Kodavere kogukonna eestvedaja Ergo-Hart Västrik: „Tegelen omamoodi vastuvoolu ujumisega“
Ergo-Hart Västrik on üks tänavustest KÜSKi kogukonna eestvedaja stipendiumi saajatest. Ta on koondanud Tartumaalt, Kodaverest pärit ja sealsest pärimuskultuurist huvitunud inimesed ühe mütsi alla.
Tegutsetakse ajaloolisel Kodavere kihelkonna territooriumil, mis suures plaanis kattub praeguse Peipsiääre vallaga.
Kogukonnas tegeletakse Kodavere murraku elavdamisega, ajaloolise Kodavere kihelkonna pärimuse teadvustamisega omakandi inimeste hulgas ja ka selle tutvustamisega laiemale avalikkusele.
Endise Pala valla inimesed on harjunud käima Pala kultuurimajas ja uut sisu saavas endises vallamajas (MTÜ Kodavere Pärimuskeskus). Kogukonnas on ligi 1000 inimest.
Küsisime stipendiumisaajalt Ergo-Hart Västrikult, kustkohast ja kuidas tuli tõuge kogukonda eest vedada?
Olen Peipsiääre valla Pala piirkonnas tegelikult uus inimene. Leidsime perega 8 aastat tagasi siiakanti maakodu ja oleme sellest ajast saati uues kohas jõudumööda juuri alla ajanud. Esimesed aastaringid maal inspireerisid mind otsima võimalusi, et end veel rohkem piirkonnaga siduda ja siin ka erialaselt teostada.
Nii tõukas mind kogukonnatööd tegema vajadus oma elu muuta ja teha midagi muud, kui seda oli senine akadeemiline töö ülikoolis. Ühtlasi oli selle taga soov rakendada oma oskusi ja erialaseid teadmisi viisil, et neist oleks kasu suuremale inimeste ringile ja et tegevuse tulemus oleks ka võimalikult kohe näha ja käega katsuda.
Kogukonna eestvedajad on missiooniga inimesed, tõenäoliselt ei ole sullegi võõras mõte, et peate saama maailma muuta?
Tunnistan ausalt, et ma ei mõtle üldse maailma muutmisele. Küll aga soovin oma tegevusega luua midagi uut, tuua elu sinna, kus see kipub suuremate ühiskondlike protsesside, Pala puhul näiteks kohaliku omavalitsuse reformi tõttu kokku tõmbuma… Nii tegelen omamoodi vastuvoolu ujumisega ja soovin näidata, et ka väikses maakohas saab korraldada põnevaid sündmusi ja et seda saab teha teisiti, kui ollakse harjutud tegema. Ning et kohapeal on piisavalt väärtusi, mille üle uhke olla ja mida ka teistele tutvustada.
Viimasel ajal elame me ühest kriisist teise. Kuidas see sind ja sinu kogukonda on mõjutanud?
Hiljutise koroonakriisi ajal tuli leida uusi suhtlusviise ja -vahendeid, kui tavapäraselt silmast silma kokku saada polnud võimalik. Kodavere Pärimuskeskuse algatatud Kodavere kiälekuul (keelekool) sai ilmselt rohkem tähelepanu just seetõttu, et otsustasime kõige kiuste keeletunde ikkagi pidada, aga tegime seda veebi vahendusel.
Kriisiaeg nõuab enam nutikust ja visadust oma ideede ellu viimisel. Ürituste ärajätmine põhjendusega, et pole lubatud või pole võimalik, on minu meelest sageli kergema vastupanu teed minek. Alati on mingi võimalus. Kogukonnatöö tähendab minu jaoks ennekõike suhtlemist, ühte ruumi – ka virtuaalsesse ruumi – kokku tulemist ning millegi koos tegemist. Ja seda on ka praeguse sõja tingimustes väga-väga vaja.
Kogukonnatööd, ka eestvedamist ei tehta kunagi päris üksinda. Millised inimesed sind motiveerivad?
Üheltpoolt inspireerivad ja käivitavad mind need inimesed, kes soovivad kohalikus kultuurielus kaasa lüüa ja kellega koos arutledes ja tegutsedes sünnivad pöörased uued ideed, mida ellu viia. Teisalt innustavad mind elukogenud inimesed, kellel on nii palju jagada ja kellelt on nii palju õppida. Mind köidavad lihtsate inimeste sügavalt isiklikud lood…
Inimesi õnnestubki kaasa tõmmata siis, kui ise ikka 100% usud sellesse, mida teed. Ja kui seda kõike tehes silm särab ja hing laulab, siis ei jää see märkamata ning tõmbab ka teised kaasa.
Milline tugi on sulle olnud KÜSKi 5000 eurosest stipist?
Olen saanud palju tuge oma mentorilt, kellega on nii hea olulisi teemasid läbi rääkida ning kes oskuslikult suunab mind mugavustsoonist välja ning vaatama asjade peale ja sisse, mida ilma temapoolse abita ilmselt tegemata jätaksin. Nii on olnud KÜSKi stipendium hea vahend enese distsiplineerimiseks ja oma edasiste tegevuste teadlikumaks planeerimiseks.
Soovime KÜSKi poolt jõudu nii Ergo-Hartile kui kogu Kodavere kogukonnale!
Küsimused sõnastas Priit Põiklik
