Kogemusreis Järva- ja Raplamaale tutvustas noorte kaasamise praktikaid kogukondades
Maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid ja KÜSKi töötajad käisid märtsi keskpaigas kahepäevasel kogemusreisil Järva- ja Raplamaal, mille jooksul keskenduti eeskätt laste ja noorte kaasamise teemale.
Õppereisi panid kokku SA Järvamaa vabaühenduste konsultant Maile Kesküla ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse konsultant Teele Ojasalu. Reis toimus KÜSKi projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ raames eesmärgiga tugevdada nõustajate võimekust märgata, mõtestada ja rakendada laste ja noorte kaasamise praktikaid erinevates piirkondades.
Maile rääkis, et Järvamaa vaatest paistab talle, et laste ja noorte kaasamist võib pidada üsna aktiivseks, kuid samas ebaühtlaselt arenevaks valdkonnaks, kus on nii tugevusi kui ka selgeid arenguvajadusi. „Koolides tegutsevad õpilasesindused, omavalitsustes on loodud noortevolikogud, maakondlikul tasandil tegutseb noorsootöö nõukoda,“ loetles ta ja lisas, et Järvamaal on lai võrgustik noortekeskusi ja huviringe ning korraldatakse laagreid, projekte ja kogukondlikke tegevusi. Ta sõnul toimub kaasamine suures osas mitteformaalse õppe ja vaba aja tegevuste kaudu, kuid tõi esile ka selle, et teenuste kättesaadavus varieerub piirkonniti ning keeruline on 16+ noorte kaasamine, sh riskinoorte puhul.
Õppereisi Järvamaa osa kokkupanek osutus talle kergemaks, kui algselt arvas. „Pisuke konsulteerimine Kirsika Ilmjärvega Koeru kogukonnas ja kohad, mida võiks külastada, saidki paika – isegi rohkem kohti, kui õppereisi jooksul külastada oli võimalik,“ tõdes ta, märkides, et taolised käigud on vajalikud juba ainuüksi inspiratsiooni saamiseks ning kinnituseks, et tehakse õiget asja ja pingutused noori kaasates on seda väärt.
Laste ja noorte kaasamise näiteid oli ka Teele sõnul Raplamaalt üsna hõlbus leida. Pigem tuli valida, keda marsruudi järgi külastada. Tagantjärele rõõmustas ta, et kohtumised olid tõepoolest väga sisukad ja toredad ning igaüks pakkus oma vaatenurka.
Laste ja noorte kaasamise prioriteetsuse kohta maakonnas märkis ta, et see on nii ja naa. On kohti, kus kaasamine on täiesti loomulik osa tegevusest, näiteks Kultuuriklubis BAAS, mis on festivalide SÄRIN ning Chainz Fest sünnikodu ja kese ka praegu. Nendest tegemistest rääkisid kohapeal inimesed, kes ise on aktiivsete noortena seal tegutsenud ning on nüüd täiskasvanuks saades uute noorte kaasajad.
„Tehaksegi seda ideaali: noored teevad ise noorte jaoks ja neil on olemas ka toetavad „vanemad“ põlvkonnad. See toimub tõesti orgaaniliselt,“ ütles Teele.
Raplamaal ringi vaadates tõdes ta, et sealsed ühendused tegelevad järelkasvu loomise ja hoidmisega, kuigi kõigil ei pruugi see olla esmane ega teadlik eesmärk. Näiteks külakogukondades on selle üheks põhimootoriks peresündmused, mistõttu püstitatakse sageli küsimus, mida teha selleks, et lapsed kohale tuleksid – sest koos lastega tulevad ka nende vanemad, vanavanemad jne.
Purku kant ta ütlemist mööda väga hea näide sellest, kuidas kogukonda on kaasatud külaliikumise eestvedajad, vabaühendused ja ka kohalikud ettevõtjad. Viimastel on väärtuslik võimalus näidata noortele, et ettevõtlikkus võib väljenduda nii ettevõtluses kui ka vabatahtlikus omaalgatuses.
Teele tõi näiteks ka Lelle kogukonna, kus ei ole oma noortekeskust ega -tuba ning sealsed lapsed käivad koolis teiste piirkondade õppeasutustes. See tähendab, et lapsed ei pruugiks omavahel kuigi palju kokku puutuda, kui kogukonnas neile selleks võimalusi ei loodaks.
Lelles hakkasid kohalikud lapsevanemad koostöös raamatukogu ja kultuurikeskuse ning kohaliku omavalitsusega looma noortele kokkusaamisvõimalusi – Noorte Neljapäevi – nii, et noored saavad ise kaasa mõelda ja päriselt käed külge panna. Teele rõhutas, et selliste algatuste puhul on väga oluline koostöö KOViga.
„On ülioluline, et koostöö oleks selline, kus kohalik omavalitsus ei võta kogukonna initsiatiivi ega teotahet iseenesestmõistetavana ka siis, kui kogukond või vabaühendus teeb seda teenuslepingu alusel,“ ütles ta.
Seekordsele õppereisile panigi punkti Lelle kohtumine ja sealt, nagu Teele ütles, lahkus ta suisa paari tööülesandega – luua sild uueks Lelle noorte kogemuskülastuseks oma valla hiljuti värskendatud spordimajja.
Projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ juht Leana Liivson ütles, et õppereis sujus kenasti ning vastuvõtvad organisatsioonid olid inspireerivad. Ta lisas, et külastuste käigus ei käidud vaatamas ühesuguseid kaasamismudeleid, vaid väisati väga erineva taustaga organisatsioone – muusikafestivalidest kogukondlike algatusteni. Nii sai hea ülevaate, kuidas laste ja noorte kaasamine eri organisatsioonides välja näeb.
„Saime osa paljudest põnevatest aruteludest – igal pool oleks tahtnud rohkemgi aega veeta, kuid järgmised kohad juba ootasid,“ lisas ta.
Leana rõhutas, et selles valdkonnas on väga oluline oma silmaringi avardada ja näha, kuidas teised tegutsevad. „See annab palju inspiratsiooni ja kinnitab, et kui edasi tegutseda, võivad sündida ka päris tulemused,“ lausus ta.
Näiteks meenutas ta Koeru kogukonda Järvamaal, kus kogukond käis koos noortega õppereisil Hiiumaal ja Saaremaal ning tuli sealt tagasi uute ideedega, mida hakati ka oma kodukohas ellu viima.
Rapla- ja Järvamaa õppereisil käinud maakondlike arenduskeskuste konsultandid läbisid eelmisel aastal projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ arenguprogrammi, mis käsitles laste ja noorte kaasamist teoreetilisel tasandil. Liivsoni sõnul on selle kõrval oluline rikastada teadmisi ka praktiliste näidetega. Nii oli reis õppeprotsessis oluline etapp, mis kinnistas teadmisi ja inspireerib ka ise aktiivselt algatusi looma.
Peagi lisandub siia ka Rapla- ja Järvamaal kogetust reisipäevik.
Loe lisaks ka ajaleht Raplamaa Sõnumid kajastust õppereisist: “Noored on meie olevik ehk noorte kaasamise õppekäik Raplamaal”
Õppereis toimus projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ raames. Projekti rahastavad Euroopa Liit ja Eesti riik Siseministeeriumi ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu.
