Kuidas MTÜ Kriisiuuringute Keskus aitab KÜSKi toel luua turvalisemaid kogukondi Tallinnas ja Kohtla-Järvel?
MTÜ Kriisiuuringute Keskus (KRUK) on mitmekordne KÜSKi kodanikuühiskonna innovatsioonifondi toetuse saaja, edendades elanikkonnakaitset ja kriisivalmidust mitmes Eesti piirkonnas. Tallinnas on nad Kopli 93 kogukonnakeskuses ja Väike-Õismäel aidanud kogukondadel paremini kriisideks valmis olla. Kohtla-Järvel keskendub nende projekt kriisivalmiduse koolitustele ja varude soetamisele, et suurendada kohalike elanike toimetulekut ja tugevdada koostööd omavalitsusega.
Kuna KÜSKi toetus KRUKile projektide elluviimiseks on viimasel kahel aastal ulatunud 214 487 euroni, mis on meie toetuste mahtu arvestades üks suuremaid summasid ühele mittetulundusühingule, siis on põhjust uurida, mida projektide raames tehtud ja milline on olnud selle mõju.
KRUK on loodud 2022. aastal, et arendada ja populariseerida kriisijuhtimise valdkonda teaduspõhise lähenemise kaudu. Keskus viib läbi uuringuid, avaldab teadus- ja arvamuslugusid ning teeb tihedat koostööd riigiasutuste, ettevõtete ja kohalike omavalitsustega.
Keskus rõhutab pikaajalise elanikkonnakaitse strateegia vajalikkust, tuues eeskujuks Soome ja teised riigid. Eesti kriisivalmiduse parandamiseks on oluline investeerida varjumisvõimalustesse ja koostöösse nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil.
Tegime juttu Kriisiuuringute Keskuse juhatuse liikme Anne-May Nageliga ja esitasime talle mõned küsimused, et saada aimu, millega igapäevaselt tegeletakse.
Tere, Anne-May. Alustame siis esimesest küsimusest. Miks te taotlesite KÜSKi kodanikuühiskonna innovatsioonifondist toetust, et edendada KOV-i ja kogukonna koostööd kriisivalmiduse ning elanikkonnakaitse arendamiseks Tallinnas ja Kohtla-Järvel?
Tere! Taotlesime toetust, kuna kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöö on oluline võtmeteema kriisideks valmistumisel ning elanikkonnakaitse arendamisel. Leiame tihedas koostöös kogukondadega kohalikele oludele sobivaid lahendusi, mis aitavad suurendada valmisolekut ja vastupidavust eriolukordades. Toetus võimaldab algatada ja arendada tegevusi, mis toetavad kogukondade iseseisvust ja organiseeritust, et kriiside korral sujuks reageerimine kiiremini ja tõhusamalt.
Millised on olnud peamised väljakutsed elanikkonnakaitse projektide elluviimisel lähtuvalt projektikogemusest?
Peamiseks väljakutseks elanikkonnakaitse projektide elluviimisel on olnud sobiva koolitusformaadi ja -tempo leidmine, mis arvestaks tänapäevast elutempot. Paljudel inimestel on piiratud võimalus pikaajalisteks või mahukateks koolitusteks, mistõttu oleme pidanud leidma paindlikke lahendusi, näiteks lühemad ja praktilised õppevormid ning veebipõhised materjalid. Samas on julgeolekuolukorra muutumine suurendanud inimeste teadlikkust ja huvi kriisivalmiduse vastu. Üha enam mõistetakse, et ennetav tegutsemine aitab vähendada võimalikke kahjusid kriisiolukorras, mistõttu on valmisolek koolitustel osaleda ja teadmisi rakendada järjest suurem. Sellest annab tunnistust ka asjaolu, et kogukondlikud koolitusgrupid täituvad kiiresti – inimesed tahavad õppida.
Kuidas on kogukonnad tegevustele reageerinud? Kas inimesed on olnud juba enne valmis nendeks teemadeks või tulevad koolitustele pigem „puhta lehena”?
Kogukondade poolt on meile vastu vaadanud suur huvi, mis aina kasvab. Inimesed on teadlikud ning mõistavad, kui oluline on olla valmis ootamatusteks. Päästeameti uuringud näitavad, et vaid 15% inimestest ning kortermajade elanike seas vaid 3% on kriisideks valmis. Inimesed tajuvad ka ise oma valmisolekut pigem madalana. Osalejad püüavad anda endast parima, et omandada vajalikud teadmised ja oskused, kuid reaalse kriisivalmiduse saavutamine võib olla keeruline ülesanne. Seetõttu oleme rõõmsad, et saame üheskoos kogukondadega selles protsessis olla ning aidata teha kriisivalmiduse saavutamise teekonda veidi lihtsamaks.
Kas olete märganud muutusi Eesti inimeste riskitajus pärast 2022. aastat? Kuidas on see mõjutanud elanikkonnakaitse arengut?
