Kogemusringid ja kokkuvõtted

Mis on kogemusring?

Kogemusring (inglise keeles learning circle) on grupiõppe meetod, kus osalejatel on võimalus jagada oma kogemusi ja samas teistelt õppida. Selline formaat arendab avatud suhtlemist, õppimist teiste kogemuste näitel ja iseenda loo peegeldamist teistega. Kogemusringis on igal liikmel võimalus anda oma panus grupi aruteludesse ja õppeprotsessi. Kogemusringe kasutatakse sageli isikliku arengu, meeskonnatöö oskuste ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks, kuna see võimaldab osalejatel süvendada oma teadmisi ja arusaamu läbi interaktiivse õppevormi.

KÜSK alustas kogemusringide meetodiga 2019. aastal ja jätkab selle vormi kasutamist vabaühendustele suunatud aastasündmusel nimega kogemuspäev.

Kogemusringi olemus

• Osalejad on võrdsed: Kõik grupiliikmed on võrdsed ja igaühe kogemusi väärtustatakse. Puudub traditsiooniline õpetaja-õpilase hierarhia.
• Refleksioon ja usaldus: Osalejad analüüsivad oma isiklikke kogemusi, jagavad mõtteid ja teevad järeldusi grupis. Selline usaldav õhkkond ja grupile oma kogemuse jagamine, aitavad nii kogemuse jagajal kui ka grupil arendada uusi arusaamu või oskusi.
• Koostöövõime arendamine: Õppimine toimub dialoogi ja arutelude kaudu, kus igaühel on võimalus oma mõtteid avaldada ja teiste omasid kuulata.
• Struktureeritud protsess: Kogemusringil on kindel struktuur ja reeglid, mis suunavad arutelu ja loovad turvalise ruumi, kus kõigil on võimalus panustada.
• Aeg on piiritletud: Kogemusringis on kuni 12 osalejat (olenevalt teema delikaatsusest). Vesteldakse kogemusringi hoidja toel järjest 1,5 – 2 tundi järjest ilma vahepausita.

Kogemusringi reeglid

• HEA TUJU– sea endale eesmärgiks, saada inimestega läbi. Keskendu igaühe puhul mõnele tema omadusele, mis on sulle sümpaatne. See võib olla isegi tema juuksetoon. Oluline on keskenduda positiivsele. Mõtle, kuidas sa iseennast tunned – mis tujus sa oled, kas oled piisavalt puhanud ja söönud? Kas oled valmis inimestega kokku saama?
• KÕNELEME KORDAMÖÖDA – kogemuse jagaja räägib oma loo. Kui keegi soovib küsimusi esitada, annab ta sellest käega märku. Kui kogemuse jagaja on valmis küsimustele vastama, teavitab ta sellest teisi. Arutelu ajal jagab kogemusringi hoidja sõna näiteks palli või pulga abil. Osaleja, kes soovib arutelu ajal sõna, annab sellest käega märku.
•  KOGEMUST EI ARVUSTATA – kogemusringis ei anta kõnelejale soovimatuid lahendusi ega võeta aitaja, abistaja, agressiivset, küünilist või halvustavat hoiakut. Kui kogemuse jagaja soovib oma küsimustele vastuseid või tagasisidet, annab ta sellest märku. Kogemusringi hoidja otsustab, kas grupi dünaamikat arvestades on hetkel sobiv aeg vastamiseks.
•  ARVESTA TEISTEGA JA PÜSI TEEMAS – kogemusringis arvestab kõneleja teiste osalejatega ja püsib arutelu teemas. Kogemusringi hoidja jälgib, et kõik osalejad saaksid võimaluse oma mõtteid jagada. Kui lähdal toimetavad ka teised kogemusringid, siis jälgivad kõik osalejad oma hääletooni, et see ei segaks teisi gruppe.
•  AUSTA JA USALDA – kogemusringis räägitu jääb ringi sisse. Kogemusringi lõpus lepitakse ühiselt kokku, mida soovitakse avalikult jagada.
•  OLE KOHAL – kogemusringis olles ole füüsiliselt ja vaimselt kohal. Kui pead lahkuma, anna sellest grupile teada ja vabanda. Grupist lahkumine ilma informeerimata võib mõjuda lugupidamatult teiste suhtes.

