Eestikeelne projekt tõi CERV programmist üle 120 tuhande euro toetusraha

Märtsikuus alustas tegevust terve aasta kestev CERV programmi projekt „Euroopa traumaatiline mälu – naispagulased ja suurpõgenemine 1944“, mis käsitleb Baltikumi suurpõgenemist aastal 1944 läbi naiste ja laste vaatenurga.

Toetusprojekti kirjutamist koordineeris MTÜ Tammepuu Eesti Klubi (TEK) eesotsas Evelin Senneti ja Iivi Zajedoviga ja projekti peakoordinaatoriks jääb Eesti Mälu Instituut.

Märtsis alustava projekti meeskonda kuuluvad lisaks Tammepuu Eesti Klubile ja Eesti Mälu Instituudile, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus, Tallinna 32. Keskkool, Leedu genotsiidi ja vastupanu uurimise keskus (The Genocide and Resistance Research Centre of Lithuania) ja Läti okupatsioonimuuseum (The Museum of the Occupation of Latvia).

Kes on Tammepuu Eesti Klubi ja projekti alguse lugu

Kuigi Tammepuu on vaid kolmeaastanevabaühendus, on Iivi ja Evelini eestvedamisel suurpõgenemise projekt pikema ajalooga. Vestlusõhtud inimestega, kel põgenemisega seoses rääkida oma lugu, on saadaval Tammepuu kodulehel aastast 2018.

Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtust programmi ehk CERV programmi toetusmeetmesse projekti kirjutamine ei olnud Tammepuul esmakordne. 2022. aastal toimunud voorust saadi eitav vastus, kuigi projekt ületas kvaliteedilävendi, mis on minimaalselt 70 punkti. 2023. aasta Euroopa mälumeetme vooru otsustati uuesti projekt esitada, kuid keskendudes just naiste perspektiivile. Näiteks on projekti  kaasatud Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT), kes on 2006. aastal avaldanud teose “Carrying Linda’s Stones. An Anthology of Estonian Women’s Life Stories”. Teoses jutustavad oma loo naised, kes nägid ja mäletavad pöördelisi sündmusi Eestis 1944. aastal. Arvestades 2022. a sündmusi Ukrainas ja põgenikekriisi (Eestisse on jõudnud üle 40 000 sõjapõgeniku, neist enamus naised ja lapsed) tõlgitakse väljavõtted raamatust vene keelde, et jagada 1944. a naiste kogemusi uue põlvkonna põgenikele Ukrainast, Valgevenest või Venemaalt, kes on põgenenud sõja või rõhuva režiimi eest Eestisse.

2023. aastal esitati CERV programmi Euroopa ajaloolise mälu taotlusvooru 276 taotlust ja toetust sai 38 projekti. Tammepuu esindaja, Evelin Senneti sõnul võis just Ukraina ja naiste mõõtme sissetoomine projekti, neile edu tuua. Samuti otsustati projekt kirjutada ja esitada eestikeelsena, sest see on ametlik EL keel ja see on programmis lubatud.

Projekti peakoordinaatoriks jääb Eesti Mälu Instituut

Projekti peakoordinaatoriks jääb Eesti Mälu Instituut (EMI). Peakoordinaatori peamine roll on olla kontaktiks toetuse andjale, kelleks on Euroopa Komisjon. Instituudil on nõukogude võimu aegse elu uurimisel ja mälestuste kogumisel pikk ajalugu, mis ulatub sihtasutuse eelkäijatega koos aastasse 1998. Sihtasutuse üks paljudest mahukatest projektidest on kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel, mille lahutamatuks osaks on elektrooniline andmebaas. Instituudi ülesandeks on aidata Eesti kodanikel paremini mõista, mida nii nemad ise või nende vanemad ja vanavanemad pidid läbi elama Nõukogude okupatsiooni ajal. Lisaks projekti juhtimisele tegeleb EMI projektis elulugude kogumisega. Samuti tehakse intervjuusid nendega, kes 1944. aasta lapsena Rootsi põgenesid.  

Projekti “Euroopa traumaatiline mälu – naispagulased ja suurpõgenemine 1944” kaasrahastab Euroopa Liit ja projekti eelarve on 124 220 eurot.

Rohkem saab projekti kohta infot

Tammepuu Eesti Klubi (TEK) Evelin Sennett, suurpogenemine@gmail.com ja koduleht https://suurpogenemine1944.wordpress.com/

Eesti Mälu Instituut (EMI) Meelis Maripuu, meelis.maripuu@mnemosyne.ee ja koduleht https://wwii-refugees.ee

Uudise avapildil on kujutatud inimesed lahkumas oma varaga linnast 9. märtsi pommitamisele järgnenud päeval, foto Pikalt tänavalt. ERA.R-68.1.5.64 (EMI veebileht 28.03.2024)