Euroopas otsitakse võimalusi vabatahtliku tegevuse paremaks tunnustamiseks
3.–5. novembril 2026 toimus Iirimaal Dublinis rahvusvaheline sümpoosion „Recognising Youth Volunteering: From Experience to Impact“, kus arutleti, kuidas muuta noorte vabatahtliku tegevuse kaudu omandatud kogemused ja oskused paremini nähtavaks ning tunnustatuks. Eestist osalesid kohtumisel viie asutuse esindajad, nende seas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali esindaja Leana Liivson.
Sümpoosion tõi kokku vabatahtliku tegevuse, noorsootöö, hariduse ja poliitikakujundamise valdkonna esindajad üle Euroopa. Kohtumise eesmärk oli leida võimalusi vabatahtliku tegevuse laiemaks tunnustamiseks ning selle käigus omandatud oskuste paremaks tõendamiseks ja väärtustamiseks.
Sündmus toimus Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse 18 riikliku agentuuri ning SALTO keskuste strateegilise koostöö (SNAC Vol) raames. Sümpoosion leidis aset Iirimaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal ning tähistas ühtlasi 30 aasta möödumist Euroopa Liidu rahastatud noorte vabatahtliku tegevuse algusest.

Eesti oli sümpoosionil tugevalt esindatud
Eestist osalesid sümpoosionil Reet Kost Haridus- ja Noorteametist, Heidi Paabort Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Minna Harjo Sisekaitseakadeemiast, Anu-Cristine Tokko Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Leana Liivson Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist.
Eesti osalejate erinev tööalane taust võimaldas käsitleda vabatahtliku tegevuse tunnustamist nii noortepoliitika, hariduse, tööhõive kui ka kodanikuühiskonna vaatenurgast. Valdkondadevaheline koostöö on oluline, et vabatahtliku tegevuse kaudu omandatud oskusi osataks paremini märgata ja väärtustada.
Vabatahtlik tegevus arendab eluks vajalikke oskusi
Sümpoosionil arutleti, kuidas kujundada Euroopas ühtsemat lähenemist vabatahtliku tegevuse ning selle käigus omandatud oskuste tunnustamisele.
Ühe keskse mõttena jäi kõlama, et vabatahtlik tegevus ei ole üksnes ühiskonna heaks panustamine, vaid ka oluline õppimise ja enesearengu võimalus. Vabatahtlikuna tegutsedes saadakse praktilisi kogemusi, arendatakse suhtlemis- ja koostööoskusi ning õpitakse vastutust võtma, probleeme lahendama ja tegevusi korraldama.
Need oskused on väärtuslikud nii hariduses kui ka tööturul. Näiteks võiks noor ülikooli kandideerides või töökohta otsides kasutada oma vabatahtliku tegevuse kogemust omandatud pädevuste tõendamiseks.
Praegu jääb aga osa sellistest kogemustest märkamata ning nende tunnustamine sõltub sageli konkreetse organisatsiooni, õppeasutuse või tööandja praktikast.
Noored ei pruugi oma vabatahtlikku panust ära tunda
Aruteludes tõstatus probleem, et paljud noored ei pruugi mõista, millised nende igapäevased tegevused on käsitatavad vabatahtliku tegevusena.
Näiteks kogukonnaürituse korraldamine, noortealgatuse elluviimine, heategevuslikus ettevõtmises osalemine või kohaliku ühenduse tegevusse panustamine võivad kõik olla vabatahtliku tegevuse vormid.
Kui noor ei teadvusta oma panust vabatahtliku tegevusena, ei pruugi ta osata ka selle kaudu omandatud kogemusi ja oskusi väärtustada ega hiljem õpingutes või tööelus esile tuua.
Seetõttu peeti oluliseks suurendada noorte teadlikkust vabatahtliku tegevuse eri vormidest ning toetada neid oma kogemuste ja oskuste mõtestamisel.
Olemasolevad süsteemid ei moodusta veel terviklikku lahendust
Euroopas on juba kasutusel mitu vabatahtliku tegevuse ja mitteformaalse õppimise käigus omandatud oskuste kirjeldamist ning tunnustamist toetavat vahendit, sealhulgas Europass ja Youthpass.
Europass võimaldab inimestel koondada ja esitleda oma haridus-, töö- ja muid kogemusi ning oskusi. Youthpass aitab kirjeldada ja teadvustada Erasmus+ noortevaldkonna ning Euroopa Solidaarsuskorpuse projektides omandatud mitteformaalse ja informaalse õppimise tulemusi.
Kuigi mõlemad vahendid täidavad olulist eesmärki, arutleti sümpoosionil vajaduse üle muuta eri riikides ja organisatsioonides saadud vabatahtliku tegevuse kogemuste dokumenteerimine ning tunnustamine lihtsamaks ja järjepidevamaks.
Esile toodi ka kasutusmugavuse tähtsus. Kui kogemuste dokumenteerimine nõuab liiga palju aega või keeruliste vormide täitmist, võib noortel puududa motivatsioon olemasolevaid võimalusi kasutada.
Lisaks erinevad riigiti vabatahtliku tegevuse määratlemise ja tunnustamise praktikad, mis raskendab kogemuste võrreldavust ning laiemat tunnustamist Euroopas.
Kas vabatahtliku tegevuse kogemus võiks tulevikus olla osa Euroopa digiidentiteedist?
Ühe tulevikku vaatava ideena arutati võimalust siduda inimese vabatahtliku tegevuse kogemused Euroopa digiidentiteedi lahendustega.
Euroopa digitaalse identiteedi rahakoti arendamisel on juba eesmärgiks võimaldada inimestel turvaliselt hoida ja kasutada erinevaid digitaalseid tõendeid, sealhulgas tulevikus digitaalset juhiluba.
Sarnast põhimõtet võiks pikemas perspektiivis rakendada ka inimese õpi- ja elukogemuse dokumenteerimisel. Nii võiks ühes digitaalses keskkonnas olla kättesaadav ülevaade inimese haridusest, omandatud oskustest ja vabatahtliku tegevuse kogemusest.
Selline lahendus võimaldaks inimesel oma kogemusi lihtsamalt tõendada sõltumata sellest, millises Euroopa riigis need on omandatud.
Tegemist on siiski tulevikuvisiooniga, mitte juba kokkulepitud Euroopa Liidu arenduslahendusega.
Oluline on muuta vabatahtlik tegevus nähtavaks ja väärtustatuks
Sümpoosioni aruteludest jäi kõlama, et vabatahtliku tegevuse tunnustamine vajab üheaegselt nii paremaid tehnilisi lahendusi kui ka muutust ühiskondlikes hoiakutes.
Ühtse süsteemi väljatöötamisest üksi ei piisa, kui noored ei mõista oma kogemuste väärtust või kui haridusasutused ja tööandjad ei oska neid kogemusi arvestada.
Seetõttu on oluline arendada lahendusi, mis oleksid noortele lihtsad ja arusaadavad, kuid samal ajal usaldusväärsed ning laialdaselt tunnustatud.
Vabatahtlik tegevus võiks tulevikus olla inimese arenguteekonna loomulik ja nähtav osa – kogemus, mille väärtus ei piirdu ühe projekti või organisatsiooniga, vaid saadab inimest edasi õpingutes, tööelus ja ühiskondlikus tegevuses.
Sümpoosionil käsitletud küsimused on olulised ka Eesti kodanikuühiskonna ja noorte kaasamise arendamisel. Noorte vabatahtliku panuse parem märkamine ja tunnustamine aitab suurendada nende motivatsiooni ühiskonnaelus osaleda ning toetab aktiivseks kodanikuks kujunemist.
KÜSKi elluviidava ESF-SiM projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ üheks oluliseks tegevussuunaks on noorte kaasamise edendamine ja nende kodanikuaktiivsuse toetamine. Projekti raames arendatavad noorte kaasamise võimalused, sealhulgas kogukonnapraktika, aitavad noortel saada praktilisi kogemusi vabaühenduste ja kogukondade tegevuses. Nende kogemuste parem mõtestamine ja tunnustamine võiks tulevikus anda noortele täiendava võimaluse kasutada vabatahtliku tegevuse kaudu omandatud oskusi ka oma edasisel haridus- ja tööteel.

Leana Liivson
projektijuht
- kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks suunatud projekti juhtimine