Digilahendustest kogukondade arendamiseni: KÜSKi arenguhüppe voor tõi kokku 69 ideed
KÜSKi vabaühenduste arenguhüppe 2026. aasta taotlusvooru esitati kokku 69 taotlust. Kõige aktiivsemad olid üleriigilise tegevusulatusega vabaühendused, kellelt laekus 39 taotlust. Maakondadest esitati enim taotlusi Ida-Virumaalt, kust laekus kaheksa projekti. Harju- ja Tartumaalt saabus mõlemast neli taotlust ning Pärnu- ja Viljandimaalt kolm taotlust. Võru- ja Põlvamaalt esitati kaks taotlust ning Järva-, Saare-, Lääne-Viru- ja Jõgevamaalt üks taotlus.
Kokku taotleti toetust summas 1 485 386,33 eurot. Taotlusvooru kogueelarve on 310 510 eurot, mis tähendab, et toetust taotleti pea viis korda rohkem, kui vooru eelarve võimaldab.
Arenguhüppe taotlusvooru eesmärk on toetada vabaühenduste arenguvõimekuse kasvu, et organisatsioonid suudaksid oma eesmärke mõjusamalt ellu viia ning panustada tugevama ja sidusama kodanikuühiskonna arengusse. Voor oli avatud 30. aprillist kuni 20. maini 2026.
Esitatud projektide põhjal võib öelda, et Eesti vabaühendused otsivad järjest enam võimalusi oma tegevuse professionaalsemaks, nähtavamaks ja kestlikumaks muutmiseks. Taotlustes kerkivad läbivate teemadena esile organisatsioonide juhtimisvõimekuse kasvatamine, kommunikatsiooni ja digilahenduste arendamine ning kogukondade ja vabatahtlike parem kaasamine.
Mitmed organisatsioonid soovivad parandada oma teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Taotluste seas on projekte, mille eesmärk on uuendada veebikeskkondi, arendada hübriid- ja e-õppe võimekust, tugevdada kogukondlikku kriisivalmidust ning muuta organisatsioonide töö sihtrühmade jaoks ligipääsetavamaks ja mõjusamaks. Samuti soovitakse rohkem kaasata noori, peresid, vabatahtlikke ja eri piirkondade kogukondi.
Silma paistab ka see, et vabaühendused mõtlevad üha enam koostööle ja koosloomele. Mitmes projektis soovitakse kaasata sihtrühmi rohkem organisatsiooni arengusse ja otsustusprotsessidesse ning tugevdada partnerlussuhteid teiste organisatsioonide, ekspertide ja kogukondadega. Projektide seas leidub nii sotsiaalvaldkonna, tervise, hariduse, kogukonnaarenduse, kultuuri kui ka spordiga seotud algatusi.
Taotlustes peegeldub ka soov kasutada rohkem kaasaegseid tööriistu ja uusi lähenemisi. Näiteks soovitakse arendada digivõimekust, kasutada senisest enam tehisintellekti lahendusi, tugevdada organisatsioonide kommunikatsiooni ja nähtavust ning luua kestlikumaid vabatahtlike ja partnerite võrgustikke.
Järgmisena suunatakse kõik 69 taotlust vormilisse kontrolli, mille järel hindavad nõuetele vastavaid taotlusi KÜSKi hindajate kogu. Hindamistulemused selguvad ning rahastamisotsuseid võib oodata juulis.
KÜSK tänab kõiki taotlejaid huvi ja põhjalike projektitaotluste eest. Arenguhüppe vooru kaudu otsitakse lahendusi, mis aitaksid Eesti vabaühendustel muutuda tugevamaks, mõjusamaks ja jätkusuutlikumaks.