Kogemuspäev on selja taga – mida sellest meelde jätta ja kaasa võtta?

18. novembril pidasime ERMis oma neljandat Kogemuspäeva „Nuustakult Bogotáni – vastutame ikka ühtmoodi!“. Kogemuspäevade tava kohaselt astusid kõnede ja kogemuste jagamisega üles ühel või teisel moel KÜSKiga seotud inimesed ja lähiajal toetust saanud ühingud, kes sel korral keskendusid rahvusvahelise koostöö teemadele.

Sellest lähtuvalt proovisime päeva jooksul üheskoos leida vastuseid erinevatele küsimustele. Mis erutab vabaühendusi mujal maailmas? Kas meiegi vastutame mujal toimuva eest? Kuidas meie ühingutest suures pildis maailmale kasu on? Kuidas üleüldse see rahvusvaheline koostöö käib? Järgnevalt meenutame mõningaid kõlanud mõtteid, mida ühingud neil teemadel kaasa võiksid võtta. 

Ekskursioon maailma vabakonnas

Päev algas õpetliku ekskursiooniga läbi maailma vabakonna. Ekskursiooni juhtis pikaaegne kodanikuühiskonna arendaja Kristina Mänd, kes alustas tõdemusega, et üle maailma on märgata kodanikuruumi kitsenemist ja seda ka meile sarnastes demokraatlikes riikides. Eesti kohal suuri murepilvi ei ole, kuid hea keskkonna hoidmiseks tasuks ikkagi teadlikult tegutseda. Näiteks hoida silma peal õigusaktidel ja plaanitud muudatustel, teha korralikku huvikaitset, lävida avaliku sektoriga ja olla suhtluses alati aus ning professionaalne. Mõned mõtted tema esitlusest…

„Mu teema on ju oluline – miks ma raha ei saa ja keegi mind kuulda ei võta?“ Nii huvikaitse, kui ka näiteks teenuste pakkumise ja rahastuse hankimise puhul on tähtis, et teeksid end kergelt leitavaks ja väljendaksid end selgelt ja teadmistepõhiselt. Seda peab meeles pidama kasvõi kodulehe kontekstis või huvikaitse puhul, kus argumendid ja ettepanekud peavad olema varem omakeskis läbi räägitud, laiapõhjalised ja faktidel, mitte ainult enda arvamusel põhinevad.

„Liikmeid jääb ühingus aina vähemaks – mida teha?!“ Pole vaja muretseda – liikmelisus organisatsioonides ongi asendumas teemafänlusega. Olemata liige, panustatakse huvide ja soovide järgi rohkemates kohtades ja aina vähem pühendutakse ühele ühingule. Oluline ei ole muretseda liikmete vähesuse üle, vaid hoopis mõelda, paljudeni oma tegevustega jõuad ja kuidas rohemaid inimesi mobiliseerida.
 

Eesti ühingud teevad liiga palju kõike üksi. Võiksime siinkohal võtta õppust Aasia ja Lõuna-Ameerika vabaühendustest. Ja kui koostööd teha, ei tohiks see välja näha nii, et ühed käivad koos ja teised teevad tööd. Et ühine tegutsemine oleks tulemuslik, peab eesmärkidest saama ühtemoodi aru ning ülesanded tuleb läbi rääkida ja vastutus ära jagada. Koostööpartnerite leidmiseks tasub alati silmad ja kõrvad lahti hoida. Kui leiad, et keegi teine tegutseb sinuga samal teemal, kuid väheke teise suunaga, tasub proovida jõudude ühendamist.

Ülevaadet Kristina tervest ettekandest ja ka näiteid kodanikuruumi kitsenemisest saad vaadata siit.
 

Ülemaailmseid säästva arengu eesmärke on raske saavutada ja tegutsema peab kohe

Säästva arengu tegevuskava (Agenda 2030) keskseks mõtteks on lõpetada vaesus, kaitsda planeeti ja tagada heaolu kõigile. Miks peaks see aga Eesti vabaühendusi huvitama? Kas meie ühingutest on selles ülemaailmses ettevõtmises ka mingit kasu? Eestis koordineerib säästva arengu eesmärkidega tegelemist Riigikantseleis Eili Lepik ning tema sõnum kogemuspäevalistele oli: jah, meie ühingutest on kasu ning me kõik peaks läbi mõtlema, kuidas säästvasse arengusse panustada nii meil kui mujal. 

Säästva arengu eesmärkide puhul on oluline silmas pidada, et isegi kui enamik neist puudutab pigem arengumaid, peame ka meie ise arenenud riikides neisse ühise heaolu tõstmiseks panustama. See tähendab nii oma riigis erinevatel tasanditel – valitsuses, huvigruppides, vabaühendustes, ettevõtetes ja eraisikutena – tegutsemist, kui ka rahvusvahelist koostööd ja abi pakkumist.

Agenda 2030 peamisest 17 eesmärgist ja Eesti olukorrast eesmärkide saavutamise kontekstis saab väga hea ülevaate Eili ettekandest.

Pärast suurte eesmärkide selgeks tegemist vaatasime konkreetseid näiteid –  KÜSKilt lähiajal tuult tiibadesse saanud ühingute lugusid, kes moel või teisel säästva arengu eest seisavad ja ühiskonda aitavad.

Miks me viskame Eestis igal aastal ära Olümpia hotelli suuruse hunniku ühekordseid topse?

Jah, just nii palju kulubki! Sellele probleemile aitab lahendust pakkuda Lääne–Euroopast eeskuju saanud Topsiringi algatus, mille eesmärk on meie tänavapildis, festivalidel ja muudel üritustel ühekordsed topsid korduvkasutatavatega asendada. 

Lühikese ajaga on nad KÜSKi toel suure hoo sisse saanud, võites näiteks Nupukate lahenduste konkursi. Nende topsid on vastupidavad, silmale ilusad ja mis kõige tähtsam – keskkonnale suureks abiks.

Topside ringlemise mudelit näed Kadri Kaarna ettekandest.

Mida nende kogemusest kaasa võtta? Ikka seda, et parimad jalgrattad võivad olla juba kusagil mujal leiutatud – vaata vaid kaugemale, õpi ja sobita Eesti konteksti.

Kes peaks seisma loomade õiguste eest ja nende heaolu tagama?

Inimese huvide ja heaolu eest seisjaid on erinevatel teemadel palju. Samuti on hulganisti neid, kes loodust kui laiemat tervikut kaitsevad. Loomade huvisid kaitsevad aga vähesed. Eestis tegeleb sellega Loomus. Loomuse liige Karin Bachman andis Kogemuspäevalistele ülevaate loomade nimel tehtavast tööst, alates meeleavaldustest tsirkuses loomade kasutamise lõpetamiseks kuni karusloomafarmide keelustamiseni.

Kõigist neist lugudest jäi kõlama selge sõnum: kui teha korralikult ja õigete võtmeisikutega koostööd, võib kiiresti oma eesmärkideni jõuda. Olgu see näiteks moeloojate abi kasutamine karusnahatööstuse vastases kampaanias, naaberlinnas Helsingis kolleegidega ühise meeleavalduse korraldamine või kohe algusest peale ühingut luues kõikide sarnaste Eesti organisatsioonide jõu ühendamine (vt Krisina Männi soovitust ülalt).

Loomuse suuremad saavutused ja tegemised on lühidalt välja toodud Karini ettekandes.

Mida annavad ühiskonnale mõned minutid vaikuseharjutusi koolitunnis?

Nelli Jung Vaikuseminutite algatusest ütleb, et nende vaikuseminutid on kasulikud ja tervislikuks eluks kõigile vajalikud. Paljudel meist, nii noortel kui vanadel, on sageli probleeme igapäevaste murede ja stressiga toimetulekul. Meile ei ole piisavalt hästi õpetatud enesejuhtimist ning sellest saavad tihti alguse ka erinevad vaimsed probleemid.

