Kogukonna eestvedaja stipendiaat Albert Lass: ühest vanast laevast kasvas välja suurem unistus Emajõest
Kui Albert Lass 2021. aastal Soomest Eestisse 1918. aastal ehitatud reisilaeva Arabella I tõi, ei olnud tema peas ilmselt veel terviklikku plaani sellest, milliseks võiks kujuneda kogu Emajõega seotud tegevus. Oli vana laev, millel oli seljataga pikk ajalugu, ees ootamas põhjalik taastamine ning usk, et sellel võiks Tartu jõel olla veel midagi pakkuda.
Täna on Arabella I aga palju enamat kui lihtsalt üks ajalooline laev. Selle ümber on tekkinud inimesed, tegevused ja ideed, mis ulatuvad laevast endast kaugemale. Albert räägib Emajõest kui omaette kogukonnast ja kultuurikeskkonnast, millel on Eestis veel palju kasutamata potentsiaali.
Üheks järgmiseks sammuks selle potentsiaali avamisel on saanud veeohutuse ja kriisivalmiduse arendamine, milleks sai Albert Lass KÜSKi kogukonna eestvedaja stipendiumi raames 5000 eurot.
Stipendiumi toel arendab ja viib ta ellu Tartu linnale suunatud veeohutuse ja kriisivalmiduse koolitusprogrammi, mille eesmärk on suurendada Emajõe kogukonna teadlikkust ning anda inimestele praktilisi oskusi veekeskkonnas tegutsemiseks.
Kõik algas vanast laevast
Arabella I lugu ulatub rohkem kui saja aasta taha. 1918. aastal ehitatud laev oli algselt mõeldud luksuslikuks erajahiks, kuid alates 1949. aastast vedas see Soomes reisijaid, kuni 2019. aastani. Seitse aastat hiljem jõudis laev Eestisse ja Albertist sai selle viies omanik.
Laeva taastamine ei olnud kaugeltki väike ettevõtmine. Enne 2024. aasta mai lõpus toimunud avamispidu tuli laev sisuliselt nullist üles ehitada, tööd tehti kuni laevakerini välja ning suure osa sellest moodustasid Alberti ja teiste asjaosaliste isiklikud töötunnid. Otsuseid ei tehtud päris umbropsu, sest enne ostu ja taastamisega alustamist kaasati erinevaid toetajaid ning otsiti inimesi, kelle kogemusele sai toetuda.
„Vahepeal aitab kaasa rumalus ja teadmatus, sest ei oska karta,“ ütleb Albert oma teekonnale tagasi vaadates.
Samas on teadmatusest üksi vähe kasu, kui selle kõrval puudub valmisolek õppida. Mida rohkem Albert Emajõel tegutses, seda selgemaks sai talle, et vee peal kehtivad hoopis teistsugused reeglid kui maismaal ning paljud otsused, mis kaldalt vaadates tunduvad lihtsad, vajavad tegelikult hoopis teistsugust teadmist.
Vee pealt vaadates on pilt teine
„Rahastusi tehakse maa poolt vaadatuna, tegelikult ei teata, milline on vee seis ja kus on liiga madal,“ ütleb Albert.
See on üks näide sellest, miks peab ta oluliseks veealase teadlikkuse kasvatamist. Emajõgi on küll Tartu linnas kõigile nähtav, kuid selle tegelik keskkond muutub pidevalt ning vee peal tegutsev inimene peab arvestama asjadega, mida kaldalt ei näe: veetaseme, jõepõhja, ilmastiku, teiste veesõidukite ja erinevate kasutajatega.
Just praktilise kogemuse kaudu tekkinud vajadusest kasvas välja ka mõte veeohutuse ja kriisivalmiduse koolitusprogrammist.
KÜSKi kogukonna eestvedaja stipendiumi toel saab Albert nüüd oma varasemad kogemused ja teadmised süsteemsemalt kokku võtta ning jagada neid inimestega, kes Emajõge kasutavad või selle ääres tegutsevad. Seejuures ei ole eesmärk lihtsalt inimestele midagi õpetada, vaid kasvatada kogukonna üldist valmisolekut. Et inimene oskaks vee peal olles märgata ohukohti, hinnata olukorda ning vajadusel ka ise tegutseda.
