Bowlingusaal täitus nutikate ideedega
13. mail toimus T1 bowlingukeskuses Ideepäev, kus inimesed eri taustade, kogemuste ja oskustega tulid kokku, et arendada ühiskonda paremaks muutvaid algatusi. Tavapärase võistlusmomendi asemel muutus bowlingusaal sel päeval hoopis ideede kasvulavaks, kus keskenduti koostööle, lahenduste loomisele ja kogukondliku mõju kasvatamisele.
Ideepäeva eesmärk oli aidata osalejatel muuta esialgsed mõtted konkreetsemateks ja läbimõeldumateks lahendusteks. Päeva jooksul kohtusid osalejad mitmete erivaldkonna mentoritega, arutlesid probleemkohtade üle ning otsisid võimalusi, kuidas oma ideid edasi arendada ning päriselt ellu viia.
Ideepäev algas hommikul osalejate saabumise ja tehnilise sisseseadmisega ning päeva avasid KÜSKi tervitussõnad, mida esitati lausa kolmes keeles. Ideepäeva eestvedajaks oli Visionest Institute juht Anu-Mall Naarits.
Avakõnes rõhutati, et kõige olulisem väärtus on erinevate inimeste kokku toomine ühise eesmärgi nimel.
„Tere tulemast Ideepäevale – päevale, mis toob kokku inimesed eri paikadest, erinevate lugudega, erinevate keelte ja kultuuridega, erinevatest eluvaldkondadest ja huvidega, kuid ühise eesmärgiga: märgata ühiskondlikke murekohti ja leida neile nutikaid, toimivaid lahendusi,“ kõlas avasõnades.
Samuti julgustati osalejaid julgelt katsetama ja oma ideid usaldama. „Head osalejad, parimad ideed sünnivad sageli just julgusest proovida. Teeme siis seda! Inspireerivat ideepäeva kõigile meile!“
Päeva esimene pool keskendus probleemide ja nende mõju kaardistamisele. Esimeses sprindis osalejad defineerisid ühiskondlikke kitsaskohti ning arutasid, millist muutust nende idee võiks luua. Peale lõunapausi jätkus töö lahenduste väljatöötamise, mudelite loomise ja ideede testimisega. Päeva lõpetasid ideede esitlused ja tagasisidering.
Kokku pakuti Ideepäeval osalemise võimalust nii füüsiliselt kohapeal kui ka virtuaalselt. Lisaks sai tegevustes osaleda suisa neljas keeles – eesti, inglise, vene ja ukraina keeles. See tõi kokku väga mitmekesise keele- ja kultuuriruumi ning lõi keskkonna, kus erinevad kogemused ja vaatenurgad said üksteist täiendada.
Kuigi ideekorje käigus moodustus esialgu 16 algatust, jõudis päeva lõpuks oma ideid esitlema 10 eriilmelist ja ühiskondlikult olulist meeskonda. Ideede ampluaa oli lai, kuid kõiki ühendas soov luua tugevamat, hoolivamat ja sidusamat ühiskonda.
Esitletud ideede seas oli näiteks Uue Majanduse Inkubaator, mille eesmärk on aidata Eestis kaasa kestlike ja kriisikindlate ettevõtluspraktikate sünnile, lähtudes kasvujärgsuse ja sõõrikmajanduse põhimõtetest. Lisaks Kogukondlikud Toidusalud, mis keskendusid permakultuursetele toidusaludele kui kogukondlikule ja toiduturvalisust toetavale lahendusele.
Mitmed ideed tõid tugevalt esile põlvkondade ühendamise vajaduse. Näiteks “My Granny” (kolmest Põlvakondade vaheliste ideede tiimist kokku pandud tiim) pakkus välja rakenduse, mis ühendaks noori ja vanemaealisi vastastikuse abi, suhtlemise ja elutarkuste jagamise kaudu. Sarnast põlvkondadevahelist sidet soovis tugevdada ka DoFaMi projekt „Põlvkondade niit“, kus vanem põlvkond annab noortele edasi praktilisi oskusi ja teadmisi ning noored pakuvad vastu tähelepanu, hoolivust ja tuge.
Kogukondlikku sidusust ja dialoogi aitasid avada ka „Elavad raamatud“ ehk „Avatud tool“, kus inimesed jagavad grupikohtumistel oma isiklikke elu- ja töökogemusi, ning „Kogukond kui teraapia“, mis keskendus kogukondliku toe loomisele inimestele, kes tunnevad end oma muredega üksi.
Innovaatilisi ruumilahendusi ja liikumist toetavaid ideid esindas „Rütmisein“ – nutikas ja kunstiline spordisein parkidesse, mis ühendab sportimise, kogukonnatunde, disaini ja lõimumise. Noorte heaolule keskendus „Vaikusepesad“, mille eesmärk on luua koolidesse heli summutavad mikroruumid, kus noored saaksid turvaliselt puhata, suhelda või omaette olla.
Haridusvaldkonna väljakutsetele otsis lahendusi „Suhtetark Kool“, mis keskendub õpetajate läbipõlemise ennetamisele ja toetava koolikultuuri loomisele. Samal ajal pakkus „LuckyWay“ välja kogukondliku vastastikuse abi mudeli, mille kaudu aidata inimestel ühiselt krediidikoormust vähendada ja luua toetav kogukond.
Päeva üheks suurimaks väärtuseks kujunes koostöö. Mitmed tiimid avastasid arutelude käigus, et nende ideedel on sarnased eesmärgid või kokkupuutepunktid. Selle tulemusena otsustati mitmel juhul ühendada jõud ning hakata ühiskondlikke väljakutseid lahendama koos, mitte eraldi.
Ideepäev näitas selgelt, et head ideed sünnivad seal, kus kohtuvad avatud mõtlemine, erinevad inimesed ja soov midagi päriselt paremaks muuta. Mõnikord piisab vaid ühest kohtumisest, et ideest saaks alguse tulevane kogukonda ühendav lahendus.
Pärast Ideepäeva ei jää ideed aga seisma. Nendega on võimalik liikuda edasi Ideemeistrite idee praktikumi, kus ideid arendatakse veelgi sügavamalt ja praktilisemaks. Samuti oodatakse sinna uusi ideid ja algatusi, millest peagi antakse ka täpsemalt teada.
Ideemeistrite programm on osa Šveitsi-Eesti koostööprogrammi “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” tegevustest, mis on suunatud kodanikuühiskonna tugevdamisele sotsiaalse innovatsiooni edendamise kaudu. Tegevust kaasrahastab Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus. Programmi viib läbi Visionest Institute.