Kolm aastat ettevõtlikke kogukondi: Kesk-Eesti programm jõudis inspiratsioonipäevaga lõpusirgele
Kolme aasta jooksul on kümned Kesk-Eesti kogukonnad ja vabaühendused saanud tuge, teadmisi ning julgust katsetada ettevõtlikke lahendusi, et tugevdada oma tegevust ja leida uusi võimalusi kogukonnaelu arendamiseks. 11. juunil koguneti Järva-Jaanis ettevõtlike kogukondade inspiratsioonipäevale, et võtta kokku ühine teekond ning vaadata tagasi programmi tulemustele ja õppetundidele.




Jõgeva-, Järva- ja Viljandimaa Arenduskeskuste koostöös ellu viidud Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori ettevõtlike kogukondade programm on aidanud vabaühendustel arendada teenuseid ja tooteid, mis toetavad nii organisatsioonide jätkusuutlikkust kui ka kohalike kogukondade arengut. Augustis 2026 lõppeva programmi jooksul osalesid ühendused koolitustel, õppereisidel, häkatonidel, teeõhtutel ja inkubatsiooniprotsessis, mille eesmärk oli kasvatada ettevõtlikku mõtteviisi ning pakkuda praktilisi tööriistu oma ideede elluviimiseks.
Inspiratsioonipäeva keskmes oli arutelu selle üle, kuidas kogukonnad inkubatsiooniprogrammini jõudsid, millist väärtust on ettevõtlik lähenemine loonud ning millist tuge vajavad vabaühendused ettevõtlusega alustamisel ja arendamisel ka tulevikus.
Arutelupaneelis osalesid programmi projektijuht Annika Jõks, KÜSKi sotsiaalse innovatsiooni projekti koordinaator ja endine Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja Elmo Puidet, inkubatsiooniprogrammi läbinud MTÜ Me Hoolime Sinust esindaja Evelin Kori ning Viljandimaa Arenduskeskuse vabaühenduste konsultan Kätrin Hanschmidt. Vestlust juhtis Arto Saar.
KÜSKi sotsiaalse innovatsiooni projekti koordinaator Elmo Puidet meenutas, et programmi algusaastate dokumente üle vaadates tuli taas esile küsimus, miks kogukondade teema ettevõtlusinkubaatorisse üldse lisati. „Arutasime juba alguses, kas ettevõtlikkus ja ettevõtlus on üks ja sama asi. Sageli tekitab mittetulundusühingu nimetus eksliku arusaama, justkui ei tohiks või ei saaks MTÜ tulu teenida. Tegelikult on organisatsiooni arendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks vaja mõelda ka sellele, kuidas oma tegevust pikaajaliselt üleval hoida,“ sõnas Puidet. Tema sõnul ei vaja ühendused ainult rahastust, vaid ka teadmisi ja tuge organisatsiooni arendamiseks.
Päeva jooksul jagasid oma kogemusi ka inkubatsiooniprogrammis osalenud ühendused. Laval astusid üles Mittetulundusühing Tuhalaane, MTÜ Pätud, Mittetulundusühing Pajuharakad ja MTÜ Me Hoolime Sinust, kelle lood näitasid, kuidas ettevõtlikkus võib aidata kogukondlikel algatustel kasvada ning luua uut väärtust nii organisatsioonidele kui ka piirkondadele tervikuna.
„Paljude lugude ühiseks nimetajaks oli pidev kohanemine. Pead proovima, muutma, uuesti proovima ja lõpuks hakkab asi tööle. Mõnikord on vaja lihtsalt julgustust, et idee saaks ilme ja hakkaks arenema,“ võttis Puidet kuuldu kokku.
Lisaks aruteludele ja kogemuslugudele tutvuti ettevõtliku Järva-Jaani kogukonna tegemistega. Päeva programm pakkus osalejatele võimalust avastada kohalikku elu, kogeda Orina mõisas toimunud eriprogrammi ning jätkata vestlusi võrgustumisõhtul, kus kohtusid kogukondade eestvedajad, koostööpartnerid ja programmi elluviijad.
Kolme aasta jooksul kujunenud ettevõtlike kogukondade võrgustik näitab, et vabaühendustel on oluline roll kohaliku elu edendamisel ning kogukondlike probleemide lahendamisel. Programmi kogemus kinnitab, et ettevõtlik mõtteviis ei tähenda üksnes majanduslikku tegevust, vaid ka oskust märgata võimalusi, kaasata inimesi ja luua kestlikke lahendusi kogukondade arenguks.
KÜSKi juhataja Tiina Oraste sõnul kinnitas inspiratsioonipäev veel kord, et kogukondade areng ei sõltu üksnes rahalistest võimalustest. „Vahel arvatakse, et kõige olulisem on rahastus, kuid sama tähtsad on mõistmine, koostöö ja partnerlus. Kogukondadel on sageli vaja kedagi, kes aitab mõtteid peegeldada, julgustab edasi liikuma ja näeb võimalusi ka siis, kui kõik vastused pole veel olemas,“ ütles Oraste. Tema sõnul tuli programmi jooksul hästi esile mentorite ja nõustajate roll ühenduste toetamisel. „Hea mentor on olemas nii headel kui keerulisematel aegadel. Ta aitab ideid läbi mõelda, annab tagasisidet ja toetab organisatsiooni arengut. Selline tugi võib olla kogukondade jaoks sama oluline kui rahaline panus.“
Oraste tõi esile ka kohalike omavalitsuste rolli kogukondlike algatuste toetamisel. „Kui omavalitsus aitab kogukondade tegevusi nähtavaks teha ja tunnustab nende panust, jõuavad inimesed paremini nende teenuste ja võimalusteni, mida ühendused pakuvad. Tugevad kogukonnad sünnivad koostöös.“
Inspiratsioonipäeva ühe korraldaja, Kätrin Hanschmidti sõnul kujunes kolme maakonna vaheline koostöö programmi jooksul loomulikuks osaks igapäevatööst.„Koostöö Jõgeva-, Järva- ja Viljandimaa vahel on nende aastate jooksul muutunud täiesti loomulikuks,“ ütles Hanschmidt. Tema sõnul oli lõpuürituse eesmärk pakkuda osalejatele lisaks sisukatele aruteludele ka elamusi. Seetõttu viidi osalejad pärast Järva-Jaani kogukonnaga tutvumist Orina mõisa, kus neid ootas eriline muusika- ja valgusperformance ning ajarännak 1970. aastate kutsekooli maailma. „Tagasiside oli väga positiivne. Inimestele meeldis nii päevakava, kohalik toit kui ka võimalus kohtuda teiste kogukondade eestvedajatega,“ rääkis Hanschmidt ja lisas, et inspiratsioonipäevale registreerus 45 inimest, kellest enamik ka kohale jõudis.
Tema hinnangul kinnitas programm, et ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest rääkides ei saa vaadata ainult äriettevõtteid. „Ka mittetulundusühing võib olla väga ettevõtlik. Sageli sünnivad just kogukondades lahendused, mis aitavad kohalikke inimesi kõige vahetumalt. Selle programmi jooksul nägime palju häid näiteid sellest, kuidas ettevõtlik mõtteviis aitab kogukondadel areneda ja kasvada.“ Kuigi ettevõtlike kogukondade programm jõuab tänavu lõpule, vaadatakse juba järgmiste võimaluste poole. „Mõtted uueks hooajaks on olemas ja plaanidki üsna selged. Nüüd tuleb leida võimalused nende elluviimiseks,“lisas Hanschmidt.
Koostööprojekti „Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaator 2024–2026“ ettevõtlike kogukondade programmi rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“. Programmi viisid ellu Jõgeva-, Järva- ja Viljandimaa Arenduskeskused koostöös maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantidega.
