Ilusat kevadet!

Vanade eestlaste rahvakommetes oli ülestõusmispühadel mitmesuguseid rahvapäraseid nimetusi: lihavõttepühad ehk lihavõtted, paasapühad, kevadpühad, munadepühad, kiigepühad.

Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajaks püstitada kiik ja lõppes talvine kiikumiskeeld. Samuti oli nende pühade ajal keelatud koristada.

Põhja-Eestis harrastati ülestõusmispühadel lauahüppamist: keskelt kiigena toetuspunktile asetatud laua mõlemasse otsa seisti ning püüti kordamööda nõnda õhku hüpata, et õnnestuks tagasi lauaotsale maanduda.

Ülestõusmispühad on ka kristlikud pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad piiblipärimuse järgi Jeesus ülestõusmist pärast ristilöömist. Samale ajale jääb ka maausuliste kiigepüha ehk munapüha.

Paljudes riikides on ülestõusmispühad riigipühad, kuid nende pikkus erineb riigiti. Eestis on riigipühaks kuulutatud vaid ülestõusmispühadele eelnev suur reede ja ülestõusmispühade 1. püha. Eestis on kirik ja riik lahus ning Eestis ei ole riigiusku.

Allikas: Vikipeedia

Kuidas siis kellelegi ja kes mida tähistab – häid pühi ja ilusat kevadet!