Kodanikuühiskond Hollandis on laste ja noorte kaasamisel Eestile teenäitajaks, kogemusi saab vahetada aga mõlematpidi
15.-16. aprillini viibisid vabaühenduste maakonnanõustajad koos KÜSKi projektijuhtidega õppereisil Hollandis, mille eesmärk oli tutvuda sealse kolmanda sektori ja kohaliku omavalitsuse kogemusega noorte ja laste kaasamisel kodanikuühiskonda ja neid puudutavatesse otsustesse ja algatustesse.
Kui Hollandis räägitakse noorte kaasamisest, tähendab see palju varasemast east alustamist kui meil Eestis tavapäraselt. Kaasatakse juba lapsi neile jõukohastesse vabakonnategevustesse, ka 7-aastane laps saab kogukonnale midagi anda, kui temalt küsida, kui teda kuulata, ja see tava oodata ja aktsepteerida laste ja noorte panust kasvab ka hilisemas eas inimesele harjumuseks.
KÜSKi projektispetsialist Evelyn Valtin kogus kokku mõtteid Hollandi õppereisil osalejatega.
Sotsiaalne keskkond ja kodanikuühiskond
Hollandis on soodne keskkond sotsiaalseks suhtluseks, mis tuleneb osaliselt riigi geograafilisest ja demograafilisest omapärast. Inimesed peavad rohkem üksteisega suhtlema ning kogukondlik töö on laialdaselt levinud. Kodanikuühiskonna arengul on pikk ajalugu ning see on loonud aluse tugevale kogukondlikule sidususele.
Noorteprojektide inspiratsioon: Keep it fun
HIP92 noorte poolt loodud algatus on inspireeriv näide sellest, kuidas noored saavad olla aktiivsed, lüüa kaasa ja mõelda kaasa ühiskonnas toimuvale. Projektide kaudu antakse igale osalejale midagi põnevat ning see innustab põlvkondadevahelist suhtlemist.
Sallivus ja mitmekesisus
Hollandist saab õppida avatust erinevatele kultuuridele ja inimestele. Sealne ühiskond propageerib sallivust ja võrdsust ning julgustab kõiki osalema kogukondlikus tegevuses.
Kogukonna tugevdamine
Hollandi näitel võiks öelda, kui olulised on vajaduspõhised kogukonnakeskused, mis pakuvad mitmekesiseid teenuseid ja tegevusi. Hollandis osatakse hoida ja luua kogukondade sidusust.
Vabatahtlik töö
Vabatahtlik tegevus peaks olema lõbus ja nauditav. Hollandi organisatsioonides on juhtimine avatud ja sõbralik ning see julgustab inimesi panustama kogukonna heaks.
Need peegeldused annavad aimu Hollandi kogukondlikest praktikatest ning pakuvad inspiratsiooni selle kohta, kuidas saame ka Eestis luua jätkusuutlikumat ja kaasavamat kogukonnategevust ja tervikuna ühethoidvamat ja kaasavamat ühiskonda.
KUS KÄIDI?
Mijenhof community Center, Amsterdam
Peamiselt kohaliku omavalitsuse poolt rahastatud kogukonnakeskus on tegutsenud 1,5 aastat. Täiendavat rahastust taotlevad eelkõige kohalikest fondidest. MTÜ ise on tegutsenud 15 aastat ning kaks põhilist kogukonnakeskuse eestvedajat kolmest on sama kaua organisatsioonis tegutsenud. Piirkonnaga on nad loonud usaldust kogu 15 aasta jooksul.
Huis van de Wijk Waterlandplein
Keskus koordineerib 4 kogukonnamaja tegevust ning kuulub oma emaorganisatsiooni juurde. Keskuse peamine eesmärk on sotsiaaltöö ning majas tegutsevad nii sotsiaaltöötajad kui vabatahtlikud. Kokku töötab keskuse 10 inimest. Lisaks on ka väiksemad kogukonnakeskused.
HIP92 community in Pardoes
HIP92 hakkas rahvusvaheliste projektide tegemise kohta uurima 1991. aastal ning sooviga pakkuda tegevusi nii lastele, vanematele kui mõlematele koos. Üks esimesi rahvusvahelisi projekte toimus Hollandi ja Iirimaa vahel. 8-päevast sündmust mäletavad osalejad, kes nüüdseks on 50-60-aastased. Päris esimene projekt tehti Ida-Saksamaaga, mis tol ajal oli veel üsna eraldatud ning seetõttu oli see projekt neile väga oluline.
Õppereis Hollandisse toimus 2023. aastal alustatud projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“ raames, mis kestab kuni 2028. aastani ning mille kogueelarve on 2 miljonit eurot. Projekti rahastab Euroopa Liit läbi Euroopa Sotsiaalfondi 70% ja Eesti riik 30% ulatuses.
Projekti eesmärk on soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet.
Konkreetsemalt on meie poolt korraldatavate tegevuste eesmärk arendada avaliku sektori, erasektori ja vabakonna partnerlust kohalikul tasandil ning tõsta laste ja noorte teadlikkust ühiskonnas toimuvast ja oskust selles aktiivselt kaasa rääkida, arendades vabaühenduste oskusi lapsi ja noori kaasata.
Leana Liivson
projektijuht
- kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks suunatud projekti juhtimine
Evelyn Valtin
projektijuht
- Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse arendamine
- Šveitsi-Eesti koostööprogrammi meetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ sotsiaalse innovatsiooni komponendi juhtimine