Ajujahile esitati 309 ideed, 36 neist sotsiaalse ettevõtluse valdkonnast

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital -
2. nov. 2016


Ainus kord, kui Ajujahile saadeti rohkem ideid kui tänavu, oli 2009. aastal. Ajujahi EASi poolne projektijuht Marion Raudsepp rääkis, et kuna seitsme aasta jooksul on alustanud Eestis tegevust paljud kiirendid ja konkursid, võib tulemust väga heaks pidada.

Kõikidest ideedest pärineb 121 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 47 tööstuse ja disaini, 40 turismi- ja teenusmajanduse, 36 sotsiaalse ettevõtluse, 28 tervise ja biomeditsiini, 20 loomemajanduse ning 17 energeetika ja keskkonna valdkonnast.

“Esitatud ideed on kindlasti läbimõeldud, kuna idee esitamine eeldab nii idee-, toote-, kliendi- kui meeskonnakirjeldust,” ütles ta. Raudsepp tunneb rõõmu, et magistri- ja doktorikraadiga idee esitajate hulk on kasvanud. 48 protsenti idee esitajatest olid kõrgharidusega, neist rohkem kui pooled magistri- või doktorikraadiga. 60 protsenti idee esitajatest omab eelnevat ettevõtluskogemust. 66 protsenti idee esitajatest olid mehed ja 34 protsenti naised.

SEB Grupi innovatsioonijuht Mart Maasik ütles, et Ajujaht on suurepärane mänguväljak turvaliste eksperimentide teostamiseks. “Teekond ideest elujõulise ettevötteni on keeruline ja sageli ettearvamatu. Mitte kõik ei õnnestu esimesel katsel. Toimiva ärimudeli otsingutel tuleb enamasti mitmeid kordi suunda muuta, teinekord ka idee olemust ennast. Ajujaht pakub võimalust saada nõu kogemustega ettevõtjatelt. Kuigi kõik 10 koostööaastat on olnud väga rikastavad, usun et taaskord saab latt olema kõrgemal kui aasta eest,” rääkis Maasik.

Alates sellest hooajast on Ajujahi suurtoetajaks Elisa. Elisa tegevjuht Sami Seppänen ütles, et Elisa soovib panustada innovaatiliste lahenduste arengusse. “Kokku laekus rohkem kui kolmsada ideed ja see on väga hea tulemus! Arvestades, et Ajujaht on Eesti suurim äriideede konkurss, siis pole paremat viisi innovatsiooni võimestamiseks, kui astuda konkursi toetajate hulka. Panustame nii auhinnafondi kujunemisse kui ka teadmiste põhiselt ning kindlasti saab Ajujaht omale Elisa näol olulise partneri, kelle abil lennukate ideedega tiimidele tuge pakkuda,“ rääkis ta. 

Enamus ideedest tuli Tallinnast või Harjumaalt, vastavalt 106 ja 78 ideed. Tartumaalt esitati 58, Pärnumaalt 16, Võrumaalt 6, Saaremaalt 5, Ida-Virumaalt 4, Jõgevamaalt 4, Järvamaalt 4, Läänemaalt 4, Raplamaalt 4, Viljandimaalt 4, Valgamaalt 3, Lääne-Virumaalt 2 ja Põlvamaalt 2 ideed. Hiidlased ei esitanud ühtki ideed. Üheksa idee esitajat jätsid elukoha märkimata.

Kõik sada edasipääsejat selguvad hiljemalt 9. novembriks. Läbi häkatonide ja Ajujahi pitch’ide on tänaseks selgunud kümme edasipääsejat. Saja parema hulka on taganud pääsu nii VR Quiz, Laps Kooli, Prizza, Valgekrae, ErgoMusic kui kui Smycling. Muuhulgas on selged ka neli Top30 meeskonda – Music Wallstreet, MARKUS, TempID ja MovePrep.

Eesti suurima äriideede konkursi ellukutsuja on EAS, partner SEB ja suurtoetaja Elisa. Lisaks neile toetavad Ajujahti: Levira, Nasdaq, Elering, Tehnopol, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Loomemajanduskeskus, Ülemiste City, Pärnu linn, Tallinna linn, Tartu linn, Viimsi vald ja Võru maavalitsus. Ajujahi elluviimist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. 

Lisainfo:
Kaspar Jõgeva
Ajujahi korraldustiim
+372 5333 47 64
kaspar.jogeva@jlp.ee