Vaikuseminutid soovivad seda probleemi lahendada viies koolitundidesse sisse enesekohaseid oskusi arendavad tähelepanu ja meelerahu harjutused. Esmalt koolitatakse õpetajaid tundides harjutusi läbi viima ning seejärel saavad kasu lapsed – stress, närvilisus, unehäired ja ärrituvus langevad ning õppimisvõime ja oskused end juhtida tõusevad.

Ka nende algatus saavutas meie Nupukate Lahenduste konkursil ühe auhinnalise võitjakoha ning töötab selle toel välja digirakendust, et harjutused paremini ja rohkemateni jõuaks.

Nelli ettekannet Vaikusemitutitest näed siit.

Tahan teha rahvusvahelist koostööd! Aga kellega teha, kuidas alustada ja kust saada raha?

Neil teemadel rääkisid päeva lõpetuseks rahvusvahelise koostöö taustaga (pildil järjest) Siim Espenberg Tartu linnavalitsusest, Johanna Helin MTÜst Mondo, Maarja Vollmer Balti Uuringute Instituudist ja moderaator Anu Viltrop, kes jagas oma kogemusi eelkõige MTÜst Sõjamuuseum. Nad on kõik olnud seotud ka mõne KÜSKi poolt koordineeritava Kodanike Euroopa programmi projektiga ning suuresti selle kogemuse põhjal mõtteid vahetasidki.

Kui ei ole varem rahvusvaheliselt koostööd teinud:

• Osale näiteks Kodanike Euroopa kontaktseminaridel. Seal kohtad teistest riikidest mõttekaaslasi, saad praktilisi teadmisi koostöö tegemiseks ning oma plaanide jaoks hoogu ja mõtteid.
• Alusta alguses projekti partnerina, eestvedaja rolli ei tasu kogemuste puudumisel kohe võtta.

Kuidas leida partnereid?

• NB! Usaldusväärsus partnerite puhul on väga oluline!
• Kõige parem on läheneda isiklike kontaktide või näiteks tuttavate ühingute-inimeste kaudu.
• Käi Kodanike Euroopa kontaktseminaridel välismaal ja ka teistel KE seminaridel Eestis.
• Osale oma teemal toimuvatel rahvusvahelistel konverentsidel jms üritustel, suhtle ja võrgustu.
• Kontakte saab otsida ka läbi interneti, kuid sellega kaasnevad väheke suuremad usaldusväärsuse riskid.

Rahastusvõimalusi on mitmeid, vastavalt valdkondadele ja eesmärkidele. Arutelus osalejad aga soovitasid soojalt Kodanike Euroopa programmi võimalustega tutvuda. Kodanike Euroopast taotlemine on võrreldes teiste rahvusvaheliste rahastusvõimalustega märksa lihtsam, nii projekti koostamise, kindla valemi järgi toetuse saamise ja hiljem aruandluse mõttes. Lisaks pakub KÜSK toetust välisrahastusega projekti omafinantseeringu kulude osaliseks katmiseks.

Kui juba tegemiseks läheb:

• Kui partner leitud, peab eesmärgid ja rollid ning vastutuse selgelt läbi rääkima ja paika panema. Kõik peavad saama aru, mida ja millal tegema hakatakse ning mis tulemust soovitakse.
• Teistest riikidest pärit ühingute erinevat töökultuuri ei tasu karta – erinevus pigem rikastab ja annab hea kogemuse. 
• Kuna rahastuse saamine selgub tihti aasta aega pärast projekti koostamist, on hea panna plaanid üsna laialt kirja – siis saab vastavalt muutunud vajadustele plaane ümber mängida.
• Kui üks rahvusvaheline koostöö ebaõõnestub, siis ära mitte mingil juhul nina norgu lase ja mõtle, et seda ei tasugi enam proovida.

Kodanike Euroopa programmi seminaride, taotlusvoorude ja muu infoga kursis olemiseks liitu uudiskirjaga.

Kogemuspäeva pildigaleriid saab näha meie Facebooki lehelt.