Projekt “Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks”

2023. aasta septembrist startis KÜSKis uus Euroopa Sotsiaalfondi ja siseministeeriumi (ESF-SIM) projekt, mille aluseks on siseministri käskkiri “Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks”.

Projekti rakendusasutuseks on siseministeerium, rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus ja elluviija SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Projekti rahastab Euroopa Liit läbi Euroopa Sotsiaalfond 70% ülatuses ja Eesti maksumaksja läbi siseministeeriumi eelarve 30% ulatuses.
Projekti kogueelarve 2024-2028 on 2 001 569 eurot.

Projekt tegeleb:

• süsteemse ja kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamisega (kodanikuühiskonna järelkasvu tagamine);
• laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmisega (võimaluste loomine vabaühenduste arendamiseks, vabaühenduste arendamine ja tugevdamine rõhuasetusega laste ja noortega tegelevatel vabaühendustel).

Projekti keskendub kahele tegevussuunale:

• tegevused süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamiseks. Maakondlikud vabaühenduste konsultandid on saanud väljaõppe, et nõustada vabaühendusi ja olla maakondlikud “saadikud” tõstmaks esile kodanikuühiskonna rolli riigis. Projekti raames tõstetakse konsultantide kompententsi läbi arenguprogrammi;
• maakondades laste ja noortega tegutsevate vabaühenduste kaasamisoskuste suurendamine. Projekti raames töötatakse välja koolitus ja arendustegevuse programm ja võimendatakse noorte kaasamist läbi maakondlike sündmuste, mis on korraldatud noorte kaasamiseks vabaühenduste tegevusse.

Projekti eesmärgid on:

1. soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet;
2. Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda;
3. arendada avaliku sektori, erasektori ja vabakonna partnerlust kohalikul tasandil ning tõsta laste ja noorte teadlikkust ühiskonnas toimuvast ja oskust selles aktiivselt kaasa rääkida, arendades vabaühenduste oskusi lapsi ja noori kaasata.

Toetatavad tegevused tegelevad kahte tüüpi probleemidega:

1) Noorte vähene osalus ühiskonnaelus, teadlikkus ühiskonnas toimuvast ning võimalused ühiskonnaelus kaasarääkimiseks.

Aktiivne osalus ühiskonnas saab alguse kodust ja ka koolist, kus kujundatakse laste ja noorte hoiakuid ühiskondlikus tegevuses osalemiseks. Laste ja noorte heaolu ning arengut toetavad tegevused, sealhulgas aktiivse kaasatuse soodustamine, aitavad ennetada sotsiaalset tõrjutust ja toetavad laste ja noorte paremat ettevalmistust edasiseks eluks. Eesti kodanikuühiskonna üks vajakajäämine on noorte madal osalus ühiskonnas. Nii on Eesti noored vabatahtlikus tegevuses osalemisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes keskmisest pisut passiivsemad (27%, Euroopa Liidu keskmine on 31%)5. Uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“ andmetel on võrreldes 2013. aasta uuringuga vabatahtlike
keskmine vanus tõusnud ning 15-24-aastaste pealekasv on vähenenud. Mõne aastaga on vähenenud ka noorte osakaal, kes tunnevad, et nende osalemine mõjutab elu kohalikul tasandil „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“.

2) Kohalikul tasandil puudub süsteemne kogukonnapõhine mudel kodanikuaktiivsuse toetamiseks.

Paljud kodanikualgatused sünnivad ja leiavad aset kogukondades, sõprus-, tutvus- ja naabruskondades. Kogukondadel on suur roll inimestevahelistes suhetes, aruteludes ja ühistegevustes ning tervist toetava elukeskkonna kujundamisel. Selline tegutsemine tugevdab kodanikutunnet, elukvaliteeti, demokraatiat, sotsiaalset ja paikkondlikku sidusust, turvalisust jm. Kogukondade edendamise lisaväärtus on hea elukeskkonna kujundamine selliseks, et Eestis soovitakse elada, peret luua, lapsi kasvatada ja välismaalt kodukohta tagasi tulla. Sidusus, teineteisemõistmine, hoolivus ja toetamine aitavad kaasa, et emotsionaalne heaolu ja vabatahtlik panustamine suureneksid ning kogukonnad oleksid senisest enesesuutlikumad. Hea elukeskkond on oluline eeldus sündimuse kasvuks, laste arenguks ja väärikalt vananemiseks. Enamikes kohalikes omavalitsustes (edaspidi KOV) juba toetatakse vabaühendusi ja vabatahtlike tegevust, ent süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine ning kogukondade võimestamine eeldab kogukonnakeskse valitsemisviisi juurutamist ja arendamist, programm „Kogukondlik Eesti 2023–2026“.

Nendest probleemidest lähtuvalt keskenduvad TAT-i alusel ellu viidavad tegevused ühelt poolt vabaühenduste oskustele lapsi ja noori oma töösse kaasata, sealhulgas edendada kohalikul tasandil tegutsevate osapoolte koostööd kohaliku elu küsimustes, ning teiselt poolt maakondlike
kodanikuühiskonna konsultantide koolitamisele ja arendamisele kvaliteetse nõustamisteenuse osutamiseks ja proaktiivsete tegevuste elluviimiseks.

Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks (TAT)

Projekti raames järgitakse „Eesti 2035“ horisontaalsete põhimõtteid: Eri rahvusest, eri vanuses ja erivajadustega inimestele võrdsete võimaluste loomine, sooline võrdõiguslikkus ning ligipääsetavus. Arenguprogrammi tegevused panustavad regionaalsesse tasakaalustatud arengusse ja kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekusse.

Lisainfo: