Kogukonnafondi järgmise vooru projektide ettevalmistamisega tasub alustada juba praegu

Kogukonnafondi 2026. aasta taotlusvoor näitas, et kogukondadel on suur huvi oma kriisivalmiduse parandamise vastu. Kokku esitati 155 taotlust ja toetust küsiti veidi enam kui viie miljoni euro ulatuses. Vooru eelarve oli üks miljon eurot ehk soovitud toetuse summa ületas olemasoleva eelarve enam kui viis korda. 139 nõuetele vastanud taotlusest jõudis rahastuseni veidi alla veerandi. Toetuse sai 33 projekti.

Järgmine Kogukonnafondi taotlusvoor avaneb juba 2027. aastal. Eelmise vooru tulemused annavad hea võimaluse vaadata, millele tasub uute projektide ettevalmistamisel tähelepanu pöörata ja millise eeltööga saab alustada juba praegu.

Käesoleva aasta vooru miljoni euro suurune eelarve oli jagatud kolme piirkonna vahel. Sellest 40 protsenti oli mõeldud Eesti idapiiriga vahetult piirnevate kohalike omavalitsuste piirkondades elluviidavatele projektidele, 30 protsenti idapiiriga piirnevate maakondade teiste omavalitsuste piirkondades elluviidavatele projektidele ning 30 protsenti mujal Eestis asuvatele projektidele.

Taotluste arv jagunes piirkondade vahel üsna erinevalt. Idapiiriga vahetult piirnevate kohalike omavalitsuste piirkondades elluviidavatele projektidele esitati 41 taotlust, millest rahastati 11. Idapiiriga piirnevate maakondade teiste omavalitsuste piirkondades elluviidavatele projektidele esitati 30 taotlust, millest rahastati kaheksa. Mujal Eestis elluviidavatele projektidele esitati 84 taotlust, millest rahastati 14. Kokku rahastati 33 projekti. Taotlusi esitati kõigist 15 maakonnast. Kõige rohkem tuli neid Ida-Virumaalt, 25. Harjumaalt esitati 24 ja Võrumaalt 21 taotlust. Valgamaalt tuli 13, Pärnumaalt 12 ja Tartumaalt 11 taotlust. Viljandimaalt esitati üheksa, Põlva- ja Raplamaalt kummastki kaheksa ning Jõgevamaalt kuus taotlust. Saaremaalt tuli viis, Läänemaalt neli, Lääne-Virumaalt kolm ning Hiiu- ja Järvamaalt kummastki kaks taotlust.

Kõige rohkem kavandati projekte, mis olid seotud kerksus-, kriisi- või turvakeskuste loomise ja arendamisega – selliseid tegevusi sisaldas 92 taotlust. Energiavarustuskindluse parandamist kavandati 71 ning koolitusi ja õppusi 60 taotluses. Varjumisvõimekusega oli seotud 44, side ja infovahetusega 28 ning veevarustuse toimepidevusega 25 taotlust.

Hindamistulemused näitasid, et tugeva projekti puhul ei piisa ainult heast ideest või vajalikust soetusest. Oluline on selgelt kirjeldada, millist probleemi projekt lahendab, kellele sellest kasu on ja kuidas see aitab kogukonnal kriisideks paremini valmis olla.

Kõige kõrgemalt hinnati taotluste seost vooru eesmärgiga ja koostööd kohaliku omavalitsusega. Rohkem arenguruumi oli eelarvete põhjendamisel ning tegevuskava ja projekti teostatavuse kirjeldamisel. Hindajate kommentaarides toodi muu hulgas välja puudulikke kalkulatsioone, ebaselgeid hindu ja liiga üldiseid tegevuskavasid.

Ka projekti suurus üksi edu ei taganud. Kõige suurem rahastamise osakaal oli 10 000–25 000 euro suurustel nõuetele vastanud taotlustel – neist sai toetuse 37,5%. Maksimaalset 50 000 euro suurust toetust küsis 24 nõuetele vastanud projekti, millest rahastati kolm.

See ei tähenda, et suuremat projekti ei tasu kavandada. Küll aga peab olema hästi läbi mõeldud, miks just sellist lahendust ja sellises mahus vaja on.

Eeltööks ei pea ootama taotlusvooru avanemist

Järgmise aasta vooruks valmistudes saab juba praegu kaardistada oma kogukonna vajadusi, arutada võimalikke lahendusi kohaliku omavalitsuse ja partneritega ning panna paika nende rollid. Samuti saab uurida tehnilisi lahendusi ja nende maksumust ning mõelda läbi, kes hakkab loodud võimalusi pärast projekti lõppu kasutama, hooldama ja nende eest vastutama.

Eeltöö käigus tasub läbi mõelda, mis peaks projekti tulemusena kogukonnas muutuma, keda loodav lahendus aitab, millele tuginedes on just seda lahendust vaja ning kuidas saab hiljem hinnata, kas projekt saavutas oma eesmärgi.

Käesoleva aasta voor näitas, et konkurents toetusele on tugev. Seetõttu tasub järgmise vooru ideed varakult läbi mõelda, partneritega rääkida ja vajalikku infot koguda. Kui põhilised küsimused on enne vooru avanemist läbi arutatud, on ka taotluse koostamine lihtsam.

Taotlusvoor avaneb 2027. aastal, kuid hea projekti ettevalmistamisega saab alustada juba praegu.

Artikli kirjutasid: