Harjumaa vabaühenduste konsultant Külli Vollmer: „Ükski minu päev ei sarnane eelmisega!“
Külli Vollmer on Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuses vabaühenduste konsultant. Hariduselt on ta pedagoog ja andragoog. Kõik ta varasemad töökogemused on olnud olulised, et täna ennast oma ametikohal kindlalt tunda.
Külli tunneb ennast koduselt hariduse, huvihariduse, noorsootöö, lõimumise, rahvusvähemuste, uussisserändajate, kodakondsuse, võrdse kohtlemise ja külaliikumise valdkonnas. „Mind on mitmeid kordi iseloomustatud kui vedurit. Energiat eestvedamiseks ja uute algatuste käivitamiseks on seni jagunud. Olen meeskonnamängija ja usun, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Pole lahendamatuid olukordi ja asendamatuid inimesi,“ kinnitab Külli.
Kõik, kes Külliga on suhelnud ja teda natukenegi teavad, on tajunud teda kui tugisammast. Ta on alati positiivne ja oskab oma kogemuste põhjal anda nõu, mida oodatakse.
Külliga saab ühendust, kui talle kirjutada e-posti aadressil kylli@heak.ee või helistada telefonidel 656 6522 või 511 4027. Muidugi võib ka kohale minna aadressile Sirge 2 (vaata asukohta)
Alustuseks uurisime Küllilt, mis on tema nõu neile, kes veel mõtlevad vabaühendusena või muus vormis kodanikuühiskonnas kaasalöömisele?
Kus viga näed laita, seal mine, ja aita! Asjad ei muutu iseenesest. Kui tunned, et tahad panustada või saad aidata, hakka tegutsema! Vabaühendus on vaba ühendus ehk kedagi ei saa sundida MTÜd asutama, kogukonda eest vedama või vabatahtlik olema. Igaühel on mingi motivatsioon, MIKS seda teha. Kui see on selge, saan edasiste sammude astumisel abiks olla kui minu nõu vajatakse.
Millist nõu annad aga nendele, kes on juba näiteks MTÜ asutanud, aga tegevus ei ole veel hoogu sisse saanud?
Uurin, miks ta minu juurde tuli. Põhjused on erinevaid, seega on ka nõuanded erinevad. Kui eesmärgid paigas ja mõttekaaslased olemas, küll siis tegevustele hoo anname.
Kuidas ärevad ajad ja sõda Ukrainas on mõjutanud Sinu tööd ja vabakonda üldse?
Otseselt pole see minu tööd mõjutanud, st tööülesandeid pole juurde tulnud. Mõned nõustamised ukrainlaste abistamise osas on olnud, aga see on marginaalne. Vabaühenduste uudiskirjas jagame infot, kuidas ja millega saab sõjapõgenikke aidata. Pole mõtet kohe asuda uut ühendust looma, pigem leida koostööpartnereid. Olen abiks ühe Ukraina teemalise foorumi käigushoidmisel. Kutsume sinna kogemusi jagama inimesi, kes on ise midagi konkreetset teinud. Oma maakonnas püüame olla kursis omavalitsustes toimuvaga. Tundub, et nad oskavad kogukondi kaasata.
Praegu on aktuaalne teema kogukonnad. Mis nõu annad inimestele, kes kogukonna käimatõmbamise ümber mõtteid mõlgutavad?
Kogukondade teemal võin pikalt rääkida. Ühtset terminit siin pole, sest kogukond võib olla huvi-, väärtuste, maailmavaate, territooriumi jm põhine. Kogukondlikuks tegevuseks ei pea kohe juriidiline vorm olema, piisab aktiivsetest eestvedajatest, ühisosast, õhinapõhisusest. Kogukondi liidab sageli probleem, mis vajab lahendamist, ühine mure või rõõm. Juriidilist vormi on vaja pigem siis kui soovitakse arengus hüpet teha ja tegevusteks toetust taotleda.
Milliste teemadega tänapäeva vabaühendused üldse kokku puutuvad?
Nii nagu muutub elu meie ümber, muutuvad ka teemad, millega vabaühendused kokku puutuvad. Meie töö on väga huvitav ja vaheldusrikas, sest kohtume nii paljude erinevate inmestega, kes veavad eest väga põnevaid teemasid. Traditsioonilistele huvikaitse valdkondadele on lisandunud keskkonna, energia, toitumise, tervisedenduse, digimaailma jm aktuaalsed teemad. Tuulepargid ja kaevandused, veganlus ja vaimne tervis, digi- ja rohepööre … vabaühendused ütlevad igas valdkonnas julgelt sõna sekka. Ollakse palju teadlikumad ja julgemad arvamuste avaldajad kui aastaid tagasi.
Palun jaga meiega mõnd edulugu!
Edulood saavadki toetust ja tunnustust. Võimatu on tuua esile ühte lugu kui oled nii pikalt selles valdkonnas tegutsenud. Pealegi ei saa ma kunagi kindlalt väita, et just minu nõu on olnud kaalukeeleks, otsuse teevad mu kliendid ikkagi ise. Küll aga näen ma inimeste tänulikkust, rõõmupisaraid, vallandunud emotsioone ja indu edasi tegutseda.
Mis sind sinu töö juures kõige enam paelub ja mis rohkem muret teeb?
Inimesed on need, kes mind motiveerivad. Nii mitmekülgsed, andekad, võimekad, energilised, teadmistehimulised, soov muuta ja muutuda. Ükski minu päev ei sarnane eelmisega.
Murelikuks teeb see, et rahastajad meie valdkonda ei väärtusta. Näiteks kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) toetus on aastaid samas suurusjärgus püsinud või Riigikogu kolmanda lugemise „katuserahade“ jagamine, mida on aastaid lubatud muuta.
Soovid sa ise midagi veel lisada, rõhutada?
Kas teadsid, et MTÜs tegutsemine on vabatahtlik ja kui sa ei soovi/ei jaksa/ei suuda eanam panustada, siis sa EI PEA seda tegema. MTÜ liikmeks saada on kerge, sama kerge peaks olema ka liikmelisusest loobumine. Millegipärast unustatakse see ära.
Küsis Priit Põiklik
