Kogemuspäev 2025 tõi päevakorda traditsioonid, mille olemust lahati kuue kogemusringi kaudu
Traditsioonid on miski, mis on meid saatnud põlvest põlve. Ometi muutub ühiskond ja koos sellega tavad ning harjumused. Möödunud teisipäeval leidis Haapsalus aset Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kogemuspäev teemal „Painutame traditsioone“.
Sündmuse teema idee tõid välja Lääne-Nigula valla noortevolikogu noored ja sihtasutuse Läänemaa, kellega koostöös kogemuspäev teoks sai. Päeva avades märkis Lääne-Nigula 2024. aasta noor Aileen Kuntsel (fotol), et juba sündmuspaigal – Okase muuseumil – on märgiline tähendus: just seal asus kunagi kõrts, nüüd aga on sellest saanud Eesti kunstniku Evald Okase eramuuseum. „Sisu on paindunud, kuid koht on endiselt kohtumispaik,” märkis ta.
Kullamaa keskkooli 11. klassis õppiv noor tõi ka näite oma ühiskonnaõpetuse õpikust, mis ütleb, et modernse ühiskonna iseloomujoon on traditsiooniliste väärtuste nõrgenemine. “Sellest võib jääda mulje, et muutustega kaasas käimiseks tuleb traditsioone maha jätta,“ lausus ta, kuid tõstatas küsimuse, et kas on ka variant, et traditsioonid on head ja mis oleks, kui need ei oleks piiriks vaid inspiratsiooniks ja mitte takistuseks vaid taustajõuks.
Traditsioonidest kui kompassist – KÜSKi juhataja mõtted
Sama mõtet jagas ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Tiina Oraste (fotol), kes sõnas, et traditsioone võib painutada ja vormida, kuid oluline on mõista, mida ja miks me painutame. “Kui lõhkuda raam ilma eesmärgita, valgub pilt laiali. Kui aga teame, kuhu tahame värve juhtida, võib sündida midagi uut ja kaunist – midagi, mis kõnetab nii juuri kui tulevikku.”
Oraste kasutas traditsiooni kirjeldamiseks kompassi metafoori: see ei ütle, kuhu peame minema, aga aitab mõista, kust oleme alustanud.
Peaesineja Daniel Kõiv: julgus katsetama
Päeva peaesineja oli haridus- ja teadusministri nõunik, noorpoliitik ja aktivist Daniel Kõiv (fotol), kes alustas oma ettekannet isikliku looga. Ta rääkis üleskasvamisest kakskeelses peres Lasnamäel, kolmest erinevast gümnaasiumist kolme gümnasistiks olemise aasta jooksul ja 13 päevast, mil istus koroonapandeemia tuules Toompeal plakatiga “Mask on seksikas!”, ja samuti sellest, kuidas ta Jaan Poska gümnaasiumi lõpuklassist otse ministri nõuniku ametisse sattus.
Hiljuti 22-aastaseks saanud Kõiv valiti sel sügisel ka Tartu linnavolikokku, kuigi lasi end asetada valimisnimekirjas kõige viimaseks.
Kõivu sõnul tuleb elus katsetada, proovida ja olla julge ning nagu ta ütles, oma hulljulgust pole ta kunagi kahetsenud. Muutuste puhul pidas ta oluliseks teadvustamist, sisemist tunnetust ja julgust, aga siinjuures ka julgust ebaõnnestuda.
Kuus kogemusringi – kuus erinevat lähenemist traditsioonidele
Kogemuspäeva teine pool möödus kuues kogemusringis, kus osalejad arutlesid järgmiste teemade üle:
- Traditsioon ja haridus: kas kasvatame ebavõrdsust?
- Traditsioon ja kultuurimälu: kompassid või pidurid?
- Traditsioon ja võim: kes otsustab seda, kes otsustab?
- Traditsioonilised soorollid – kas need toimivad igas peres?
- Vabaühenduste eetikakoodeks ja väärtused
- Teise keele ja kultuuritaustaga inimese kogemus Eesti väikelinnas
Kogemusringid põhinesid osalejate isiklikel lugudel, mistõttu jäid detailsemad kogemused ringi sisse, kuid üldised mõtted ja järeldused jagati kõigile.
Traditsioon ja haridus
Haridusvaldkonna arutelust jäi kõlama, et liiga suur rõhk on eksamitel ja sooritamisel, samas kui pehmete väärtuste osakaal tundub väike. Tüdrukute ja poiste stereotüübid, vaimse tervise teemade nullilähedus koolis ning ametikooli alahindamine gümnaasiumi kõrval kõlasid muu hulgas samuti.
Kultuurimälu
Kultuurimälu ring tõi välja, et traditsioon on tuum – selle ümber võib sündida uus, aga teinekord toovad ka konfliktid värskust. Tõdeti erinevusi põlvkondade, tempode ja väärtuste vahel, kuid kokkuvõtteks leiti, et kultuur on seal, kus on inimesed – nende sees ja ümber.
Võim ja otsustamine
Võimurõngas arutleti muuhulgas kohaliku tasandi otsustusprotsesside üle. Osalejad tõdesid, et kaasamine peab olema sisuline: kui arvamust ei arvestata, võib kaduda kogukondadel motivatsioon kaasa rääkida. Tõdeti ka, et liigne kaasamine võib tekitada infomüra – oluline on tasakaal ja selgus ning et vastuseks saadud hääl jõuaks sihtpunkti.
Traditsioonilised soorollid
Arutelus tõdeti, et soorollid kujunevad juba niiöelda lastetoas ning võivad olla kitsendavad, kui inimene ei mahu ootuspärasesse raamistikku. Seda on rakse defineerida eriti, kui meil pole selleks õiget sõnavaragi. Samuti räägiti peremudelitest ja ootustest vanematele: kas isal on ühiskonna silmis sama “õigus” jääda lapsega koju kui emal?
Vabaühenduste eetikakoodeks
Vabaühenduste eetikakoodeksit käsitlevas kogemusringis rõhutati, et 23 aastat kehtinud koodeksi uuendamine võiks anda igale vabaühendusele praktilise tööriista oma väärtuste ja normide täpsemaks sõnastamiseks. Arutelust jäi kõlama mõte, et tsivilisatsioon põhineb kokkulepetel ning kolmas sektor toimib ühiste väärtuste najal. Seetõttu on oluline aeg-ajalt väärtustele otsa vaadata, julgeda vajadusel muutusi teha ja kasutada kokkulepitud põhimõtteid otsuste langetamise alusena – nii organisatsioonides kui ka ühiskonnas laiemalt.
Teise kultuuritaustaga inimene Eesti väikelinnas
Teise keele ja kultuuritaustaga inimese kogemust käsitlevas kogemusringis tõdeti, et hea kohanemine sõltub nii inimese valmisolekust kui ka kogukonna avatuse tasemest. Uutele tulijatele on vaja anda aega – sageli peab enne kohanemist ja kaasatust keskenduma baasvajadustele. Arutelust jäi kõlama vastastikkus: kogukond ootab, et uued liikmed oleksid aktiivsed ja uudishimulikud, samas peab kogukond ise hoidma uksed avatuna ja näitama välja valmisolekut toetada. Räägiti ka erinevatest mõtteviisidest ja seda kasvõi välja käidud ideede osas, mis uudsete või teistsugustena võivad algul tekitada tõrkeid, kuid mille aitab ületada usaldus, järjepidev suhtlus ja võimalused osaleda kogukonna elus. Ehk näiteks, kui kogu välja käidud idee on liiga teistsugune, tasuks alustada kasvõi 10 protsendist seda välja käies. Positiivse noodina jäi kõlama, et väikelinnades toimetamine ei ole hierarhiline ning uutel tulijatel on tegelikult üsna lihtne midagi algatada ja kaasa lüüa.
Kogemuspäev 2025 tõi kokku ligi 70 inimest üle Eesti. Arutelud näitasid, et traditsioon pole jäik raam – pigem kompass, mis aitab mõista, kust tuleme ja kuhu võiksime liikuda. Traditsioonide painutamine ei tähenda neist loobumist, vaid uute võimaluste leidmist nii inimestele, kogukondadele kui ühiskonnale laiemalt, kuid ehk peaksimegi nende üle arutlema ja mõistma, mida meid ümbritsevad inimesed tunnevad ja kogevad, et leida see õige miks ja tee muutusteks.
Kogemuspäev toimus koostöös sihtasutusega Läänemaa ja Lääne-Nigula valla noortevolikoguga projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks, projekti nr 2021-2027.4.07.23-0012.“ kaudu, mida rahastavad Euroopa Liit ja Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.
Pildiline ülevaade kogemuspäevast 2025, mille jäädvustas fotograaf Höije Rahu, on näha siit galeriist.
