Võrgustike jõud peitub usalduses: tugev kogukond algab inimestest, kes üksteist tunnevad
Mis teeb ühest inimeste rühmast toimiva kogukonna? Kas piisab Facebooki grupist või meililistist või on tugevate võrgustike tekkeks vaja midagi enamat? Kodanikunädala temaatilises podcastis „Võrgustike jõud kogukonnas“ arutlesid kodanikuühiskonna praktikud selle üle, kuidas sünnivad ja püsivad koostöösuhted ning miks on inimestevaheline usaldus oluline nii igapäevaelus kui ka kriisiolukordades.
Viiratsi kogukonnamajas salvestatud vestluses osalesid KÜSKi kodanikunädala projektijuht Leana Liivson, Jõgevamaa kogukondade eestvedaja ja Kääpa OTI (Otse Tootjalt Tarbijale) algataja Annika Oras ning Arvamusfestivali juht Harri Ausmaa.
Sotsiaalne kapital algab inimesest, kellele saab helistada
KÜSKi kodanikunädala projektijuhi Leana Liivsoni sõnul tähendab sotsiaalne kapital eelkõige inimestevahelist usaldust ja suhteid, millele saab toetuda nii igapäevaelus kui ka keerulisematel hetkedel. „Sotsiaalne kapital on hästi tugevalt inimese tasandil seotud usaldusega. See ei pea olema kuidagi formaalselt fikseeritud. Tihtilugu me ei mõtlegi selle peale, kes on meie sotsiaalne kapital. Kuid see on nii oluline tugisammas, mis aitab olla elus sotsiaalselt täisväärtuslik,“ selgitas Liivson.
Selle väärtus tuleb eriti selgelt esile kriisiolukordades. Näiteks kui torm murrab puu teele, ei sõltu lahenduse kiirus ainult ametlikust abist. Sama oluline võib olla teadmine, kellel kogukonnas on mootorsaag ja kes on valmis appi tulema.
Saatekülalised rõhutasid, et pelgalt suurest kontaktide arvust või Facebooki grupist toimiva võrgustiku tekkeks ei piisa. Vaja on ühist eesmärki, usaldust, regulaarset suhtlust ja inimeste valmisolekut panustada.
Kääpa kogemus näitab järjepidevuse väärtust
Hea näide pikaajaliselt toimivast kohalikust koostöövõrgustikust on Jõgevamaal tegutsev Kääpa OTI. Algatus sai alguse 2016. aastal mõttest tuua piirkonna tootjad ja tarbijad omavahel kokku. Kuna algataja Annika Oras oli ise Kääpale sisse kolinud ega tundnud kohalikke põllumehi, kasutas ta esimese kohtumise korraldamiseks kohaliku piimakarjakasvataja Mari kontaktvõrgustikku. Ukselt uksele käies kutsuti inimesi kaasa algatusega, millel polnud veel väljakujunenud vormigi. Esimesele kohtumisele tuli 25 kohalikku tootjat ja huvilist. Tänaseks on Kääpa OTI tegutsenud ligi kümme aastat. Selle järjepidevuse üheks aluseks on iganädalane tunniajane kohtumine.
„Ei ole mõtet rongi seisma jätta, sest peatunud rongi on palju raskem uuesti käima lükata. Meil ei ole see tihti mitte üksnes otse tootjalt tarbijale, vaid otse tootjalt tootjale. Vajadus kokku tulla, nädala sündmusi jagada ja üksteist toetada on niivõrd suur,“ rääkis Oras.
Kääpa kogukonnas tegutseb ka juba 26 aastat käsitööring, kuhu kuuluvad nii 12-aastased kui ka üle 80-aastased inimesed. Lisaks on loodud eakate võrgustik ning tegutsevad mitmed spordi- ja kultuurirühmad. Need näited kinnitavad, et tugev kogukond kujuneb sageli väikestest, kuid järjepidevatest kokkusaamistest.
Arvamusfestival ühendab sadu vabatahtlikke ja partnereid
Kui Kääpa näide avab koostöö toimimist külakogukonnas, siis Arvamusfestival näitab võrgustike jõudu suuremate sündmuste korraldamisel. Alates 2013. aastast Paides toimuv Arvamusfestival tugineb ulatuslikule koostöövõrgustikule. Festivali juhi Harri Ausmaa sõnul panustab igal aastal sündmuse korraldamisse 150–200 vabatahtlikku. Lisaks liitub talvise ideekorje kaudu 100–150 organisatsiooni ja partnerit ning arutelude kvaliteedi eest hoolitseb ligi 130 koolitatud arutelujuhti.
Arvamusfestival kuulub ka rahvusvahelisse ühendusse Democracy Festivals Association, mis koondab demokraatiafestivalide korraldajaid Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist ja Põhja-Iirimaalt. Rahvusvaheline koostöö näitab, et riigipiiridest hoolimata seisavad korraldajad silmitsi sarnaste küsimustega: kuidas tagada jätkusuutlik rahastus, hoida vabatahtlikke ja valmistuda kriisideks.
Võrgustik vajab eestvedajat, kuid ka vastutuse jagamist
Võrgustiku loomine on üks asi, selle järjepidev toimimine aga hoopis suurem väljakutse. Leana Liivson tõi näiteks Mulgimaa toiduvõrgustiku, mis kujunes välja 2023. aastal toidupiirkonna projekti raames. Projekti käigus tekkis tootjate vahel aktiivne koostöö, osaleti ühiselt laatadel ning loodi Mulgimaa toidukaart. Kui projektijuhi eestvedav roll lõppes, ei võtnud aga keegi kohalikest osapooltest täielikult vastutust võrgustiku edasise juhtimise eest ning ühised kohtumised jäid harvemaks.
See näitab, kui oluline on jagada vastutust ja kaasata liikmeid. Kui kõik ülesanded jäävad ühe inimese õlule, suureneb läbipõlemise oht ning kogu võrgustik muutub haavatavaks. Hea eestvedaja ei pea kõike ise ära tegema, vaid loob võimalused, et ka teised saaksid vastutust võtta ja panustada.
Kodanikunädal kutsub oma võrgustikke märkama
Podcasti arutelu haakub tänavuse Kodanikunädala teemaga „Minu võrgustikud“. 23.–29. novembrini toimuv nädal kutsub inimesi märkama enda ümber olevaid suhteid, mõtestama oma rolli kogukonnas ja leidma uusi võimalusi koostööks.
Veebilehele kusk.ee/kodanikunadal on loodud interaktiivne kaart, kuhu saab märkida oma kogukonna sündmusi ja ettevõtmisi. Kaardile sobivad nii suuremad üritused kui ka väiksemad kokkusaamised, näiteks külaseltsi koosolekud, teemaõhtud ja vabatahtlike kohtumised.
Nädala jooksul toimuvad ka hariduslikud e-tunnid eri vanuserühmadele. 26. novembril antakse üle Aasta Kodaniku tiitel ja aumärgid ning 27. novembril toimub Kultuurikatlas vabatahtlike mess.
Kogukonna podcastid on Järva-, Viljandi- ja Jõgevamaa arenduskeskuste vabaühenduste konsultantide ühisprojekt, mille eesmärk on tõsta kolme maakonna vabaühenduste võimekust, teadlikkust ja koostöövalmidust.