Evelyn Valtin: „Kõik algab hoolimisest“

Kuidas ennast kõige täpsemalt iseloomustad? 

Ma olen aktiivne, positiivse ja optimistliku ellusuhtumisega, lahendustele ja koostööle orienteeritud. Tunnen huvi mitmesuguste eluliste teemade vastu ja pean oluliseks panustamaks oma aega tegevustesse, mis on kooskõlas minu väärtustega ja mida tehes tunnen, et saan toetada positiivse mõju loomisse ühiskonnas. Minu jaoks on tähis füüsiline, vaimne ja ka spirituaalne heaolu ning tasakaalukas eluviis, kus lisaks tööle ja vabatahtlikule tegevusele on mul piisavalt aega puhkamiseks, toredateks ja lõõgastavateks tegevusteks. Mind kõnetab empaatia ja kogu elusa, sh meie planeedi kui terviku väärtustamine ja ühendatus omavahel. 

Millist ülesannet oled asunud KÜSKis täitma ja millise küsimusega saab sinu poole pöörduda? 

KÜSKis alustasin tööd 1. jaanuaril 2017 Kodanike Euroopa programmi kontaktpunkti Eesti koordinaatorina ja rahvusvahelise koostöö konkursside koordinaatorina.   

Alates 2021. aasta kevadest on minu keskseks valdkonnaks KÜSKis olnud sotsiaalne innovatsioon, sh sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse käivitamine ühes võrgustikuga. Samuti täiendavate vahendite leidmine temaatilisteks tegevusteks koostades mitmete partneritega ühte rahvusvahelist ja teist Eesti sisest mitme ministeeriumiga käivitatud projekti jmt, millesse pühendumise eest sain 2024. aastal Siseministeeriumi Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud aktusel tänukirjaga tunnustatud.  

Alates 2024. aasta suvest töötan KÜSKis sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi sotsiaalse innovatsiooni tegevuste projektijuhina hoides fookust projekti tegevuste korraldamisel ja elluviimisel, panustades rahvusvahelisse koostöösse, mitmetesse töörühmadesse, võrgustiku toetamisse ja valdkonna jätkusuutlikkusse. 

Vahepeal olen panustanud ka maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantide koordineerimise ja toetamise ning mitmekesisuse kokkuleppe ja austame erinevuse märgise tegevuste korraldamisega. 

Milline on sinu senine kokkupuude kodanikuühiskonnaga, oles sa ise mõnd MTÜ-d või kogukonda vedanud, liige jm? 

Esimesed kokkupuuted ja vabatahtlikud abistamised jäävad 1990ndatesse kui abistasin perega kodutuid kasse ja koeri, kellest mõni jõudis ka ajutiselt koju ja hiljem uude kodusse.  

Kodanikuühiskonnaga olen aktiivselt seotud olnud aastast 2004, kui astusin rahvusvahelisse üliõpilasorganisatsiooni AIESEC, kus tegutsesin 4 aastat, sh juhtides tudengite teadlikkuse tõstmise üle-eestilist õppesarja „Klapid eest!“ ja samuti panustades organisatsiooni riiklikkuse juhatust toetavas tiimis IT teemadega.  

Alates 2006. aastast tegutsen Eesti Loomakaitse Seltsis, mida juhtisin seitse aastat alates 2007 juhatuses ja tegevjuhina aastatel 2008-2013 panustades täiendavalt väga mitmetel viisidel alates vabatahtlike kaasamisest, sündmuste korraldamisest, loomade hoidmisest kuni avalike esinemisteni ja kohtumisteni Eesti parlamendisaadikutega Brüsselis. Panustasin karusloomakasvanduste ja metsloomade tsirkuses kasutamise keelustamisse Eestis. Vabatahtlikuna tegutsen organisatsioonis siiani ning viimased kuus aastat korraldan tiimiga ja modereerin Eestis rahvusvahelist loomade heaolu konverentsi, käin üldhariduskoolides rääkimas loomakaitse teemadel ning nõustan lemmiklooma surma leinaga toimetuleku teemadel. 

Lisaks Eesti Loomakaitse Seltsile olen ka Eesti Rohelise Liikumise ja Eesti Vegan Seltsi liige ning olen panustanud ka nende organisatsioonide tegevusse. Vahepeal panustan ka muudesse tegevustesse, näiteks praegu olen INSA Keelesõbraprogrammis mentor ja käesoleva aasta Teeme ära! koristustalgul olen unistamisejuht viies läbi mõned unistamiste kogumise ringid.  

Milliga vabal ajal tegeled? 

Looduses viibimine on minu jaoks oluline ning vabal ajal käin looduses või vastavalt aastaajale toimetan aias. Mulle meeldib loodust ja kõike seda elavat tunnetada, imetleda ja vaimustuda kui mitmekesine ja väärtuslik see on. Juba paarkümmend aastat olen loodust pildistanud, nii et kaamera või mobiiltelefon on tihti minu hea kaaslane. 

Osa oma vabast ajast olen pea kümmekonna aasta jooksul pühendanud suguvõsa ja minu enda põlvnemise uurimisele. See on olnud põnev teekond uurides vanu kirikuraamatuid ja teisi arhiivide dokumente, külastades esivanemate elupaiku ja radasid ning kuulates ja talletades vanaema, sugulaste ja teiste inimeste lugusid eluolust. Tunnen, kuidas see on andnud mulle juurde suuremat ühenduse tunnet, hingerahu, heaolu ja mõistmist. Sel teekonnal on olnud mitmeid vingeid seiklusi ja kohtumisi ning avatusi tuleb siiani. 

Head ja lähedased suhted on mulle olulised, nii et osa vabast ajast pühendan oma pojale, perele, sõbrannadele ja sõpradele nii toredate tegevuste kui sügavamate vestlustega. Mind paelub see, kuidas inimene ja maailm toimivad, kuidas me kujuneme ja tekivad ühendused. Põnevusega loen, kuulan ja vaatan psühholoogia teemalisi meediaallikaid, vajadusel ja võimalusel toetan lähendasi ning kogemusnõustan ja viin läbi kogemusringe. Olulisteks raamatuteks, mida arvan, et võiks korra igaühe lektüüris olla, on näiteks Lindsay C. Gibsoni „Emotsionaalselt ebaküpsete vanemate pärand“,  Marshall B. Rosenbergi „Vägivallatu suhtlemine“. 

Mida soovid Eesti kodanikuühiskonnale, vabakonnale, kogukondadele, mis on sinu südamesoov? 

Minu soov on, et kogu ühiskonnas oleks üldiselt rohkem mõistmist, heasoovlikkust ja üksteisega arvestamist ning lahenduste leidmist erinevaid osapooli kaasates. Suurema tähelepanu toomist väärtusele, mis on looduses ja inimestes, ühistes tegevustes ja kohalolekus. Soovin, et kodanikuühiskonnas, vabakonnas ja kogukondades oleks samuti rohkem omavahelist koostööd, erinevate teemade seotusega arvestamist ja igaühe panuse väärtustamist laiemat pilti nähes. Oluline on ka iseenda heaolu ja hoidmine, võtmaks aega endale, pere ja teiste jaoks, et hoida head enesetunnet ja ennetada läbipõlemist. Valdkonda soovin juurde rahalisi vahendeid ning ka väljapoolt tulevat kaasamist ja märkamist, kui oluline nn ressurss ja pädevus on selles olemas. 

Mis on sinu jaoks sotsiaalne innovatsioon? Milline algatus on sinule eriti sümpaatne? 

Sotsiaalne innovatsioon on minu jaoks ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmine tehes seda ühiselt dialoogis erinevate osapooltega ja uuenduslikul viisil, mille tulemusena saab probleem lahendatud paremini kui seni kasutusel olevate viisidega.   

Maailmakoristuspäev on minu jaoks väga oluline sotsiaalselt innovaatiline algatus. Iga päev on võimalik prügi maast ise üles korjata, olgu siis tänaval või looduses ning sel moel inimeste, loomade ja muu eluslooduse heaks ise midagi ära teha. Maailmakoristuspäeval on saab kokku tulla miljonite inimestega üle maailma, üheskoos jõud koondades muutust luua ning prügi ja ületarbimise probleemile ja lahendustele veelgi suuremat tähelepanu tuua. 7. aasta jooksul on maailmakoristuspäeva raames koristanud 114 000 000 inimest 211 riigist üle maailma, mis on umbes 1,4% planeedi populatsioonist. 

Maailmakoristuspäev toimus esimest korda 2018. aastal kasvades välja üle-eestilisest Teeme Ära talgupäevast. 2024. aastal lisati maailmakoristuspäeva ÜRO rahvusvaheliste päevade ja nädalate kalendri ametliku päevana, toimudes edaspidi igal aasta 20. septembril. Suur prügikoristus toimus Eesti esmakordselt 2008. aastal, järgneval aastalk korraldati üle-eestiline mõttetalgu ning alates 2010. aastast on maikuu esimesel laupäeval peetud Teeme Ära talgupäeva tuues lisaks koristamisele juurde elanike kaasamisi ka muudel viisidel ja teemadel.