Arvamusfestival 2025 – kodanikuühiskonna hääl ja peegel




Arvamusfestival kui kohtumispaik ja arutelude teerist
8.–9. augustil kogunes Paide vallimäele taas hulk inimesi, et osaleda Arvamusfestivalil – sündmusel, mis on oma algusest peale olnud kodanikuühiskonna ja avaliku mõttevahetuse üks olulisemaid platvorme Eestis. Tänavune festival oli mitmekihiline ja elav: see pakkus nii rahulikke mõttevahetusi kui ka kirglikke debatte, milles poliitikud, kodanikuühiskonna aktivistid, ametnikud, ettevõtjad ja kogukondade eestvedajad said oma vaateid esitada ja proovile panna.
Festivalil oli tunda kahetist olemust. Ühelt poolt on see endiselt kogukondade ja vabaühenduste kohtumispaik, kus soojendatakse vanu tutvusi, sõlmitakse uusi kontakte ja sünnivad koosloomes ideed, mida mujal ei kohtaks. Teiselt poolt on selge, et riigiasutuste ja erakondade kohalolu on viimastel aastatel tugevnenud, muutes osa lavadest rohkem poliitilisteks esinemisareenideks. See peegeldab laiemat arutelu selle üle, kui palju peaks riik osalema kodanikuühiskonna sündmuste rahastamisel ja kas see aitab või varjutab päris kodanikuühiskonna ja rohujuuretasandi algatusi.
Teemad, mis peegeldavad strateegilisi sihte
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali strateegia aastateks 2025–2028 seab eesmärgiks võimekate kogukondade arendamise, koostöö ja sotsiaalse innovatsiooni edendamise ning kodanikualgatuste nähtavuse suurendamise. Sel aastal olid need suunad festivali programmis selgelt ka tajutavad.
Kogukondade ja osalusdemokraatia rolli käsitleti näiteks aruteludes valimiste valvamise, kogukondade otsustusõiguse ja vabatahtlike töö väärtustamise teemadel. Sotsiaalne innovatsioon kerkis esile nii turvalisuse kui ka digiteemade aruteludes, kus räägiti sellest, kuidas eri sektorid saavad koos lahendada kohalikke ja riiklikke probleeme. Julgeoleku ja kriisivalmiduse arutelud rõhutasid kogukondade rolli ootamatute olukordade lahendamisel, mis on KÜSKi strateegia üks olulisi prioriteete.
Samal ajal jäi vähem fookusesse kodanikuühiskonna rahastusmudelitele ja vabakonna sõltumatuse küsimustele, kuigi need teemad olid taustal olemas. Harvem kõlas ka jutt kogukondade omavahelisest koostööst väljaspool poliitika- või kriisikonteksti, mis on siiski oluline osa sidusa ühiskonna hoidmisest.
Meeleolu ja kogemus
Festivalil valitses soe ja avatud õhkkond, kus iga arutelu järel tekkis kümneid väiksemaid vestlusringe kohvikutes, telkides ja murul. Inimesed otsisid võimalusi oma kogemusi jagada ja teisi kuulata, ning see võrgustumine oli üks sündmuse tugevamaid külgi. Samas tõid mitmed osalejad välja, et poliitikute ja ametkondade tugev kohalolu võib teatud teemad suunata kindlasse raamistikku, jättes kogukondade omaalgatusliku ja poliitikast sõltumatu kodanikuühsikonna tasandi häältele vähem kõlapinda.
Tulevikku vaatav platvorm
KÜSKi vaates on Arvamusfestival endiselt väärtuslik koht, kus saab arutelda oluliste, strateegiliste küsimuste üle. See on koht, kus sünnivad uued koostöösuhted, katsetatakse ideid ja tõstetakse esile kogukondade rolli ühiskonna sidususe ja demokraatia tugevdamisel.
Tulevikus võiks vabaühendused ja kogukonnad kaaluda festivalil senisest nähtavamat rolli, luues oma teemaala või koostöölava, mis keskenduks vabakonna jätkusuutlikkusele, kogukondade elujõulisusele ja uuenduslike lahenduste arendamisele. Nii oleks võimalik veelgi selgemalt siduda festivali arutelud kodanikuühiskonna strateegiliste eesmärkidega ja tugevdada vabakonna ning kogukondade häält Eesti avalikus arutelukultuuris.
Fotod: Kristofer Robin Kirsiste ja Arvamusfestivali Facebooki lehekülg.
VAATA: Parlamendierakondade esimeeste debatt