80 aastat suurpõgenemisest: Eesti ajalooline trauma ja selle mõju ühiskonnale siis ja praegu
17. septembril avati Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis suurpõgenemise 80. aastapäevale pühendatud teabeseminaride sari „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“. Seminaride sarja veab Tammepuu Eesti Klubi MTÜ ja see on saanud toetust Euroopa Liidu CERV-programmi toetusmeetmest.
Teabeseminaride sarja eesmärk on juhtida üldsuse tähelepanu 1944. aasta suurpõgenemisele, mille haripunkt oli 19.–21. septembril. Eestist oli sunnitud oma elu kaitseks lahkuma 70 000–80 000 kodanikku, mis moodustas tollase Eesti riigi elanikkonnast ligikaudu 7%. Näiteks Saksamaa puhul tähendanuks see 1944. aastal peaaegu üheksat miljonit inimest.
Teabeseminaride sari on osa CERV programmi Euroopa ajaloolise mälu meetmest toetust saanud projektist BE1944: „Euroopa traumaatiline mälu – naispagulased ja suurpõgenemine 1944“. Projekti autor on Tammepuu Eesti Klubi MTÜ (TEK) ja peakoordinaatoriks on Eesti Mälu Instituut (EMI).
Noorte olulisus suurpõgenemise järel ja tänapäeval
Seminaride sarja ja esimese päeva avas Iivi Zajedova, Praha Karli Ülikooli õppejõud. Iivi on tegelenud ajaloo- ja mälestussündmustega alates 2018. aastast, mil tema eestvedamisel loodi Tammepuu Eesti Klubi (TEK). Iivi ettekanne tuletas meelde mäletamise ja ühismälu olulisust, eriti suurpõgenemise sündmusteahelas septembris 1944 ja hiljem. Väliseesti kogukondades tekkisid suurpõgenemise järel mitmed kodanikualgatused, mis võitlesid edasi inimõiguste ja vabaduse eest eksiilis. Üheks märgiliseks näiteks on liikumine BATUN (Baltic Appeal to the United Nations), mille lõid New Yorgis Baltimaade pagulasnoored. BATUN-i järjepidev tegevus tõi lõpuks „The New York Timesi“ tähelepanu okupeeritud Balti riikidele.
Iivi tõi sõnavõtus välja, kui oluline on suurpõgenemise teemat viia praeguse põlvkonna noorteni võimalikult erinevatel viisidel, et nad teadvustaksid ja mõistaksid, kui kiiresti võib unistus oma kodust hääbuda. Seda väidet ilmestavad CERV projekti tiimi tegevused, kus on noortele ja noortega lavastatud temaatiline näidend “Elin Toona lapsepõlvelugu paguluses”. Lisaks on koostöös Tartu Ülikooli kunstimuuseumiga valminud näitus Geislingeni põgenikelaagri teemal, toimunud purjeregatt, valminud ja linastunud temaatiline dokfilm “Põgenemine: lahkumine teadmatusse”.
Publikus oli kuulamas noor doktorant Katariina Päts, kes alustas septembris TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudis doktorantuuri. Katariina uurib väliseestlaste poliitilist tegevust Eesti iseseisvuse taastamise toetamiseks. Sarnasel teemal kirjutas ta magistritöö (“Kanada eestlaste poliitiline tegevus Eesti iseseisvuse taastamise toetamiseks 1984‒1991“).
Küsisin Pätsilt, mis teda kui noort inimest ajendas tegelema väliseestlaste teemaga, vastas ta, et lapsepõlves räägitud ja kuuldud lood, perekonna akadeemiline taust ja selle kaudu tekkinud tugevad sidemed sugulaste näol väliseestlastega. Väheoluline ei ole ka fakt, et Katariina on Eesti riigi esimese presidendi Konstantin Pätsi järeltulija.
Teabeseminaride sari keskendub eestlusele ja käsitleb selle rolli 80 aasta vältel
Seminarisarja esimeses osas keskenduti naiste ja laste lugudele ning nende rollile eestluse hoidmisel võõrsil. Esinejad olid kas ise põgenemise läbi elanud või põgenike peres sündinud ja kõrge akadeemilise taustaga. Räägiti elulugude kui etnograafilise materjali olulisusest suurpõgenemise uurimisel, Eesti naiste rollist paguluses ja põlvkondadevahelise suhtluse tähtsusest. Esinejatena astusid lavale Iivi Zajedova, Tiina Kirss, Maie Barrow, Marju Rink-Abel ja Rein Taagepera. Seminaripäeva modereeris Maarja Hollo, kes on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadur ja ühenduse Eesti Elulood esinaine.
Seminaride sari jätkub 19. septembril konverentsiga „Pöördeline sügis 1944 ja selle pärand“ ning kulmineerub 23. septembril Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu toimuva kogupäeva sündmusega. Seminaride sarja sisu ja esinejate kohta saab rohkem infot Tammepuu Eesti Klubi MTÜ kodulehelt.
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital on Euroopa suurima inimõigusi toetava rahastusprogrammi CERV kontaktpunkt Eestis. Euroopa ajaloolise mälu toetusmeede avaneb ka 2025. aastal. Toetusmeetmete orienteeruv ajakava on avalik ja sellega saab tutvuda siin.
Fotode autor: Alar Madisson, EKM
Lisapiltidega sündmusest saad tutvuda siin
Katre Tamm
koordinaator
- kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste ehk CERV-programmi koordineerimine