Üks laev ei ole enam ammu ainult üks laev
Arabella I taastamisega ei ole Alberti tegemised Emajõel lõppenud, pigem vastupidi. Tänaseks on tema tegevus kasvanud laevastiku, haridusprogrammide, noorte kaasamise ja laiemalt siseveelaevanduse arendamise suunas.
Eelmisel sügisel lisandus Arabella I kõrvale ka katamaraan Peipsi Star ning laeval käivad kooligrupid, merekooli praktikandid ja noored, kellele on avanenud võimalus tutvuda keskkonnaga, mida tavapärases kooliruumis kogeda ei saa. Suvekuudel on jõel palju rohkem elu, kuid Alberti sõnul võiks seda olla veelgi rohkem. „See kõik on üks tervik.“
Selle terviku üks oluline osa on ka Siseveelaevade Selts, mille tegevuse arendamiseks on KÜSK eraldanud 24 688 eurot organisatsiooni arenguhüppe toetuse kaudu.
Projekt „Siseveelaevade Seltsi organisatsioonilise võimekuse arenguhüpe 2.0“ aitab tugevdada seltsi koostöö-, tegevus- ja operatiivset võimekust, et siseveelaevandusega seotud arendustegevusi oleks võimalik järjepidevamalt ja suurema mõjuga ellu viia.
Arenguprotsessi käigus töötatakse koos arengueksperdiga läbi organisatsiooni tegevuspõhimõtted, tugevdatakse koostöövõrgustikku ja pannakse paika arengusuunad. Samal ajal tehakse ka väga praktilisi samme: luuakse teisaldatav ujuvtaristu süsteem, mis võimaldab rajada ajutisi randumis- ja tegevuskohti, ning arendatakse kodulehte ja digitaalseid kommunikatsioonilahendusi.
Kui Alberti stipendiumi keskmes on inimesed ja nende oskused, siis arenguhüppe keskmes on organisatsioon ja selle võimekus valdkonda edasi viia. Koos loovad need kaks toetust võimaluse arendada Emajõega seotud tegevusi nii inimese, kogukonna kui ka organisatsiooni tasandil.
Kolm asja, mida Albert taotlejale kaasa annaks
Oma kogemuse põhjal soovitab Albert toetuse taotlejal alustada küsimusest, millele on lihtne vastata ainult siis, kui enda idee on päriselt läbi mõeldud: milleks seda vaja on ja kellele sellest kasu sünnib?
Teiseks tasub küsida ja nõu otsida. Ka siis, kui endal on valdkonnas juba palju kogemust, võib kõrvalpilk aidata märgata midagi, mis oma mõtte sees olles kahe silma vahele jääb.
Ja kolmandaks on oluline leida inimesed, kes sinu ideesse usuvad. Alberti enda lugu on hea näide sellest, kuidas ühest esialgu üsna suurest ja võib-olla isegi veidi pöörasest mõttest saab reaalselt toimiv ettevõtmine, kui selle ümber kogunevad õiged inimesed.
„Vahepeal aitab kaasa rumalus ja teadmatus, sest ei oska karta.“
Kandideeri kogukonna eestvedaja stipendiumile
Kui said sellest loost inspiratsiooni ja soovid ka ise oma teadmisi ja oskusi arendada, siis veel jõuad kandideerida! Kogukonna eestvedaja kuni 5000 euro suuruse maksuvaba stipendiumi taotlusi saab esitada kuni 11. oktoobrini 2026. Lisaks toetab stipendiaati mentor, kelle töö eest tasub KÜSK.
Maris Praats
kommunikatsioonijuht
- kommunikatsiooni ja avalikkussuhete juhtimine;
- Šveitsi-Eesti koostööprogrammi meetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ sotsiaalse innovatsiooni kommunikeerimine
Kaoke Kärdi
koordinaator
- vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistava toetusprogrammi koordineerimine;
- kogukonna eestvedaja stipendiumi toetusprogrammi koordineerimine;
- maakondlike arenduskeskuste MTÜ konsultantide koordineerimine