Tartu Aparaaditehase kogemus: kui on soov olla innovaatiline, tuleb olla rahvusvaheline

Tartus Aparaaditehases toimus 30. maist kuni 2. juunini rahvusvahelise kultuurikoostöövõrgustiku Trans Europe Halles (TEH) kevadkonverents, mille raames avastati kultuuritehaste erinevaid ellujäämisstrateegiaid ja võimalusi kriisides, samuti rolli kogukonnakeskustena ja demokraatliku ühiskonna toetamisel.

Konverentsi korraldas KÜSKi rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste programmi toel MTÜ Aparaaditehas, mis loodi 2017. aastal eesmärgiga toetada Tartus asuva aparaaditehase hoonestus toimuvat kultuuri- ja kogukonnaelu.

Rahvusvahelisse TEH võrgustikku on MTÜ Aparaaditehas kuulunud aastast 2018 ning selle aja jooksul on osaletud mitmetel võrgustiku konverentsidel ja kohtumistel ning läbi viidud mitu koostööprojekti. TEH-i põhieesmärk on toetada ja võimestada kogukondlikke ettevõtmisi, mis puhuvad elu sisse hüljatud paikadele, luues kogukonnakeskuseid ja seistes seeläbi sotsiaalse, ruumilise ja keskkondliku õiguse eest.

Kokku koondab võrgustik enam kui 160 organisatsiooni 40st Euroopa riigist, pakub neile arenguprogramme, korraldab huvikaitset ning vahendab ja toetab Euroopa Liidu projektides osalemist.

MTÜ Aparaaditehase esindajate sõnul on selleaastase võrgustiku konverentsi korraldamine Eestis neile suur privileeg. Konverentsi pealkirjaks ja juhtivaks teemaks sai kultuuripealinnaga kokkukõlav „Arts of Survival“ ehk ellujäämise kunstid ning selle teema all toimus ligikaudu 30 erinevat loengut, töötuba, paneeldiskussiooni, võrgustumissessiooni, ringkäiku ja kohakülast, millest sai osa mitusada külalist nii välismaalt kui Eestist – kõike seda selleks, et vahetada parimaid teadmisi ja praktikaid, luua uusi koostöösuhteid ja leida sünergiat, ühisosa ja pakkuda teineteisele inspiratsiooni ning tuge.

Sündmusel osalenud Tšehhis Saksamaa piiri ääres asuva loomekeskuse Veřejný sál Hraničář – kodanikuaktiivsusest ellu äratatud vana kinomaja – programmiprodutsent Zuzana rääkis, et just sellel konverentsil avastasid nad teised kultuuritehased ja nendes toimetavad inimesed, kellelt õppida just praegu väljakutset pakkuva toiduraiskamise vastu seismisega tegelemist.

„See on mul esimene kord TEH konverentsil osaleda. Ja Eestis olla. Ma kuulen siin olukordadest, millega teised organisatsioonid tegelevad – just tänahommikusel seminaril sattusin vestlusesse inimesega, kes rääkis, kuidas nemad teevad koostööd lähedalasuvate restoranidega toiduraiskamise vähendamiseks. Meil on aga olukord, kus me ei saa kasutada ülejäänud toitu, kuna seadus seda ei luba. See tähendab, et peame näitama initsiatiivi ja algatama huvikaitsetegevusi meie valitsuse suuunas. Seda ma täna siit sain – arusaama, millised konkreetsed sammud peame astuma hea praktika ülevõtmiseks, mis võimaldab toiduraiskamist vähendada,“ ütles Zuzana.

Kogukonnakeskuste roll on Zuzana sõnul tuua inimesi kokku, luua sotsiaalset sidusust ning toetada teadmiste ja oskuste omandamist kogukondades oma huvide eest seismiseks ja elukeskkonna arendamiseks.

MTÜ Aparaaditehase sündmuste ja kultuuriplatvormi juht ning konverentsikorralduse eestvedaja Karmen Otu sõnas, et mingil hetkel hakkas Aparaaditehases areng kultuuritehasena niivõrd kiirelt toimuma, et kogukonnatunne ähvardas kaduda. Nüüd ollakse väga teadlikult viimase paari aasta jooksul tegelenud kogukonna arendamisega.

Miks see kogukonnatunne siiski oluline on? „Tänane päev näiteks algas jooksuhommikuga ning erinevates paikades üle linna kohatud inimesed ja tuttavad näod tervitasid meid. Mõnele sobib anonüümsus, kuid oluline on hoida võimalust inimestele, kes tahavad kuuluda kogukonda,“ arutleb Karmen. „Märksõna on hoolimine. Inimestele, kes siin on, läheb korda näiteks ka see maja – see on justkui kodu, see on nende oma. Seda rohkem seda hoitakse. Vastastikune usalduslik suhe on oluline – mida avatum ja sõbralikum on omavaheline suhtlemine, seda paremini tunnevad ennast kõik osapooled,“ mõtiskleb Karmen.

Sündmust külastanud KÜSKi rahvusvahelise koostöö koordinaator Sandra ja Karmen vestlesid ka sellest, mis on rahvusvaheliste võrgustike sündmuste roll. „Me oleme väga palju arutanud seda võrgustiku sees. Ka tänane sündmus on suhteliselt suure keskkondliku jalajäljega. Kuid eriti COVID19 pandeemia tõi välja, et suhted, mida luuakse näost näkku kohtumistel, ei ole samad, mida luuakse virtuaalselt. Näost näkku kohtumistel loodud suhted on sidususe loojad, need on uute algatuste ja projektide tekkekoht, mis viib edasi. Sama oluline kui formaalne osa on ka mitte-formaalne pool ja võrgustumine. Just sealt tulevad uued ideed ja innovatiivsed lahendused,“ räägib Karmen.

KÜSKi rahvusvahelisest suunast rääkides ütleb Karmen, et see on väga oluline, sest ilma suursündmuste programmi toeta sellist konverentsi korraldada ei oleks olnud võimalik. „Need inimesed siin ei ole ainult aparaaditehase inimesed, oleme kaasanud mitmeid teisi kohalikke organisatsioone, näiteks MTÜ Paranduskeldri, kes tutvustab ringmajanduse süsteemi. Ilma füüsiliste kokkusaamisteta jääks loomata palju kontakte ja sündimata mitmeid projekte. See on kahtlemata väga oluline võrgustumiskoht,“ tunnistab Karmen.

Lisaks sellele mainib Karmen, et nende spetsiifika ja toimimismudeliga organisatsioonil ei ole Eesti-siseselt alati kerge leida partnereid, kellega mõtteid vahetada. Kui on soov olla innovaatiline ja sel teemal mõtteid põrgatada, tuleb seda teha rahvusvaheliselt.

Aparaaditehase teekond sai alguse kogukonnaprojektina ja sel aasta tähistab MTÜ Aparaaditehas kultuuritehasena oma 10. sünnipäeva.

Rohkem teavet konverentsist leiab siit.

Tekst ja fotod: