Arvamusfestival tõi Paidesse tuhanded inimesed ja hulga värskeid mõtteid

Arvamusfestival on Eesti suurim ühiskondliku arutelu platvorm, kus kohtuvad erinevad inimesed, organisatsioonid ja vaated. Kahe päeva jooksul sai 36 arvamuskohas kuulata ja kaasa rääkida teemadel, mis ulatusid tehisintellektist ja haridusest kuni keskkonna, elamumajanduse, iibe ning inimeste heaoluni.

Ka KÜSKi esindajad olid Arvamusfestivalil kohal – nii aruteludes osalejate, arutlejate kui ka kuulajatena. KÜSKi jaoks on Arvamusfestival oluline platvorm, kus vabaühendused, kogukonnad, avalik sektor ja teised ühiskonna osapooled saavad oma mõtteid jagada, üksteiselt õppida ja koostööd luua.

Tiina Oraste: oluline on ruum, kus erinevad ühiskonnagrupid saavad kokku

KÜSKi juhataja Tiina Oraste sõnul on Arvamusfestivali väärtus eelkõige võimaluses tuua kokku inimesed, kes ühiskonna igapäevaelus alati omavahel ei kohtu. „Arvamusfestival on minu vaates oluline eelkõige seetõttu, et see loob ruumi eri ühiskonnagruppide kohtumiseks ja sisuliseks dialoogiks. See annab inimestele võimaluse kogukondade ja ühiskonna kujundamisel kaasa rääkida, oma seisukohti väljendada ning teistsuguseid vaateid kuulata.“

Festivali aruteludes kohtuvad kogukondade ja vabaühenduste esindajad, avalik sektor, poliitikud, ettevõtjad ning aktiivsed inimesed. Just erinevate vaatenurkade kokkutoomine muudab Tiina hinnangul festivali eriliseks. „Ma ei tea teist sellist kokkupuutekohta.“

Tiina peab oluliseks, et Arvamusfestival säilitaks ka edaspidi oma avatuse ja kodanikuühiskondliku iseloomu. „See ei peaks olema üksnes koht, kus tuntud inimesed laval oma seisukohti esitavad, vaid keskkond, kus sünnib päris arutelu, kus kuulatakse erinevaid hääli ning kus ka väiksematel organisatsioonidel ja kogukondadel on võimalus nähtav olla.“

Elmo Puidet: vahel on kõige olulisem kaasa võtta värskem vaade

KÜSKi koordinaator Elmo Puidet läks tänavusele festivalile mõttega keskenduda eelkõige tehisintellekti puudutavatele aruteludele. Mitmekesine programm viis ta aga hoopis Eesti laiemate tulevikuküsimusteni. „Hoolimata vahepealsetest suht tugevatest vihmasabinatest toimus Arvamusfestival ilusasti kavakohaselt. 36 arvamiskohta andis võimaluse väga erinevate teemade vahel valida, mida kuulata-kaeda,“ võtab Elmo festivali kokku.

Tehisintellekti teemal jõudis ta kuulata arutelu „AI ja kõrgkoolid“. Sealt jäi kõlama mõte, et tehisintellektiga tuleb õppida koos elama – selle areng on kiire ning ühiskonna võimekus seda arengut reeglitega samas tempos suunata on piiratud.

Suurem osa Elmo tähelepanust läks aga Eesti tulevikuvaadetele. Aruteludes käsitleti neid mitme nurga alt, näiteks keskkonna, elamumajanduse ja iibe kaudu. „Võtan üldmulje kokku ühe moderaatori lõpusõnadega: kui me teile ka ei suutnud lootust juurde anda, siis ehk värskemat vaadet ikka.“

Maris Praats: Arvamusfestivali väärtus ei ole ainult laval toimuv

KÜSKi kommunikatsioonijuht Maris Praats osales tänavu ka ise arutelus. Peaasi.ee korraldatud vestluses „Saavutuskultuurist kurnamiskultuurini“ arutleti selle üle, millal muutub arengule ja eesmärkidele suunatud tegutsemine koormaks ning hakkab mõjutama meie heaolu. „Teema puudutab ilmselt paljusid meist rohkem, kui esmapilgul arvata võiks. Kui palju on arengul, eesmärkidel ja saavutamisel väärtust ning millal hakkab „rohkem, kiiremini, paremini“ hoopis meie enda heaolu sööma?“

„Ma ei tahaks vaadata saavutuskultuuri ainult probleemina. Küsimus on pigem selles, millise hinnaga me saavutame. Kui noor saab eesmärgist energiat ja motivatsiooni, on see hea. Kui eesmärk hakkab aga tekitama tunnet, et sa pole kunagi piisav, peaksime korraks peatuma ja küsima, mida me tegelikult saavutada püüame,“ sõnas Maris.

Esimest korda osales Maris ka Soome Dialoogiakadeemia korraldatud saunaarutelul. Ebatavaline keskkond näitas, et sisukas ühiskondlik dialoog ei pea tingimata toimuma klassikalises paneelis või laval.

„Arvamusfestivali väärtus ei ole minu jaoks ainult laval toimuv. Vähemalt sama olulised on inimesed, kellega seal kohtud, mõtted, mida endaga kaasa võtad, ja vestlused, mida võib-olla veel tükk aega hiljem peas edasi mõtled.“

Arutelu ei lõpe siis, kui festival läbi saab

Arvamusfestivali väärtus ei seisne ainult kahes augustikuu päevas Paides. Sama oluline on see, mis juhtub pärast – millised mõtted liiguvad edasi kogukondadesse, organisatsioonidesse ja otsustajate lauale ning millised vestlused jätkuvad ka siis, kui festivalialad on taas tühjad.

Tugev kodanikuühiskond vajab inimesi, kes märkavad, küsivad, kaasa räägivad ja tegutsevad. Vajab ka keskkonda, kus erinevad arvamused saavad kõrvuti eksisteerida ning kus ühisele mõttele jõudmine ei eelda ühesuguseid vaateid.

Just selliseid kohtumisi ja võimalusi kaasa rääkida aitab Arvamusfestival luua. Sest ühiskond ei muutu ainult otsuste kaudu – see muutub ka vestluste kaudu, mida me julgeme pidada.