Jõgevamaa vabaühenduste konsultant Kersti Kurvits: „Tark ei torma!“

Jõgeval vabaühendusi nõustav Kersti Kurvits on õppinud ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ja töötanud enne praegusele töökohale asumist seitse aastat emakeele õpetajana. „MTÜde konsultandiks saamine ei olnud minu teadlik valik, olin enne olnud toonases Jõgevamaa Ettevõtluskeskuses infokonsultant ja kui MTÜde nõustamine koos ettevõtluskeskuste muutmisega arenduskeskusteks aastal 2004 aset leidis, siis pakkus juhataja mulle MTÜ konsultandi kohta,“ kirjeldab Kersti.

Tal polnud toona MTÜdest mingit aimu. „Kõhklesin kaua, kas pakkumine vastu võtta. Uus valdkond tundus siiski huvitav, jäin nõusse ja hakkasin vabakonna temaatikat endale selgeks tegema. Nüüdseks on mul nõustamiskogemusi kogunenud juba 18 aasta jagu,“ räägib Kersti.

Ta võib julgelt öelda, et teab vabakonnast üpris palju, lisaks on ka ise vabaühenduste tegemistes osalenud – olnud maakonna turismiühenduse ja keskkonnatemaatikaga tegeleva MTÜ juhatuses ning mõnda aega ka korteriühistu juhatuse liige.

Kersti on rahulik ja tasakaalukas, tagasihoidlik ja pigem vaikne kui jutukas. „Mulle meeldib, kui asjad on korras ja lubadustest ning kellaaegadest peetakse kinni,“ ütleb Kersti kindlalt.

Kersti võite tabada Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, aadressil Aia 1, talle saab kirjutada aadressil kersti.kurvits@jaek.ee ja helistada tel 776 8063 või 520 8423.

Kersti, ka sinuga kõneledes ei saa mööda sõjast Ukrainas, see mõjutab paljude elu. Kuidas sul?

Sõda Ukrainas teeb muidugi murelikuks, nõuka-ajal sündinud ja kasvanud inimesena mäletan nn vene aega  hästi ja mingi hinna eest seda tagasi ei tahaks. Jõgevamaal on Ukraina pagulasi vähe ja tööalaselt nendega kokkupuuteid pole olnud, põhiliselt on pagulastega seotu praeguseni kohalike omavalitsuste teema.

Aga kõneleme siis meie vabakonnast ja vabaühendustest. Kuidas sulle olukord paistab, kas Eesti inimestes on piisavalt vabakonna-geeni?

Julge pealehakkamine on pool võitu, aga uisapäisa ei maksa tegutseda. Ütleksin nii, et mõtle, kas vabaühendustesse kuulumine ja seal tegutsemine on see teema, tegevus või valdkond, kus inimene tahab kaasa rääkida ja osaleda. Ja tuleb kaaluda, kas ollakse valmis selle nimel panustama oma vaba aega, tegema koostööd ja vajadusel ka kompromisse? Kas ollakse valmis taluma kriitikat ja tagasilööke?

Alustada võiks ju vabatahtlikuna tegutsemisest või mõnes olemasolevas kodanikuliikumises osalemisest. MTÜ asutamine aga nõuaks rohkem läbimõtlemist ja kaalumist ja sel juhul võiks juba maakondliku arenduskeskuse MTÜde konsultandiga nõu pidada. Selleks ma ju siin olengi.

Aga nõuanne neile, kes on MTÜ loonud, aga tegevust veel pole?

Mõelge, miks teie ühing pole tegevustega alustanud? Mis on need põhjused? Kas teil on oskusi /aega/ inimesi ja soovi vabaühendusena tegutseda? Ja kui soov on olemas, siis saab ka kindlasti abi – näiteks jälle maakondlike arenduskeskuste MTÜ konsultandi käest, sest põhjused, miks ühingu tegevus on soikunud, on väga individuaalsed ja nii on individuaalsed ka lahendused

Popp sõna ja mitte ainult sõna vaid ka valdkond on kogukondlikkus ja iseorganiseeruvad kogukonnad? Kuidas nendega?

Minu arvates ei pea aktiivne kodanik olemiseks looma  MTÜ või olema MTÜ liige. Omale meelepärase MTÜ tegevusega või kodanikuliikumisega võib liituda igal ajal ja igaüks. Miski ei ühenda kogukonda paremini, kui millegi vastu olemine või võitlemine. Olgu selleks siis eramurajooni planeeritav erivajadusetega inimeste sotsiaalmaja, kaevandus, karusloomakasvandus, tuulepark jms. Muidu vaikne ja soikunud piirkond aktiviseerub hetkega ja oma õiguste ja heaolu eest ollakse valmis võitlema.

Mis on praegu eriti aktuaalne vabakonnas?

Ega need teemad väga ei muutu, sõltumata ajast. Ikka küsitakse, kust saada oma tegevusteks lisaraha, kuidas kirjutada head projekti, kuidas oma liikmete ja sihtgrupi huvide eest seista. Igipõline on MTÜ juhtimise ja juhatuse temaatika, vähem on organisatsiooni arendamisega seonduvat.

Jõgevamaale on viimastel aastatel elama asunud uusi noori inimesi ja perekondi, kes on mitmegi kogukonna tegemistes aktiivselt kaasa löömas ja mõnegi soikunud MTÜ elule uue hingamise andnud. Väljastpoolt tulnutel on sageli teistsugune vaade kohalikule elule, vahel kaasaegsem või teistlaadne mõtteviis tegutsemiseks ja probleemide lahendamiseks. Samas on ka pikka aega tegutsenud ühendused hakanud oma juhatustesse kaasama uusi noori liikmeid ja endised eakamad eestvedajad on teenitud puhkust saamas.

Noored on vabaühenduste tegemistes pigem kaasalööjad kui ise uue MTÜ loojad. Tundub, et populaarsemaks saabki vaba osalemine mitteformaalsetes gruppides ja kogukondades, tegevustes ja liikumistes, kus ei ole oluline, kas sa oled mõne MTÜ liige või kas sul on endal MTÜ.

Kuidas Jõgevamaal sektorite omavahelise koostööga lood on?

Jõgevamaa ettevõtjad toetavad päris palju oma linna või küla vabaühendusi, osalevad ise või perekonnaliikmete kaudu ühenduste tegevustes ja  üritustel. Ettevõtjad tunnetavad vabaühendustega sidet, kuna elavad samas kogukonnas.

KOVi ja kogukonna/vabaühenduse koostöö sõltub suuresti võimul olevatest inimestest ja nende isiklikest suhetest ja suhtumisest vabakonda. On omavalitsusi, kus kogukonnad on kaasatud ja koostöö seltside ja ühendustega on hea. On ka omavalitusi, kus vabaühendustega koostöö piirdub neile kord aastas toetuse jagamisega ja sageli nähakse kogukondade aktiivsust pigem KOVide tegemiste segajana. Kahjuks on ka nii, et kuni paljud ühendused sõltuvad omavalitsuse rahalisest toetusest, on neil keeruline olla vallale võrdväärdne ja sõltumatu koostööpartner.

Kes on sinu jaoks olnud need head lapsed, kelle arengut on olnud rõõm jälgida?

Mul on päris mitmete Jõgevamaa vabaühendustega aastatepikkused head  ja huvitavad koostöösuhted. Näiteks olen saanud osaleda sihtasutuse Kalevipoja Koda organisatsiooni  arendamisel ja aidanud neil koostada Kalevipoja teemapargi ja Kalevipoja muuseumi projekte. Üle 10 aasta on kestnud hea koostöö Pajusis tegutseva MTÜ Abikeskusega, kes osutab toetatud elamise ja turvakodu teenust . Olen aidanud kavandada keskusele uusi teenuseid ja nõustasin abikeskuse hoonete renoveerimise projekte. Üks huvitavamaid töid oli Kaitseliidu Jõgeva malevale lasketiiru tasuvusanalüüsi koostamine.

Üldse imetlen ma siiralt MTÜdes tegutsevaid inimesi- nende pühendumist, entusiasmi, positiivsust. Nendelt saadav energia laeb ka mind ja innustab tegutsema. Vahel teevad muret sagedased muudatused kohalike omavalitsuste ja riigi poliitikas, mis toob kaasa ka ebakindlust kodanikuühiskonnas ja vabaühenduste jätkuv majanduslik ebakindlus ja projektisõltuvus.

Nüüd õnneks juba taandunud koroona mõjutas meid küll tõsiselt. Kõige rohkem kultuuri ja spordiga tegelevaid ja teisi huvitegevusi pakkuvaid ühendusi, samuti ka külaseltse. Üritused ja sündmused tuli ära jätta, edasi lükata või läbi viia vähendatud mahus. Paljud ringijuhid jäid sissetulekuta, ühenduste tegevustoetused peatati. Kaks pikka piirangutega perioodi on teinud vabaühendused ettevaatlikumaks ja ürituste planeerimisel ollakse pigem tagasihoidlikumad. Palju on ka lihtsalt inimlikku läbipõlemist ja stressi, paraku.

Aga lõpetuseks palun ütle ka see, mis paneb silma särama ja toob tegutsemisindu?

Julge pealehakkamine on pool võitu! Kui tunned südames, et tahad midagi maailma heaks ära teha – siis hakka pihta! Aga uisapäisa ei maksa ka tegutseda – vabaühenduse sõna viitab küll vabadusele, aga ka siin on omad reeglid ja vastutus. Ehk  – tark ei torma!

Küsis Priit Põiklik