Brüsselis otsiti võtmeid sotsiaalse innovatsiooni laiendamiseks  

Mõju mõõtmine – kas tüütu aruandlus või salarelv? 

Ürituse avakõnedes rõhutati, et sotsiaalsed väljakutsed muutuvad üha keerukamaks ning vajavad jätkusuutlikku tuge ja süsteemset lähenemist. Ettekannetes märgiti, et sotsiaalse mõju mõõtmine asub sotsiaalse innovatsiooni tuumikus. See ei ole pelgalt aruandlus, vaid vahend, mis võimaldab mõista, kas ja kuidas tehtud sekkumised inimeste elu tegelikult muudavad. 

Euroopa Komisjoni esindaja Giulio Pasi märkis, et me elame muutuste ajastul, kus pelgalt numbrite tagaajamine ehk “aruandlusteater” peab asenduma usalduse ja selge sihiga.  Selle asemel, et lihtsalt raporteerida kulutatud eurosid, peaksime keskenduma sellele, kuidas andmed aitavad meil teha paremaid otsuseid. Nagu rõhutati ühel arutelul: parem on eksida “umbes õiges suunas” kui olla “piinlikult täpselt valel teel”. 

Evelyn: “Tihtipeale mõõdetakse tegevusi näiteks peamiselt osalejate arvu, sündmuste arvu, teenusel osalejate, koostatud materjalide jmt järgi, kuna neid on lihtsam mõõta ja seda saab teha vähemate vahenditega. Tegevuste mõju mõõtmiseks on motivatsiooni, aga seda mõju on raske mõõta. Oluline on juba tegevuste planeerimise alguses mõelda läbi, mida mõõta, milliseid andmeid on selleks vaja ja kuidas kogutut hiljem kasutada saab. Teisi analüüsidest huvitatud osapooli ja partnereid oleks kasulik aruteludesse kaasata samuti juba planeerimise faasis. 

Nutikad lahendused: koolide remontimisest tehisintellektini 

Et sotsiaalne innovatsioon ei jääks vaid keeruliseks terminiks, tutvustati “praktikate laboris” käegakatsutavaid mudeleid, mis muudavad juba praegu ühiskonna murekohti lahendusteks:  

• FIX – koolid korda ja inimesed tööle. See Brüsselis tegutsev algatus lahendab korraga kahte muret: pakkudes ehitussektoris töökogemust inimestele, kellel on raske tööd leida, renoveerivad nad samal ajal koole ja avalikke hooneid. Nii saavad osalejad praktilised oskused ja lapsed endale värskendatud, kaasaegse õpikeskkonna.  

• Homie – vabatahtlik “sõber” teejuhi rollis. See kodanikualatus keskendub 18–25-aastastele kodututele noortele täiskasvanutele. Homie põhimõte on, et ükski noor ei tohiks magada tänaval vastu oma tahtmist. Lisaks kiirele peavarju leidmisele viiakse noor kokku vabatahtliku usaldusisikuga ehk “homie-ga”, kes pakub emotsionaalset tuge ja sotsiaalset kuuluvustunnet – asju, mida korteri seinad üksi ei asenda. 

• Dorpspunt – kui puudega inimene on küla süda. Paljudes väikestes Belgia külades on poed ja teenused kadunud. Dorpspunt (küla punkt) on kohtumispaik, mida juhivad intellektuaalse puudega inimesed. Nad ei ole seal ainult abi saajad, vaid hoopis võõrustajad ja teenuste pakkujad. See mudel lammutab barjääre ja toob elu tagasi hääbuvatesse asulatesse, andes samal ajal erivajadustega inimestele tähendusrikka rolli. 

• Brooddoosnodig – tühi kõht ei tohi takistada õppimist: See algatus (tõlkes “Vajalik leivakarp”) mobiliseerib kogukondi ja ettevõtteid, et koolid saaksid pakkuda tervislikku toitu õpilastele, kes seda muidu ei saaks. Oluline on see, et abi antakse ilma igasuguse sildistamiseta – süsteem on disainitud nii, et laps ei tunneks häbi. See on kollektiivne vastutus, kus terve kogukond hoolitseb selle eest, et lastel oleks koolipäevaks baasvajadused kaetud. 

• Homaar – turvaline sadam noortele: 15–23-aastastele suunatud keskus pakub sooja ja ligipääsetavat kohta noortele, kes on elus ummikusse jooksnud. Kasutades loomingulisi ja terapeutilisi meetodeid, aidatakse noortel taastada stabiilsus, et nad saaksid hariduse või töö juurde tagasi pöörduda. 

Tuleviku arutelud 

Erilist tähelepanu pälvis ka tehisintellekti (AI) roll mõju hindamises, kus arutleti, kuidas tehnoloogia saab aidata andmeid analüüsida, samas silmas pidades privaatsusreegleid (GDPR). 

Selleks, et head ideed ei jääks vaid lühiajalisteks katsetusteks, vajavad need püsivat tuge. Tulevikus plaanitakse sotsiaalsetele väljakutsetele suunata vähemalt 100 miljardit eurot.