Riskitaju on muutunud juba koroonakriisi algusest, kui sai selgeks, kuivõrd haavatavad on ühiskondlikud süsteemid eri vapustustele. Kestev sõda Ukrainas on pilti veelgi selgemaks teinud, inimestel on aina adekvaatsem ohutaju. Oluline on, et see ohutaju ei muutuks halvavaks ärevuseks, vaid konkreetseks tegutsemiseks. Kasvõi vähehaaval, ent oluline on iseenda, oma pere ja kogukonna valmisoleku nimel tegutseda. Paljude inimeste jaoks võibki see alguse saada Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Siseministeeriumi toetatud koolitustelt. Ka meie koolitustel kogevad inimesed seda, et tegelikult ei olegi asi nii keeruline, tuleb kuskilt pihta hakata. Ja muidugi – koos on lihtsam. Kogukondade kõrval on aga oluline ka see, et riik leiaks elanikkonnakaitsele püsirahastuse, kriisivalmidus vajab oluliselt rohkem ressursse.
Inimeste valmisolek kriisivalmidusega tegeleda on erinev, mõned vajavad rohkem motiveerimist kui teised. Milline on olukord Tallinnas ja Kohtla-Järvel?
Nii Tallinnas kui ka Kohtla-Järvel on näha, et inimesed muutuvad kriisivalmiduse teemade suhtes avatumaks. Kui varem võisid paljud tunda, et see ei puuduta neid otseselt, siis nüüd tajutakse üha enam, et valmisolek on oluline igale leibkonnale ja kogukonnale. Kuigi mõned vajavad rohkem julgustust ja praktilisi näiteid, on üldine suundumus positiivne – inimesed tahavad õppida ja rakendada uusi oskusi, et olla paremini ettevalmistatud. Näeme seda ka kogukondlike koolituste täituvusest – grupid tühjaks ei jää, pigem küsitakse ootejärjekordade kohta.
Millised on KRUKi tulevikuplaanid ja uued algatused, mis aitaksid kaasa kogukonnakeskstele mõtteviisile ja Eesti elanikkonnakaitse tugevdamisele?
Lisaks KÜSKi projektile oleme sel aastal Rootsi Instituudi rahastusel kerksuskeskuste teemal – kuidas arendada neid kogukonda kaasavalt ning inimeste erinevaid vajadusi arvestavalt? Nii, nagu linnaplaneerimises kehtib 8 ja 80 reegel (linnaruum peaks olema ohutu ja sobiv nii 8- kui 80-aastastele, siis on ta sobiv ka teistele), võiks sarnane põhimõte saada ka kerksuskeskuste arendamise aluseks. Ukraina on ka selles valdkonnas vaatamata väga keerulisele olukorrale meile eeskujuks. Toome projektis kokku Ukraina, Eesti ja Rootsi partnerid, kes hakkavad kerksuskeskuste kaasavamaks arendamiseks koostööd tegema.
Laiemalt oleme pidevalt mõtlemas inimestele kättesaadvate lahenduste peale. Kasutajakeskne vaatenurk peab ühiskondliku muutuse nügimisel alati kaasas olema, muidu võib luua vahvaid tegevusi, mis tegelikku mõju ega kasu ei loo. Oleme alustanud ka oma mõju süstemaatilise mõõtmisega, et veelgi täpsemini sihtida neid tegevusi, mis kõige mõjusamad on.
Kas teie koolitustel on juhtunud ka midagi ootamatut, lõbusat, millest inimesed on rõõmu tundunud, on silmad särama pannud?
Kuigi kriisivalmidus on tõsine teema, on oluline sellelt surmtõsiduse kuvandit veidi maha tõmmata. Seega saab meie koolitustel ka näiteks rollimänge mängida. Oleme näinud, kuidas koolituse alguses pigem tagasihoidlikud grupid elavnevad, kui tuleb kaaslasi rollimängus aidata. Vahel peab mõni inimene võtma rolli, mida ta tavaelus ei omaks – näiteks saavad osalejad läbi mõelda, milline on lapse või vanemaealise inimese kogemus kriisis. Selleks, et end teise kogukonnaliikme kingadesse asetada.
Kriisivalmidus saab olla mõõdukalt lõbus, ent selline lähenemine nõuab loenguformaadist (mis on samuti omal kohal) avatumat lähenemist. See on nõudnud ka innovaatilisi lähenemisi, mõnel puhul täiesti uue koolituse kokkupanemist, mida ka meie partnerid – Naiskodukaitse või näiteks MTÜ Peaasjad, teevad samuti kogukonna või linnakeskkonna võtmes uuendusena. Oleme partneritele, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile ning siseministeeriumile koos kogukondadega väga tänulikud, et saame kriisivalmidusse oma panuse anda.
Fotod: Kriisiuuringute Keskus
Küsis:
