Esimene huvikaitse nõukogu kohtumine: fookuses kriis ja koostöö
24. aprillil kogunes esmakordselt Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku juures loodud huvikaitse nõukogu. Kohtumise eesmärk oli luua ühine aruteluraamistik, kus organisatsioonid saaksid turvalises ja usaldusväärses keskkonnas käsitleda ühiskonnas esinevaid võrdsusega seotud teemasid.
Voliniku kantselei eestvedamisel kokku kutsutud huvikaitse nõukoguga liitus kokku 15 organisatsiooni, kus lisaks KÜSKile osalevad Rahvusvaheline Maja, Kuldne Liiga, Eesti LGBT Ühing, Eesti Pagulasabi, Feministeerium, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Soouuringute keskus, Vegan Selts, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti HIV-positiivsete võrgustik ning Eesti Inimõiguste Keskus. Nõukogu eesmärgiks on pakkuda ruumi mitmekesiste vaadete ja kogemuste põrkumiseks, säilitades seejuures austava ja kaasava arutelukultuuri.
KÜSKi liitumine nõukoguga on motiveeritud meie põhikirjalisele missioonile edendada kodanikuühiskonda ning seista võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvaba ühiskonna eest. “Meie eesmärk on tugevdada vabaühendusi ja toetada neid avalikes huvides tegutsemisel. Huvikaitse nõukogu kaudu saame kaasa rääkida, kuidas ühiskondlikke väärtusi, nagu võrdne kohtlemine ja kaasamine, saaks paremini juurutada ka kriisiaegadel,” ütles KÜSKi juhataja Tiina Oraste.
Lisaks on KÜSK alates 2021. aastast Euroopa Liidu CERV programmi (Kodanike-, võrdõiguslikkuse-, õiguste- ja väärtuste programm) Eesti kontaktpunkt. Üheks selle ülesandeks on toetada soolise võrdsuse ja inimõiguste teemalist koostööd ja teavitustööd. Huvikaitse nõukogus osalemine aitab KÜSKil paremini siduda Euroopa ja kohaliku tasandi tegevusi ning toetada vabaühendusi rahastusprojektide ja arendustegevuste kaudu.
Kohtumise keskseks päevateemaks oli „kriis“ ja selle mõju võrdsusele. Arutelu toimus neljas töögrupis, kus käsitleti kriiside (nt julgeolekukriiside või majandusraskuste) mõju inimõigustele ja haavatavatele gruppidele nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Ühiselt tõdeti, et kriisiolukorras seatakse sageli kahtluse alla seni saavutatud edusammud võrdsuse valdkonnas. Näiteks mõjutasid USA-s tehtud poliitilised väljaütlemised vähemuste õigusi ka Euroopa kontekstis.
Volinik Christan Veske mainis büroo suurprojekti „EquiTech“, mis sai rahastuse Euroopa Komisjoni CERV programmist 2023. aastal. Projekti eesmärk on vältida diskrimineerimist tehisintellektil põhinevates otsustusprotsessides, mida avalik sektor järjest enam kasutab. Projektis analüüsitakse Eesti ja Leedu asutuste algoritme, ning töötatakse välja juhised, mis aitavad arendajatel ja riigitöötajatel tagada õiglasemaid otsuseid.
Voliniku büroo jagas kohtumisel ka ülevaadet oma senistest tegevustest ja andis teada, et aastaraport 2024 on valmimas. Muuhulgas tõsteti esile probleem, et seaduseelnõudele antakse vabaühendustele sageli liiga lühikesed tagasiside tähtajad, mis piirab nende sisulist kaasamist.
Kohtumise lõppedes tõdesid osalejad, et kohtumine pakkus turvalist platvormi erinevate huvide ja taustadega organisatsioonide omavaheliseks aruteluks. See omakorda aitab kasvatada usaldust ja luua koostöövõimalusi. „Igasuguse koostöö aluseks on usaldus. Seda aga peab ehitama“, rõhutas volinik Christian Veske.
Kohtumise arutelud ja töögruppide tulemused koondatakse põhjalikesse kokkuvõtetesse, mis aitavad nii voliniku kantseleil kui ka osalevatel organisatsioonidel oma edasist tegevust paremini suunata. KÜSK plaanib samuti saadud sisendi põhjal kohandada oma fookustegevusi CERV programmi toetuste tutvustamiseks, et paremini vastata kodanikuühiskonna vajadustele.
KÜSK on liitunud mitmekesisuse kokkuleppega, kinnitades oma pühendumust võrdsete võimaluste ja kaasava ühiskonna edendamisele. Euroopa mitmekesisuse kuu, mida tähistatakse igal aastal mais, avati eile pidulikult Brüsselis – sündmus, mis toob kokku ettevõtted, ELi institutsioonid ja mitmekesisuse kokkuleppe osapooled üle Euroopa.
Kirja pani Katre Tamm ja osaliselt refereeritud voliniku büroo uudisartiklist.
Pildi autor: Võrdõigusvoliniku büroo