Kogemusringid KÜSKi kogemupäeval 2024 “Sõnaõigus”KOKKUVÕTTED

Kogemusringe kasutatakse sageli isikliku arengu, meeskonnatöö oskuste ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks, kuna see võimaldab osalejatel süvendada oma teadmisi ja arusaamu läbi interaktiivse õppevormi. KÜSK soovitab kogemusringis osalejatel iseseisvalt kogetut analüüsida, et se paremini kinnistuks. Proovi kas kirjalikult või suuliselt kogetut enda sees analüüsida, vastates kolmele küsimusele: 1. Millised kuuldud mõtted jäid mulle enim meelde? 2. Kas tunnen, et on võimalusi oma häält rohkem kuuldavaks teha ja oskusi, mida selleks omandada? 3. Kas ja kui, siis mida muudan oma mõtlemises/tegutsemises edaspidi? 

• Kuidas saan oma sõnaga ühiskonnas muutusi luua? Demokraatlikus ühiskonnas annab sõnaõigus nii kodanikel kui ka kodanike gruppidele (rühmitused, sõpruskonnad, vabaühendused) võimaluse osaleda debattides ja otsuste langetamises. Tihtipeale tuuakse sisse poliitiline kontekst, mis tähendab näiteks õigust osaleda valimistel. Samas on ka teisi muutuste toomise võimalusi ja vorme.
  Esimese kogemuse jagas Ivika Aman Eesti Ametiühingute Keskliidust
  Kogemusringi hoidis Evelyn Valtin KÜSKist
  Ringis osales 17 inimest 
  Kokkuvõte: Osalejad arutlesid, kuidas oma sõnaga ühiskonda mõjutada, alustades lihtsast kohaliku kogukonna kaasamisest kuni arvamuse esitamiseni riiklikul tasandil. Leiti, et vahel tundub poliitiliste muutuste saavutamine keeruline, kuid kohalike omavalitsuste kaudu on võimalik kodanikel oma arvamusi esitada. Demokraatlik ühiskond võimaldab erinevate kodanike gruppidel oma hääl kuuldavaks teha, kuid oluline on, et iga inimene tunneks vastutust olla kaasatud ja samas kaasata ka teisi. Kaasamisel tasuks läbi mõelda, keda ja miks kaasatakse ning millisel moel just kõige paremini kaasatavateni ja nende kaasumiseni jõuda. Ühenduse loomine inimeselt inimesele ning heade suhtete loomise ja hoidmise väärtustamine. Muutuse loomiseks on vajalik nii julgus mõelda kui julgus rääkida.
• Mida toob kaasa see, kui sõna ei maksa?: Kuigi formaalne sõnaõigus võib olla kõigil, esineb ühiskonnas sageli olukordi, kus teatud grupid ei ole tegelikult kaasatud või kuulatud. Näiteks võivad sotsiaalselt ja majanduslikult vähem privilegeeritud inimesed kogeda, et nende arvamus ei mõjuta otsuseid samaväärselt teistega.
  Esimese kogemuse jagas Leen Selart Progressiivne Liikumisest
  Kogemusringi hoidis Katre Tamm KÜSKist
  Ringis osales 14 inimest 
  Kokkuvõte: Sõna mõju kaotamine on probleem, eriti kui teatud grupid ei ole ühiskonnas päriselt kaasatud. Osalejad märkisid, et näiline kaasamine tuleb lõpetada ja aruteludes tuleks tõesti kuulata kõiki osalejaid. Oluline on avatud suhtlus ning selged ja konkreetsed sõnumid, mis võimaldavad igal häälel mõjule pääseda. Ka juhul, kui tundub, et sõna pole oluline, tuleks sõnasse siiski uskuda ja oma seisukohta väljendada, et vältida sildistamist ja marginaliseerimist.
• Mis juhtub, kui sõna on väär? Sõnaõigusel on piirid, mida määravad seadused ja ühiskondlikud normid. Näiteks ei ole lubatud sõnavabaduse raames levitada vihkamist, vägivalda või valeinformatsiooni. Sõnaõiguse vastutustundlik kasutamine tähendab, et oma arvamust väljendatakse viisil, mis ei kahjusta teisi.
  Esimese kogemuse jagas Triin Toomesaar Vabaühenduste Liidust
  Kogemusringi hoidis Sandra Paulus KÜSKist
  Ringis osales 8 inimest
  Kokkuvõte: Sõna väär kasutamine võib põhjustada tõsiseid tagajärgi. Arutelus toodi esile, et sõna väära kasutamist võib esineda nii poliitilistes kui isiklikes vestlustes. Väära sõna leviku peatamiseks on tähtis mõelda enne rääkimist  – kuidas midagi öelda on sama oluline kui mida öelda – ja vajadusel vastu astuda väärale või kahjustavale infole. Sõna on võimas tööriist ja igaühel on valik, kuidas oma sõna kasutada – olgu see siis relvana, kilbina või armastuse, usalduse ja toetavate sidemete loomiseks. Suhtluses lastega peeti oluliseks erinevate maailmapiltide edasiandmise olulisust et laps saaks nendest oma maailmapildi luua – värviline pilt on tõesem kui mustvalge pilt. Vastutustundlik sõna kasutamine tähendab ka enesekriitilist mõtlemist, et mitte tahtmatult väära ja kahjustavat informatsiooni levitada.
• Kes võtab digisõna? Tänapäeva digitaalajastul on sõnaõigus laienenud ka sotsiaalmeediasse ja teistesse veebiplatvormidesse. Kuigi internet annab suurema ligipääsu arvamuste väljendamisele, on see toonud kaasa ka uusi väljakutseid, nagu valeinfo levik ja küberkiusamine.
  Esimese kogemuse jagas Ilja Freiberg TalTechi väitlusklubi president (Eesti Väitlusseltsi liige) 
  Kogemusringi hoidis Mae Rae KÜSKist
  Ringis osales 7 inimest
  Kokkuvõte: Digimaailmas sõna võtmisel on eriline vastutus, sest internet muudab inimeste sõnumid kättesaadavaks kõigile. Arutleti, et digitaalsetes kanalites levib valeinfo ja küberkiusamine sageli kiiremini ning sõnade mõju võib olla suur. Samuti kerkis küsimus, kas digiajastu suunab eesti keelt taanduma inglise keele ees. Noorte seas on oluline tõsta teadlikkust digisõna turvalisusest ja vastutusest, et tagada väärika suhtluse jätkumine ka virtuaalses ruumis. /TÄIENEB/
• Miks ma sõna ei võta? Sõnaõiguse efektiivne toimimine eeldab võrdsust, vastutustundlikkust ja mõistlikke piiranguid, mis kaitsevad nii indiviide kui ka ühiskonda laiemalt. Kas meie Eesti ühiskond on piisavalt turvaline, et sõna võtta? Võibolla meil pole lihtsalt piisavalt kogemust ja julgust sõna võtta?
  Esimese kogemuse jagavasid Helen ja Martin Narva Eesti Gümnaasiumist
  Kogemusringi hoidis Tea Jänes KÜSKist
  Ringis osales 12 inimest
  Kokkuvõte: Sõnavõtust loobumise põhjused on erinevad – vahel takistavad hirmud ja ebakindlus, vahel varasemad traumad või arvamus, et sõnavõtjat ei kuulata. Osalejad arutlesid, et sõnavõtu vältimine võib mõnikord tuua suuremad tagajärjed kui sõnavõtt ise. Kui ühiskond ei toeta turvalist ja julgustavat keskkonda arvamuste avaldamiseks, võib see vähendada osalusaktiivsust ja luua olukorra, kus oluline sõnum jääb edastamata. Vajalik on luua turvaline ja toetav keskkond, kus igaüks saab oma arvamust väljendada. /TÄIENEB/