Tagaküla Laulu-Mängu Seltsi “Kungla” eestvedaja Inge Vill: oleme KÜSKi abiga nüüd paremini valmis kriisideks

Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla” sai eelmisel aastal 4028 eurot toetust KÜSKi kodanikuühiskonna innovatsioonifondist. Projekti tulemusena tõsteti Tagaküla piirkonna elanike elektri varustuskindlust ja üldist kriisivalmidust.

Kui KÜSKi töötajad – Raili Uibopuu, Aivar Joorik ja Priit Põiklik – 1. novembril Tagakülla jõudsid, ootas seltsi eestvedaja Inge Vill sealses “Kungla” seltsimajas juba aurava teekannuga. Inge oli lahkelt nõus vastama meie küsimustele, millest ka järgnev jutt kokku sai.

Tere, Inge!

Tere!

Esialgu tundub, et laulu-mängu selts peaks tegelema ikkagi kultuurisündmustega, aga teie olete siin kirjutanud projekti ja saanud rahastuse elanikkonnakaitseks. Kuidas see omavahel ikkagi seostub?

Alustaks võibolla kõigepealt Tagaküla Laulu-Mängu Selts „Kungla“ saamisloost. Tegemist on ühe vanima külaseltsiga Võrumaal, asutamise aastaga 1918. Oleme juba 106 aastased. 1992, kui otsustati selts taasasutada, tehti ka otsus, et selts jätkab oma esialgse nimega. Seega võib nimi olla natuke eksitav. Kungla on Tagaküla piirkonna ja ümbruskaudsete külade elanikke koondav kogukonnakeskus. Me pakume piirkonna elanikele mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi, korraldame väljasõite ja kultuuriüritusi, hoiame au sees piirkonna kultuuriväärtusi ja traditsioone ning viime läbi koolitusi.

Kungla on piirkonna keskuseks, kuhu iga elanik on oma mõtete ja ideedega oodatud ning mis pakub ka hädavajalikke teenuseid. Näiteks kui kaevust on vesi otsas, saab Kunglas pesu pesta, pesemas käia jne. Ühtlasi on maja määratud avalikuks kasutamiseks vallaga sõlmitud lepingu alusel ning avalikuks evakueerumiskohaks.

Tahes tahtmata mõtleb täna iga kodanik, kas või kui palju ma valmis olen erinevateks kriisideks. Nii ka meie. Kogukonna kriisikindluse tagamiseks on olnud erinevaid mõttetalguid, koolitusi. Oluliseks on peetud kogukonnakeskuse kriisikindluse tagamist. Iga meie piirkonna inimene peaks teadma, et Kungla on koht, kuhu saab tulla, kui pole elektrit, saab sooja, on olemas veevarustus ja puhkamise võimalus.

Kuidas kirjeldaksite Tagaküla Laulu-Mängu Seltsi “Kungla” rolli oma piirkonnas, kogukonnas? Milline on selles sinu roll, Inge?

Kindalasti on Kungla Võru valla põhjapoolseimas piirkonnas üks tugevaid koostööpartnereid vallale ja seeläbi ka riigile.

Mina ise olen Kunglaga seotud olnud kogu oma teadliku elu. Minu lapsepõlv möödus Kunglas mängides ja üritustest osa võttes. Minu vanavanemad on olnud Kungla seltsi aktiivsed liikmed ja nüüdseks juba auliikmed. Alates 2015. aastast olen osalenud juhatuse töös ja panustanud oma vaba ajaga sellesse, et kirjutada erinevaid rahastustaotlusi, et Kungla oleks just nii kaunis ja hubane, nagu ta täna seda on.

Hetkel ma pole juhatuse liige, kuid panustan igapäevaselt Kungla arendamisse (ka kriisivalmiduse projektid), piirkonna noortetöösse ning kogukonna õppereiside ja koolituste korraldamisse.

Seltsi eesmärk on läbi ühistegevuste ühtus-ja turvatunde ning põlvkondade vahelise sidususe loomine kogukonnas.

Lisaks mängin ma meie kandi vanimas puhkpilliorkestris Kungla metsasarve ja panustan puhkpillimuusika edendamisse.

Wow! Puhkpilli mängiv inimene tekitab minus alati aukartust! Mis aga ajendas algatama elanikkonnakaitse projekti ja milliseid vajadusi või ettepanekuid toodi aruteludes kohalike elanike poolt esile?

Olime ka varasemalt seda teemad juhatuses ja üldkoosolekutel arutanud, kuid ikka jäi kuidagi asi soiku. Eks see on vabatahtlik töö, mida tehakse pere, töö ja laste kõrvalt.

Suure tõuke asi käsile võtta saime 2023. aasta oktoobri kuus toimunud sündmusest, kus Soome puhkpilliorkester oli kontserdi andma tulnud ning majast läks ootamatult elekter ära. Meie küla tublid peremehed lahendusid olukorra kiiresti – kohale toodi generaator, teisaldatavad wc-d, kohale toodi joogivesi, küünlad. Üritus sai toimuda.

Järgmisel päeval helistas mulle Kaisa Niilo Päästeametist ja andis info, et just hetkel on avatud taotlusvoor, et hoone varustuskindlustus suurendada.  Ta kiitis meid, kui operatiivselt me olukorra lahendasime, kuid soovitas, et ehk peaks mõtlema rohkem püsivamatele ja kindlamatele lahendustele.

Hiljem oleme läbi viinud kriisikoolitusi kogukonnale, kus Päästeameti esindajaga koostöös oleme kaardistanud oma tegevused kriisivalmiduse suurendamiseks. Näiteks joogivee kvaliteedi tõstmine, varustuse tagamine toitlustamiseks, majutamiseks jne.

Tihti arvatakse, et näed, saite toetuse ja küll on hästi. Ise midagi tegema ei pea. Aga iga asi vajab hooldamist ja sellega kaasnevad kõrvalkulud. Nii ehitasime oma kuludega välja kogu maja elektriühenduse süsteemi, et generaator kogu maja vooluvõrguga ühendada.

Samuti peab generaatorit kuskil hoidma. Alles mõned nädalad tagasi sai valmis generaatori hoiustuskoht ning läbisime koolitused.

Kuidas see projekt suurendab kogukonna turvatunnet, teil on siin ju ju hajaasustus ja tõenäoliselt ollakse kriisiolukordadeks tahes-tahtmata paremini valmis kui näiteks linnas?

Ma usun, et see projekt suurendas piirkonna turvatunnet meie kandis kindlasti. Nagu kogu Eestis elab meil väga erineva sissetuleku ja võimalustega peresid, leibkondi. Paljud on samalaadsed seadmed oma ettevõtluse tarbeks soetanud, kuid on ka neid, kellel see võimalus puudub. Oluline on meil kogukonnakeskusena anda piirkonna elanikele sõnum, et meie juurde võite tulla, te olete siia oodatud ja saate abi. Inimestel on teadmine, et on olemas alternatiivsed lahendused, kui kodus elektrit ei ole.

Mõned aastad tagasi oli suur torm ja murdis kogu küla elektriliinid maha. Taastamistööd võtsid üle nädala. Samas elasid selle liini otsas eakad inimesed, kellel oli väga raske toime tulla. Nüüd on kogukonnakeskusel võimalik sellistes olukordades inimesi aidata ja ka kiiresti reageerida.

Jah, maapiirkonnana oleme ehk paremini valmis olukordadeks, kus küte kaob. Tavaliselt on ikka maamajades puukütte kolded olemas, kuid sageli enam ka mitte. Peame tõdema, et elektri varustuskindlus on tänapäeval kõige alus – külmkapid sulavad ka maal. Internetti ei ole.

Sageli jõuab abi kiiremini linna kui maapiirkondadesse. Seega peame harjutama end mõttega, et saame ise pikemat aega hakkama.

Nagu ka kriisikoolitusel tõdesime, peame olema valmis linnast tulijaid vastu võtma, kui kriis on pikem. Koolitusel ütlesid pea kõik osalejad, et esimesena tulevad linnast koju meie endi lapsed.

Kuidas on teie koostöö Võru vallaga ehk siis teie oma kohaliku omavalitsuse ja Päästeametiga?

Meie kogukonnakeskusena hindame valla ja Päästeametiga koostööd väga heaks. Koostöös on kõik osapooled paremini üksteist tundma õppinud, saanud teadmise, mis on olemas, millega on vaja tööd veel teha. Meil Võru vallas esitavad kõik elanikkonnakaitse meetmest toetust soovivad organisatsioonid esmalt oma ideed vallale, vallas hindab taotlusi maaelukomisjon ja koostöös selgitatakse välja need projektid, millega on vaja edasi liikuda. Lisaks annab oma hinnangu projektiideedele Päästeameti esindaja, vajadusel küsitakse infot juurde.

Koostöö valla ja päästeametiga on igati toetanud meie eesmärke elanikkonnakaitse kriisivalmiduse suurendamiseks.

Saan aru, et olete teinud ka kriisivalmiduse koolitusi. Kuidas need aitavad piirkonna elanikke valmisolekuks kriisideks?

Jaa, oleme teinud, viimane oli selle aasta märtsis.  Koolitusel osalejad tõdesid, et pole sellele või teisele asjale üldse varem mõelnud. Sellelaadsed koolitused panevad inimesi mõtlema ja võibolla ka oma kodus natuke teise pilguga ringi vaatama – kas mul on toiduvarud, patareisid, raadio, küünlaid jne.

Mida niisuguse projekti kirjutamine ja elluviimine sulle endale on andnud?

Iga uue projekti kirjutamine annab alati mulle midagi uut. Esmalt paneb see asju vaatama ka natuke teise nurga alt. Ja muidugi on see enda proovilepanek – kas seekord ka õnnestub midagi paremaks muuta. Mulle meeldivad uued väljakutsed ja uued inimesed.

Nii tore kohtumine oli ka KÜSK-i meeskonnaga, kes käisid meil külas. Seda on kohe tunda, kui inimesi huvitab, kes me oleme, meie ajalugu, kuidas elame, mida teeme ja milliseid tulevikuplaane veeretame.

Suur tänu ja palju jõudu edaspidiseks!

• Toetuse saaja: Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla”
• Piirkond: Võrumaa
• Kohalik omavalitsus: Võru vald
• Toetuse suurus: 4 028,00 €
• Projekti eesmärk: Projekti tulemusena tõstetakse Tagaküla piirkonna elanike elektri varustuskindlust ja kriisivalmidust. Projekti eesmärk on MTÜ Tagaküla Laulu Mängu Selts Kungla eestvedamisel tõsta piirkonna kriisivalmidust.

Küsis ja fotod tegi Priit Põiklik/KÜSK. Osad fotod ka: ERAKOGU