Teksti suurus

Reavahed

Kontrastsus

Seaded

KÜSKi edulood


Oleme 2008. aastast alates toetanud enam kui 1000 Eesti vabaühenduse arendamist kokku üle 13 miljoni euroga. Toetuste jagamisel keskendume enamasti tegevusvõimekuste kasvatamisele. Nii oleme oma toetustega suunanud ühinguid paremini läbi mõtlema näiteks annetuste kogumise, kommunikatsiooni ja juhtimise strateegiaid või aidanud käivitada sotsiaalset ettevõtlust ja avalike teenuste pakkumist. Lisaks võimekuste arendamisele oleme suunanud osa toetusi ka uuenduslike lahenduste käivitamiseks ja kodanikuühiskonna arengule oluliste ettevõtmiste läbiviimiseks. Eraldi tegevussuund on 2013. aastast alates olnud ka kogukonnaühenduste toetamine läbi Kohaliku omaalgatuse programmi, mille edulugusid saab lugeda siit.

Enam kui tuhande toetuse saanu seas on hulganisti pärleid, ühinguid, kes on oma organisatsiooni arendamisele tuginedes ka Eesti elu edasi viinud, abivajajatele käe osutanud ja nende eest kostnud, erinevaid valdkondi – haridust, inimõigusi, avalikke teenuseid, looduskaitset, sotsiaalset ettevõtlust jpm – eest vedanud ja edendanud ning saanud selles heaks partneriks riigile ja kohalikele omavalitsustele. See edulugude leht ongi mõeldud nende tublide vabaühenduste tunnustamiseks ja teistele eeskuju ning ka õpetuste ja inspiratsiooni jagamiseks.

Siin lehel saab põgusalt tutvuda käputäiega neist ühingutest, kes on kasvanud nii KÜSKi kui teiste toetajate abil, lugeda nende arengulugusid ja huvi korral ise nende kohta edasi uurida. Igast loost võib leida mõne hea iva, kuidas ühe või teise võimekuse arendamisele tähelepanu pööramine või mõne idee kallal järjekindlalt tegutsemine on ühinguid eduni viinud. Edulugusid lisandub siia jooksvalt juurde ning neid saab lugeda nii kaardil liikudes ja klõpsates kui ka altpoolt tekstist. 

Kohaliku Omaalgatuse programmi abil arenenud kogukonnaühenduste lugusid saab näha kõrvaltmenüüst või otse siit kysk.ee/kop-edulood.

 


 
 

Eesti Avatud Noortekeskuste ühendus



Noortekeskusi liitev Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (ANK) loodi 2001.aastal. Alguses tegutseti peamiselt vabatahtlikult ning üksikute projektide põhiselt. 2008. aastal hakati aga jõulisemalt arendama ühenduse tegutsemissuutlikkust olemaks usaldusväärne eestkostja ja koostööpartner noorte valdkonna arendamisel. Alguse said tänaseni toimivad mobiilsed juhatused, noorsootöötajate koolitused, noortekeskuste liitumised ja õpperänded. Järgmine suur arenguhüpe tehti mõned aastad hiljem, kui saadi aru, et valdkonna otsustusprotsessides edukamalt kaasa rääkimiseks on vaja luua konkreetne platvorm ja selgemini planeerida koostööd ministeeriumite, vabaühenduste ja kohalike omavalitsustega. Oluliseks tegevusfookuseks võeti ka ühenduse enda ja noortekeskuste mõju hindamise süsteemi loomine (Noortekeskuste Logiraamat). Pidev tegevuste analüüs ja arendamine on tänaseks suurendanud noortekeskuste kvaliteeti, muutnud ANKi nähtavamaks ning riigile usaldusväärsemaks partneriks erinevate delegeeritud ülesannetega tegelemisel ja noorte valdkonna arendamisel.

www.ank.ee

Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing

Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing loodi 2009. aastal 1. tüüpi diabeeti põdevate laste vanemate isiklikust murest ja soovist kaitsta selle haigusega võitlejate õigusi ja huve. Ühing on aastate jooksul palju kasvanud ja tegeleb nii teavitustöö, perede aitamise kui ka lasteaedade ja koolidega suhtlemisega, et diabeeti põdevad lapsed tunneksid end ühtviisi hästi nii kodus, koolis kui ka puhkehetkel. Tegemist ei ole kerge valdkonnaga, mida juhtida. Pidevalt peab olema kriitiline ja osutama erinevatele kitsaskohtadele, mis laste huvidele ja vajadustele vastu töötavad. Aastate jooksul ei ole see aga eestvedajate hoogu maha võtnud, vaid sunnib neid ikka edasi arenema ja otsima selliseid lahendusi, mida ise võimaluste piires pakkuda saaks, et patsientide heaolu ei jääks vaid riigi mureks. Seitsme tegevusaasta jooksul on ELDÜ kasvanud, hakanud pakkuma laia hulka teenuseid ning sellega oluliselt suurendanud oma haaret sihtrühmas. Täna julgetakse öelda, et nad esindavad 5% Eesti elanikest – kõiki, keda kõnetab sõna „diabeet“.

www.lastediabeet.ee
 

Eesti Lasterikaste Perede Liit



Eesti Lasterikaste Perede Liit on 20 tegutsemisaasta jooksul mõjutanud ligi 4000 suurpere heaolu. Vaatamata pikaaegsele edukale tööle 19-t ühingut koondava liiduna, taibati mõned aastad tagasi, et enda kui katusorganisatsiooni tegevustes on vaja luua suuremat selgust. Igapäevaste toimetuse keerises olles ei ole aga muutust vajavaid probleeme lihtne märgata ja lahendada. Sellest saadi aru ning otsustati investeerida ja võtta kampa kõrvaltvaataja pilguga kogenud ekspert. Täna saab öelda, et investeering tasus end ära – üheskoos loodi korralik tegevuste mõju hindamise süsteem, mille abil sai teha õigeid valikuid ja kasvatada katusorganisatsiooni kompetentsust liikmete ja valdkonna edendamises. Ka oma organisatsiooni hingeelu osatakse paremini tajuda ja märgata püramiidi järgmisi tasemeid. Põhjalik mõju hindamine lubas teha häid valikuid ka kommunikatsioonis, mille arendamine on aidanud kaasa liikmesorganisatsioonide kasvule.

www.lasterikkad.ee

Eesti Vähiliit



Eesti Vähiliit on katusorganisatsioon vähihaigusega tegelevatele ühingutele üle Eesti, töötades selle nimel, et vähem inimesi haigestuksid vähki ja juba haigestunute elukvaliteet tõuseks. Eesmärkide nimel tehakse palju ennetustööd, koolitatakse patsientide ühingute juhte ja seistakse selle eest, et igas maakonnas pakutaks vähipatsientidele ja nende lähedasele tuge vaimse nõustamise ja koolitustega. Tänaseks välja arendatud üleriigiline ennetus- ja tugisüsteem on edukas tänu tugeva rõhu panemisele kõikide teemalähedaste osapoolte kaasamisele, kelle seas on suur hulk avaliku sektori asutusi, tervisetöötajaid ja tervise teemadega tegelevaid vabaühendusi ning kohalikke omavalitsusi. Läbimõeldud ja laia haardega koostöö ning sellega paljude valdkondade kompetentsi koondamine on muutnud Vähiliidu tegevuse mõjusaks ning kasvatanud ühiskonna teadlikkust neist endist ja vähihaigustest.
 
www.cancer.ee

Hiirekese Mängutuba 

MTÜ Hiirekese Mängutuba asutati kahe vanemapuhkusel oleva ema poolt ligi kümme aastat tagasi. Tegemist oli mitte kuigi suure mängutoaga, kus kodused Keila lapsevanemad said lapsega koos mängida, huviringides ja loengutes osaleda. Kui nii umbes viis aastat hiljem kõik omad lapsed mängutoa-east välja kasvasid ja end tagasi põhitööle sätiti, tuli langetada raske otsus – panna mängutuba kinni või minna edasi uute tegevuste ja väljakutsetega. Nii kasvas ja küpses mõte suuremast perekeskusest, mis pakuks rohkem võimalusi ka algkoolilastele ning koolitusi ja loenguid lastevanematele. Heale ideele saadi toetust ja ühe suve jooksul laiendati vanu ruume, tehti põhjalik remont ja sisustati uute atraktsioonidega. Uuenenud keskuses jätkati ka vanemakoolituste korraldamist, mille kohta hakati aina enam küsima, et kas ei oleks võimalik loengutes osaleda Skype’i teel või vaadata ja kuulata hiljem koolituste salvestusi. See andis keskuse eestvedajatele mõtte luua koolitusportaal, kus oleksid laste tervise ja kasvatuse teemalised loengud Eesti lastearstidelt ja kasvatusteadlastelt. 2017. aasta kevadel avatigi nüüdseks edukalt käima läinud portaal www.vanemakoolitused.ee, kust on võimalik osta koolitusvideoid ja neid hiljem korduvalt vaadata. MTÜ Hiirekese Mängutuba on seega pisikesest mängutoast kasvanud Keilas tegutsevaks perekeskuseks ja terve Eesti lapsevanemaid koolitavaks organisatsiooniks.

www.hiirekese.ee
Vaata ka KÜSKi toel tehtud arenguhüpete lugu videona.
 

Keskkonnaõiguse Keskus

Kui Keskkonnaõiguse Keskus 10 aastat tagasi tegevust alustas, olid keskkonnateemad ühiskonnas praegusest märksa tagasihoidlikuma tähelepanu all, ent mitte olematud. Vaikselt hakkas esile kerkima üha enam olukordi, mille lahendamiseks olid hädavajalikud õigusalased teadmised. Kõige enam läks neid tarvis üksikutel kodanikel ja kogukondadel, ent teadmisi keskkonnaõigusest ja selle rakendamisest nappis ka ametnikel. Tühimik laiutas ka seal, kus oli võimalus seista keskkonnaga seotud avalike huvide eest seadusloomes ja poliitika kujundamises. Kümne aasta möödudes hinnatakse looduskeskkonda puudutavate otsuste mõjusid üha paremini, erinevaid huve otsuste tegemisel kaalutakse põhjalikumalt-korrektsemalt ning otsused tervikuna on tasakaalukamad. Samuti on seadustes paremad tagatised selleks, et inimesed saaksid kaasa rääkida ja otsuseid mõjutada. Suur osa sellest muutusest on just KÕKi eduka töö tulemus. KÕKi võimekuse kasvust ja jätkusuutlikkusest räägib ka viimastel aastatel kasvanud meeskond ja klientide-koostööpartnerite arv ning fakt, et üha suurem osa nende tegevuseks vajalikest vahenditest tuleb sotsiaalsest ettevõtlusest. Viimane annab suurema vabaduse ja sõltumatuse, mis tähendab, et organisatsioon ei sõltu enam nii palju üksikutest projektirahastajatest kui varem. Ühtlasi püüab KÕK enda tegevuste mõju varasemast läbimõelduma kommunikatsiooni abil järjest suurendada.

www.k6k.ee

Kinobuss

Tänapäeva ühiskonnas mõjutab meid aina enam audiovisuaalsetest kanalitest (Internet, televisioon, välimeedia jne) tulvav informatsioon. Seetõttu muutub üha olulisemaks võime audiovisuaalset meediat analüüsida ning mõista. 2001. aastal alguse saanud MTÜ Kinobuss ongi võtnud enda kanda filmi- ja meediahariduse pakkumise ning kinokultuuri hoidmise ja levitamise üle Eesti. Neil teemadel läbiviidud töötubade ja projektide arvu ei suuda enam keegi täpselt kokku lugeda. Oma suurimaks saavutuseks peavad aga ühingu eestvedajad teiste tegemiste kõrvalt aga Kinokoja võrgustiku rajamist, ehk maakinode taastamist ja nende sisuliselt ja tehniliselt kaasajastamist. Kui varasemalt pidid kinopunktid ise iga filmi näitamise jaoks autoriõiguste ja muu filmi tellimise bürokraatiaga rinda pistma, siis Kinobussi poolt loodud kinokoda.kinobuss.ee portaal on seda protsessi sadade maakinode jaoks palju lihtsamaks teinud. Logistikasüsteemina töötav portaal võimaldab neil rohkem filme näidata, külastajaid koguda ja kirsiks tordil on see, et portaali avatuse tõttu on ka filmitootjad maakinodes toimuvaga paremini kursis, usaldus nende vastu on kasvanud ning neil lubatakse aina rohkem ja paremaid filme näidata. Kui Kinobuss oma tegevust alustas, oli iseseisvalt toimetulevaid kinopunkte Eestis paarkümmend. Nüüdseks on see arv aga tõusnud üle 150!

www.kinobuss.ee
www.kinokoda.kinobuss.ee

Lapsehoid Inglitiib

 

Harjumaal Harkujärve kirikus tegutsev lapsehoid on vaid mõne aasta vanune, kuid on suutnud vallavalitsusega head koostööd tehes vähese ajaga tublisti areneda. Inglitiib loodi suurest laspehoiu kohtade puudusest Harku piirkonnas. Mõne aastaga on arenetud nii professionaalselt, tegevushaardelt, kui ka taristu poolest. Lisaks algselt alla kolmeaastaste lastega tegelemisele ja lasteaiaks ette valmistamisele, on alustatud ka tasuta lapsehoiuteenust vastavalt lapsevanema soovidele raske ja sügava puudega lastele. Inglitiiva olulisuse võtab hästi kokku lapsevanema tagasiside: „Olen ääretult tänulik selle teenuse eest. Elan lapsega kahekesi (8a), lapse isa ega teised sugulased lapsest välja ei tee, minu ema küll veidi hoolib aga ta ütleb, et ei suuda ega oska teda hoida, et kui oleks tavaline laps, siis hoiaks. Niisiis olen mina ise lapsega kogu aeg kodus olnud, kõik koolivaheajad ja muud vabad päevad, sest tervise tõttu käis laps 3-4 päeva nädalas lasteaias/koolis. Ma olen lapse tõttu loobunud oma karjäärist, ei ole saanud tööl käia ega puhata või sõpradega väljas käia. Minu rahaline olukord oli lihtsalt kohutav. Eelmine aasta, kui sain kasutada lapsehoiuteenust, oli nagu tõeline õnnistus! Esiteks sain ma puhata - peamiselt oli see vaimne puhkus pidevast valvamisest ja valvelolekust. Teiseks tänu seltskonnas liikumise võimalusele leidsin uue elukaaslase. Kolmandaks leidsin töö, mida kodus lapse kõrvalt saan teha. Minu rahaline olukord on juba oluliselt parem ja paraneb veel. Neljandaks läksin kooli uut ametit õppima. Kõik see ei oleks olnud võimalik, kui ei oleks seda lapsehoiuteenust olnud.“

www.inglitiib.eu

 

Luke Mõis


Tartumaal, Nõo vallas Sihtasutuse Luke Mõis alla koondunud aktiivsed kodanikud on pea 10 aastat kohaliku mõisakompleksi taastamise nimel tegutsenud. Aastate jooksul on lisaks hoonete ja ümbruskonna korda tegemisele loodud ka kohvik, korraldatud paljusid haridus- ja kultuuriüritusi, saadud kõige sellega väga kalliks kohalike seas ning kogutud tuntust ka kaugemal. Tegutsedes seejuures sotsiaalse ettevõttena, on nende edu üheks võtmeks omapäraste toodete välja töötamine. Nende poest võib leida erinevaid asju, käsitöömoosidest seepide ja keraamikani, mis on kõik oskuslikult seotud kohaliku eripäraga ning mida saab soetata ühingu loodud veebipoest. Nii saad mugavalt näiteks moosi ostes kaasa ka midagi enamat - tükikese kohalikust võlust - ja aitad kaasa mõisa taastamisele. Tundes, et mõisas tehtav läheb paljudele korda, hakati ka annetusi koguma ning seegi on täitsa edukaks osutunud.

www.lukemois.ee

Mondo


MTÜ Mondo on kasvanud üheks Eesti tublimaks arengukoostöö organisatsiooniks, toetades mitmel nutikal moel haavatavas olukorras olevaid lapsi, naisi ja erivajadusega inimesi Ghanas, Keenias, Ugandas, Birmas ja Afganistanis. Suurema hoo sai ühing sisse ühe huvitava annetuskontseptsiooni väljatöötamisega. Nimelt said Eesti inimesed hakata Ghanas asuva Kongo küla lastele rahaliseks toetajaks nende kooliteel või teha Heateokingitusi, ostes näiteks kitse või kana, mida sealsetel lesknaistel hädasti tarvis on. Mondo on oma annetussüsteemi aastate jooksul järjepidevalt ning mitmete asjatundjate abiga edasi arendanud ning lisandunud on uusi kingitusi ja sihtriike. Eesmärgistatud töö tulemusena on igal aastal nende toel koolis ca 300 Ghana, Keenia ja Birma last, kellel igaühel on isiklik toetaja Eestist. Viimastel aastatel on aga pelgalt materiaalsete abi andmiselt samm edasi tehtud ja liigutud sotsiaalse ettevõtluse suunda, toetades arenguriikide naiste käsitööettevõtlust (nt korvid, käevõrud, sheavõi) ning tuues valmistatud tooted Eestis müügile.

www.mondo.org.ee
 

Peipsi Koostöö Keskus


Peipsi Koostöö Keskus alustas paarikümne aasta eest väikse rohujuuretasandil keskkonnateemadega tegeleva ühinguna, kuid on tänaseks arenenud regionaalselt ja rahvusvaheliselt tegutsevaks kogukonna edendamise, keskkonnateadlikkuse tõstmise ja arengukoostöö organisatsiooniks. Tegevussuundade kiire laienemise juures on edukuse üheks võtmeks olnud kommunikatsioonitegevuse väga selgelt läbi mõtlemine. Arengule on aidanud kaasa ka otsus suunata oma keskkonnaalane kompetents erinevate loodusharidusteenuste pakkumisele ning koos toimiva annetussüsteemiga saadakse selle abil stabiilselt ka omatulu. Kõige selle tulemusena ollakse oma valdkonnas – Peipsi järve valgaala arendamisel – teada ja tuntud tegijad nii Eestis kui välismaal, mis loob omakorda häid eeldusi koostööks ja toob järjest enam kaasa kutseid ühistes projektides osalemiseks.

www.ctc.ee

Piiri Köök

Võrumaal tegutseb omapärane kogukonda edendav ühing MTÜ Piiri Köök. Nende lugu algab 2010. aasta suvel, kui õed Kadri ja Triinu hakkasid poolkogemata viima läbi pärimuskultuuri õpitubasid. Seda tehes avastasid nad endas suure huvi talupojatoidu vastu. Leiti, et kodukohale omast, Võrumaist toitu võiks rohkem kohalikes söögikohtades ja taludeski laual olla. Millised need toidud siis õigupoolest on – seda täpselt aga ei teatud. Vastuse leidmiseks tehti 3 aastat põhjalikku tööd, mis vormistati 2014 novembris 250-leheküljelise kokaraamatuna „Võrokõisi köögi-ja söögiraamat”. Isiklikust huvist sündinud raamatust on nüüdseks kujunenud terve ühingu tegevuse üks nurgakividest, millele toetub Piiri Köögi poolt pakutav toit ja erinevad koolitused kohalike söögikohtade omanikele ja kokkadele, taluperenaistele ja ka töötutele ning kooliõpilastele. Aasta-aastalt on järjest enam hakatud vaatama ka laiemaid seoseid ühiskonna ja toidu vahel: toit ja selle kasvatamine, toit ja tarbimisharjumused, toit ja julgeolek jne. Piiri Köök on vaikselt võru toidukultuuri arendamisega suutnud haarata suurt osa kogukonnast ning edukuse pandiks on olnud ka hea koostöö kohaliku gümnaasiumi, Võru maavalitsuse ja kultuurimajaga.

www.piirikook.ee
 

Pikakannu kool



Piirkonna elanike arvu vähenemise tõttu suurenes 2012. aastal surve Pikakannu kooli sulgemisele. See oleks tähendanud lastele paaritunnist teekonda teise valla kooli ja tagasi või hoopis kogu pere lahkumist lähimasse linna. Kohalike elanike initsiatiivil oli olemas tegutsev mittetulundusühing juba 2000. aastast ja tänu seadusemuudatusele, mis kohustas KOV-e maksma ka erakoolidele tegevuskulu, ning KÜSK-i toetusele, asutasid kohalikud ise erakooli Pikakannu Kool ning erahuvikooli Pikakannu Huvikool. Nüüd on piirkonnas elavatel noortel võimalik saada hea haridus kodu lähedalt ning kooli väiksus ja hea maine meelitavad õpilasi ka kaugemalt. Algse kuue klassi asemel õpetatakse nüüd üheksat klassi ning huvikooli ringidki on lastele põnevad, väga populaarsed ja kaasavad ka nende vanemaid. Koolile tagab suure edukuse selle juhtimine terve kogukonnaga. Samuti on kooli ülalpidamiseks pandud hästi toimima sotsiaalse ettevõtluse süsteem ja annetuste kogumine, mis aitab tulla toime ka KOVi ja projektirahadeta.

www.pikakannu.ee

Rakvere Kolmainu Kogudus


Aastal 2010 hakkas Rakvere koguduse juures koos käima üks intellektipuudega noorte punt. See on olnud sihtgrupi murede kuulamise ja ühiselt nendega võimaluste otsimise aeg. Koostöös maakondliku MTÜ-de konsultandi, SEVi, EASi, KÜSKi ja paljude äri- ja kolmandast sektorist pärit partneritega on hakatud arendama teenuseid, mis päriselt ka neid noori aitaks. Nii on igakuistest mõnusatest äraolemistest saanud kaks korda nädalas avatud töökeskus, kus on vaimupuudega noorel võimalus teha endale jõukohast tööd, saada edukogemus ja omandada uusi oskusi. See teeb elu elusamaks ja tuleviku selgemaks. Alvor on tänu töökeskusele saanud töökoha ühes kaupluses, hooldekodus elavad Merike ja Margit on saanud põhjuse oma pisikesest toast välja pääseda, aedniku abi kursused lõpetanud Urmas saab hakata tegema erialast tööd kohalikel kalmistutel. Koguduse jaoks on see tähendanud arengut avatuse suunas. Kogudusemajast, kus teenusega alustati, on tehtud kogukonnamaja, kus peaks ühel hetkel olema võimalik intellektipuudega inimestel ka elada. Suur samm sellega seoses on olnud äratundmine, et jätkusuutlikuna ei saa seda kõike üles ehitada projektipõhiselt ja hangetele lootes. Võtmesõnadeks on kujunenud laiapõhjaline vabatahtlike panus ja annetuste kogumine. Kogukonna maja põhiväärtused on muretus, avatus, julgus ja alandlikkus. Need on asjad, mida on ise õpitud oma sihtrühmalt ja milliste väärtustega tahetakse liikuda suure eesmärgi suunas - et inimene oleks terviklikum, kogukond hoolivam ja ühiskond inimväärsem.


www.kolmainu.ee

Rosma Haridusselts



Põlva külje all tegutseb juba 1989 aastast alates ühe Eesti esimese waldorfpedagoogika pakkujana Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal. Kool on loodud kodanikualgatusena lastevanemate poolt, kes tahavad oma lapse arengus ja õpingutes rohkem kaasa rääkida. Üheskoos laste, nende vanemate ja õpetajatega moodustatakse omapärane hariduskogukond, mis tegutseb MTÜ Rosma Haridusselts nime all. Muidu üsna väiksearvuline kooli- ja lasteaiapere tegi mõned aastad tagasi laste arvu poolest hüppelise tõusu. Uues olukorras taibati, et senised organisatsiooni juhtimise süsteemid enam ei tööta ning haridusseltsi tegevused vajasid mitmeid ümberkorraldusi. Siis võetigi ette õpetajate koormuse ümber korraldamine, arengukavade, juriidiliste dokumentide ja kommunikatsiooni põhimõtete uuendamine ning astuti samme ka lastevanemate paremaks teavitamiseks ja senisest tugevamini kooliga liitmiseks. Uuendusi ei viinud läbi aga ainult vähesed õpetajad, vaid kõige selle juures kaasati tervet kogukonda ning väliseid eksperte. Taoliselt toimetamine tasus end ära – lisaks paljude tarkusest sündinud uutele juhtimissüsteemidele ja valminud Rosma Waldorfkooli Lapsevanema Käsiraamatule  tunnevad nii õpetajad kui ka lapsevanemad end ühtsema perena, info liikumine on oluliselt paranenud ja lastele pakutava hariduse kvaliteet on veelgi paremaks läinud. 

www.rosma.edu.ee
 

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik



MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV) tegutseb selle nimel, et suurendada sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkust ja mõju. Sotsiaalsete ettevõtted on organisatsioonid, kes müüvad oma tooteid või teenuseid eesmärgiga muuta maailma paremaks. Vajadust valdkonna arendus- ja esindusorganisatsiooni järele ilmestab hästi asjaolu, et enne SEVi loomist aastal 2012 ei mainitud sotsiaalset ettevõtlust üheski riigi arengut suunavas dokumendis. Nüüdseks on sinnamaale jõutud, et riigihangete seaduses on sotsiaalset ettevõtlust soodustav punkt sees ning sotsiaalse ettevõtluse arendamine on prioriteet Kodanikuühiskonna arengukavas 2015-2020 ja üks tegevustest Heaolu arengukavas 2016-2023. Silmapaistvaks saavutuseks on ka Changemakers Academy, mis võimaldab eesti ja vene keelt kõnelevatel gümnaasiuminoortel luua ja teostada turunduskampaaniaid koos sotsiaalsete ettevõtetega. SEVil on poolsada sotsiaalsetest ettevõtetest liiget, pühendunud professionaalne tiim ja aktiivsed kommunikatsioonikanalid. Organisatsioon on strateegiline partner siseministeeriumile ja kuulub mitmetesse riiklikesse rakkerühmadesse ning ka Euroopa Komisjoni valdkondlikku töörühma.

www.sev.ee
 

Tapa Vabatahtlike Tugikeskus

MTÜ Tapa Vabatahtlike Tugikeskus asutati 2007.aastal algselt välisvabatahtlike tegevuse koordineerimiseks ja eesti keele õppeks Tapa vallas. Samaaegselt olid ühingu liikmed tegevad ka vabatahtliku tugiisikuteenuse osutamisega  MTÜ-s Tapa Lastekaitse Ühing, olles sellega üheks esimeseks tugiisikuteenust pakkuvaks kodanikuühenduseks. Kahe liikmega alustanud ühingust on tänaseks saanud püsiliikmeskonna ja kasvava vabatahtlike hulgaga pidevalt arenev mittetulundusühing, kes on sihikindla töö tulemusena saavutanud hea koostöö KOVi, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja erinevate sponsorite ning muude partneritega. Mitmete KÜSKi ja teiste toetajate abil  tehtud projektidega on saavutatud tegevuste hea läbipaistvus, nähtavus meedias ja üleüldine positiivne kuvand. Tugikeskusele on taganud edu ja jätkusuutlikkuse järjekindel töö võrgustiku loomisel ning muud arendustegevused, nagu juhtimisprintsiipide ja arengukavaga tegelemine, ühiskondliku mõju indikaatorite välja arendamine ning suhtekorraldusliku süsteemi ja toimiva sisekommunikatsiooniplaani loomine. Tänaseks annab Tapa Vabatahtlike Tugikeskus aastas tööd keskeltläbi 28-30 inimesele, pakkudes sügava puudega lastele tugiisikuteenust ja lapsehoiuteenust üle kogu Lääne-Virumaa, samuti toimetulekuraskustes inimeste ja nende perede nõustamisteenust ja tööalase rehabilitatsiooni teenust.

www.vabatahtlik.com

Vanaajamaja



MTÜ Vanaajamaja on Põlvamaal Moostes toimetav ühendus, mis tegeleb Eesti maa-arhitektuuri ja traditsiooniliste ehitusvõtete uurimise, õpetamise ja tutvustamisega. Aastaringselt korraldatakse praktilisi koolitusi palkehituse, palkhoonete taastamise ja teiste traditsioonilise ehituse teemadel. Kui algselt olid ühingus toimetavad inimesed pigem hulk õhinapõhiseid mõttekaaslasi, siis mõne aasta jooksul on tehtud suur hüpe organisatsioonina. Esimeseks ületatud takistuseks oli vanade majade omanike seas teadlikkuse tõstmine nende majade hooldamisest, taastamisest ja üleüldse ühingu tegevustest. Lahenduseks mõeldi tugeva eksperdi abil läbi kogu turundus- ja teavitustöö. Selle käigus leiti Eestist ka teisi kolleege ja mõttekaaslasi erinevatest organisatsioonidest, kellega alustati tihedamat koostööd. Tänaseks on koostöövõrgustikku kaasatud ka omavalitsusi ja ettevõtjaid ning ühes Eesti Vabaõhumuuseumi Maaarhitektuuri keskusega loodud veebileht www.maamaja.eu. Vanaajamaja hea töö tulemusena on oma maja taastavatel inimestel oluliselt lihtsam leida nõu ja infot,  vanad majad saavad paremini parandatud ja säilib ka Eesti traditsiooniline maa-arhitektuur.

www.vanaajamaja.ee
 

Weissenstein ja Paide Säästva Renoveerimise Infokeskus

Üheks Paide säravaimaks pärliks võib pidada kesklinnas, vallimäe veerel tegutsevat Wabalinna maja. Juba 10 aastat tagasi kohaliku Säästva Renoveerimise Infokeskuse ja Ühendus Weissensteini koostöös loodud kogukonnakeskusest on lühikese ajaga saanud tugev piirkonna arendaja ja identiteedi kandja. Nende läbimõeldud, säästval arengul põhinevad ja head elukeskkonda loovad tegevused on jäänud silma ja saanud südameasjaks paljudele kohalikele. Populaarsus ulatub kaugemalegi ning läbimõeldud teavitustööga on suudetud enda juurde meelitada mitmeid koostööpartnereid ja vabatahtlikke. Saavutatud tuntusest võidab ka Wabalinna maja rahakott – suurem hulk inimesi külastab majas tegutsevat kohvikut ja majas asuvaid ruume on võimalik erinevateks üritusteks rentida. Vastutasuks heale tööle linna arendamisel ja kogukonna tugevdamisel saadakse ka tubli hulk annetusi.

www.wabalinn.weissenstein.ee

Veriora Tsunft

Veriora Tsunft on mittetulundusühing, kes koondab kohalikke käsitöötegijaid ja -huvilisi. Ja nii nagu ajalooliselt kuulusid mõnda tsunfti mitme eriala meistrid, kuuluvad ka nende tsunfti erinevate oskustega käsitöömeistrid ja kunstihuvilised, kes on valmis jagama oma teadmisi, oskusi ja kogemusi käsitöö- ja taaskasutusteemaliste õpitubade kaudu. Veriora Tsunfti eesmärgiks on väärtustada kohalikku, olgu selleks taaskasutusmaterjal, tooraine, kohalik tööjõud või koostööpartner. Taaskasutust rakendatakse mööbli restaureerimisel, puidust toodete valmistamisel, vanadest tekstiilidest ja käsitööjääkidest uute materjalide ja toodete loomisel ning Räpina Paberivabriku kartongist pakendite valmistamisel. Viimasest on saanud väärtuslik tooteartikkel, millele on kaasa aidanud suur töö turunduse valdkonnas (tootekataloogid, hinnakirjad, uuenenud koduleht, eraldi tooteleht FBs). Tänaseks on ühing jõudnud esimeste töökohtade loomiseni, et kaasa aidata sotsiaalsete probleemide lahendamisele piirkonnas. Uute oskuste omandamise kaudu pakutakse töötutele ja osalise töövõimega inimestele tööd, et nad tunneksid end ühiskonna vajaliku osana.

www.verioratsunft.ee

Ökokratt ja Puhta vee teemapark



MTÜ Ökokratt on alates 2003. aastat tegutsenud Eestimaa keskel, Järva- ja Lääne-Virumaa piiril keskkonnateadlikkuse ja säästva eluviisi levitamisega. Viimastel aastatel on aga eriti korralik hoog sisse saadud Põhjamaade eeskujul meelteaia ja puhta vee teemapargi rajamisega ning mitme loodushariduse ja -teraapia teenuse loomisega. Ökokrati omalaadsed tegevused, näiteks aianduse kaudu erivajadustega inimestele pakutav ravi või koolilastele nutiseadmete abil looduse tutvustamine, on kogunud palju tuntust kohalike seas ja kaugemalgi. See on oluliselt kasvatanud partnerite ja teenuse soovijate arvu. Nüüdseks on Ökokratt niivõrd populaarne, et nad ei sõltu enam toetustest ja suudavad ka iseseisvalt majandada. Lisaks tervikliku ja paljudele vajalike teenuste komplekti välja mõtlemisele peavad nad suureks edu võtmeks ka regulaarset mõju hindamise läbiviimist.

www.okokratt.ee  
www.metsamoisa.ee

YFU Eesti

Youth for Understanding on ülemaailmne võrgustik rahvusvahelisi haridusprogramme pakkuvatest organisatsioonidest, mille noortevahetusprojektides osaleb üle maailma igal aastal üle kolme tuhande 15-18aastase. MTÜ YFU Eesti on tegutsenud taasiseseisvumise ajast saati. Täpselt kaks aastat tagasi sai aga ühing aru, et jätkusuutlikkuse nimel tuleb kaasajastada oma lähenemist vabatahtlikele. Senine excelipõhine haldamine, kus andmed tuginesid personaalsetele mäludele, sobis siis kui organisatsioonis oli vabatahtlikke kümneid kordi vähem. Vabatahtlike hulga suurenedes tekitas vana juhtimissüsteem palju pingeid ja tublimates vabatahtlikes ka läbipõlemisi, korduvaid. Taoline eelmise sajandi lähenemine tuli asendada uuenduslikuma ja jätkusuutliku lahendusega. Tänaseks on paljuski KÜSKi toel ühingus saavutatud kaasamises ja avatuses täiesti teine dimensioon. Loodud on rakendus, millega on vabatahtlikul võimalik planeerida enda aega ja tegevusi, valida, mida ta soovib teha ja millal. Organisatsiooni poole pealt osatakse vabatahtlike paremini hallata, võtta arvesse nende vajadusi ja suudetakse anda parim, et toetada nende isiklikku arengut.  Läbimõeldud süsteemi ja rakendusega on YFU Eesti arenenud üheks silmapaistvamaks vabatahtlike kaasajaks Eesti haridusalgatuste seas ning nende süsteem on hinnatud nii vabatahtlike endi poolt, kui ka mujal maailmas.

www.yfu.ee