4,4 miljonit kilo päästetud toitu: kuidas Toidupank muudab raiskamise abiks?
Kas olete kunagi mõelnud, mis saab sellest toidust, mis poeriiulitelt päeva lõpuks ostmata jääb? Või kuidas on võimalik, et üks Hollandist pärit mees on suutnud luua süsteemi, mis toidab igal nädalal 15 000 eestimaalast? Taskuhäälingu „Mõjulood“ värskes episoodis avab oma inspireerivat teekonda ja Toidupanga tagamaid selle asutaja ja juht Piet Boerefijn.
Hollandi tudengist Eesti sotsiaaltöö kangelaseks
Piet Boerefijn jõudis Eestisse esmakordselt juba 34 aastat tagasi tudengivahetuse raames. See, mis pidi olema lühiajaline külastus, kujunes elukestvaks missiooniks. Enne Toidupanga loomist tegeles ta ligi 20 aastat Hollandi fondide vahendamisega, tuues Eestisse 60 miljoni euro väärtuses toetusi sotsiaalprojektidele – alates lastekodudest kuni rehabilitatsioonikeskusteni.
Toidupanga idee sündis 15 aastat tagasi keset sügavat majanduskriisi. Piet märkas, et samal ajal, kui pered jäid hätta kodulaenude ja igapäevaste kuludega, visati kauplustes õhtuti ära täiesti kõlblikku toitu. Piet meenutab algusaegade skeptilisust: „Küsisin erinevatelt heategevusorganisatsioonidelt, kas nad on huvitatud toidupanga loomisest, kuid keegi ei olnud huvitatud. Nad ütlesid, et Eestis see ei tööta, sest ettevõtted ei anna lihtsalt niisama asju ära.“ Piet ei andnud alla, uskudes, et kui mudel toimib mujal maailmas, peab see toimima ka siin.
Ebaeetiline raiskamine ja keskkonnamõju
Toidupanga tegevusel on tugev eetiline ja keskkonnasäästlik mõõde. Pieti jaoks on toidu raiskamine talumatu: „Kui sa tead, et õhtuti pannakse toitu lihtsalt prügikonteinerisse ja sageli on see täiesti söögikõlblik, siis on see ebaeetiline ja keskkonnale väga kahjulik.“
Statistika on muljetavaldav: Toidupank päästis 2024. aastal 4,4 miljonit kilogrammi toitu. Arvestades, et üks kilogramm päästetud toitu hoiab ära umbes 2,5 kg CO₂ tekkimise, on selle liikumise keskkonnamõju väga suur. Piet selgitab, et see pole enam lihtsalt heategevus, vaid sotsiaalne innovatsioon, mis pakub süsteemset lahendust ühiskondlikele valupunktidele – nii toidu raiskamisele, keskkonnamõjule kui ka vaesusele ja inimeste toimetulekule.
Rohkem kui ainult kõhutäis
Podcastist selgub, et Toidupank on palju enamat kui toiduabi jagamine. Eriti hästi tuleb see esile Lasnamäe Toidupanga näitel, kus kliendid saavad tulla kohvi jooma ja suhtlema. „Inimestele meeldib siin olla: me joome kohvi, korraldame ekskursioone ning aitame inimestel õppida toitu valmistama. Üksindus on paljude jaoks probleem ja siin saavad nad oma päevast rääkida,“ kirjeldab Piet sotsiaalset poolt.
Lisaks on Toidupank oluline koht lõimumiseks. Piet märgib, et paljud Ukraina põgenikud on leidnud tee nende juurde: „Paljud Ukraina põgenikud on meie kliendid, aga ka vabatahtlikud, sest nad tahavad õppida eesti keelt ja tundma Eesti kultuuri.“ Samuti pakutakse õppeköögis koolitusi, kuidas valmistada odavat ja tervislikku toitu, ning aidatakse pikaajalistel töötutel taas tööeluga harjuda.
90% tööst tugineb vabatahtlikele
Kogu see ulatuslik logistiline süsteem tugineb suures osas inimeste heatahtlikkusele. „Põhimõtteliselt 90% sellest tööst, mida me teeme, põhineb vabatahtlikul panusel,“ selgitas ta ja lisas, et see hõlmab nii toidu transporti, sorteerimist, pakkimist kui ka jagamist üle Eesti.
Kuigi Toidupank on kasvanud suureks, on ressursid alati piiratud. Eriti tuntakse puudust inimestest, kes oskaksid juhtida kaubikuid, et koguda toitu kokku 280 kauplusest üle Eesti. „Meil on palju kaubikuid, aga meil ei ole piisavalt raha, et maksta kaubikujuhtide palka. Meil on väga palju vabatahtlikke vaja,“ paneb Piet kuulajatele südamele.
Jätkusuutlikkuse õppetunnid: ära looda vaid ühele kaardile
Piet jagab saates ka väärtuslikku nõu sotsiaalsetele ettevõtjatele jätkusuutlikkuse kohta. Tema sõnul on edu võtmeks lai partnerite võrgustik ja riskide hajutamine. „Kui sul on ainult üks toetaja, siis on see väga ohtlik. Meil peab olema piisavalt koostööpartnereid, et edasi liikuda,“ selgitab ta, viidates nende 173 partnerorganisatsioonile ja koostööle ministeeriumide ning omavalitsustega.
Samuti rõhutab ta finantsdistsipliini olulisust: „Peab alati jälgima kulusid ja tulusid. Me püüame hoida nii toidupuhvrit kui ka rahapuhvrit, et kui järgmisel aastal olukord muutub, ei satuks me kohe pankrotti.“
Kuula täispikka episoodi, et saada osa Piet Boerefijn kogemustest, praktilistest nõuannetest ja visioonist, mis muudab sotsiaalvaldkonda.
Taskuhääling on osa Šveitsi-Eesti koostööprogrammi “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” tegevustest, mis on suunatud kodanikuühiskonna tugevdamisele sotsiaalse innovatsiooni edendamise kaudu. Tegevust kaasrahastab Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.