine korruptsiooni olemusest ja korruptsioonitõrjest. Ühingu tegevust toetavad teiste hulgas Avatud Eesti Fond ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital.