Kuidas märgata ja kasutada oma kogukonna ressursse? Kogukondade podcastis räägiti ABCD-mudelist
Kuidas teha oma kogukond tugevamaks, kui tundub, et ressursse napib? Oktoobris eetris olnud kogukondade podcasti saates arutlesid vabaühenduste konsultandid koos ekspertide ja praktikutega, kuidas märgata ja kasutada seda, mis kogukonnas juba olemas on – inimesi, oskusi, suhteid ja paiku, mis aitavad kogukondadi arendada ja sealset elu edendada.
Saate ABCD MUDEL: Kuidas märgata ja kasutada oma kogukonna ressursse külalised Merle Linno, Helen Kari ja Liina Sulaoja avasid, kuidas ressursipõhine kogukonnaarendus ehk ABCD-mudel aitab kogukondadel näha võimalusi seal, kus sageli nähakse puudujääke. Mudeli põhimõte on lihtne: iga kogukond on juba varustatud kõige olulisemaga, mida tal on vaja oma arenguks. Selle asemel, et keskenduda probleemidele ja nappusele, alustatakse küsimustest, et mis meil juba olemas on, kes meie seas tegutsevad ja kuidas me saame olemasolevat kasutada.
Kogukonna areng algab olemasolevast
Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava juht Merle Linno selgitas, et ABCD-lähenemise (lühend väljendist asset based community development) tuumaks on inimkesksus ja koostöö. Kogukonna areng ei alga projektist ega rahast, vaid usaldusest ja teadmisest, et muutused sünnivad inimeste endi kätes. See lähenemine on ühtaegu inimeste juhitud, suhetele orienteeritud, asukohapõhine ja kaasav. Kogukonnad arenevad siis, kui nad teevad ise ja koos, mitte siis, kui neile väljastpoolt ette kirjutatakse.
Saates kõlanud lood tõid need põhimõtted elavalt esile. Sürgavere küla kogemus näitab, kuidas muutused saavad alguse väikestest sammudest. „Kõik ei pea algama suure projekti või rahataotlusega,“ ütles Liina Sulaoja, kes juhib Sürgavere külaseltsi. „Mõnikord piisab, kui inimesed tulevad kokku ja teevad midagi, mis neid ühendab. Kui inimesed näevad, et nende panusel on tulemus, tekib tahtmine edasi minna. Nii kasvabki usaldus ja tunne, et me ise suudame.“
Sürgaveres algas kõik väikesest talgupäevast, kuhu igaüks tõi midagi – tööriistu, taimi või lihtsalt oma aega ja käsi. Sellest kasvas välja traditsiooniline kogukonnafestival, mida viivad ellu külaelanikud ise. Ka Järvamaal sai suletud külakoolimajast tänu kohalike algatusele väga tore kogukonna raamatukogu ja kooskäimise koht. „Selgus, et kõigil oli midagi anda – olgu see raamat, tööriist või abikäsi,“ meenutas saatejuht ja Järvamaa vabaühenduste konsultant Maile Kesküla. „Just ühine tegutsemine tekitas tunde, et me ise saame oma elu mõjutada.“
Kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava esimese lennu vilistlase Helen Kari sõnul muutis ABCD-mõtteviis tema arusaama kogukonnatööst täielikult. „Varasemalt keskendusin probleemidele – mis on puudu ja mis ei tööta. Ressursipõhine lähenemine õpetas mind küsima, mis meil juba töötab ja kuidas seda suurendada,“ ütles ta. Selline vaade annab inimestele jõu ja usu, et muutused saavad alguse neist endist.
Suhted ja koostöö on kogukonna tuum
Teine saatejuht ja Viljandimaa vabaühenduste konsultant Kätrin Hanschmidt rõhutas, et kogukonna tugevus peitub suhetes. Kui inimesed tunnevad, et neid kuulatakse ja nende panust väärtustatakse, sünnib usaldus ja soov tegutseda. ABCD-mudel näebki kogukonna suurima varana inimestevahelisi suhteid ja ühendusi – neid, mis seovad eri põlvkondi ja elualasid, kogudusi, ühinguid, ettevõtteid ja naabreid. Just suhted on need, mis muudavad kogukonna elujõuliseks ja vastupidavaks.
Ressursipõhine vaade õpetab nägema igas inimeses potentsiaali. Iga kogukond on täis nähtamatut tegutsemismotivatsiooni, oskusi, kirgi ja lugusid, mis tuleb lihtsalt nähtavale tuua ja omavahel ühendada. Kui inimesed, ideed ja paigad kokku viia, sünnivad uued võimalused ja tugevam ühtekuuluvustunne. Nii muutub ka väikestest ideedest sündiv algatus kogukonna jaoks millekski suuremaks ja helgemaks: lootuse, koostöö ja isetegutsemise märgiks.
Kogukondade podcast on Järva-, Viljandi- ja Jõgevamaa arenduskeskuste koostöös loodud saatesari, mis tutvustab Eesti kogukondade lugusid, inspireerivaid inimesi ja praktikaid, mis aitavad kohalikul elul edeneda. Podcasti toetab rahaliselt Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori ettevõtlike kogukondade programm, mida kaasrahastab Euroopa Liit. Järgmine saade läheb eetrisse 25. novembril ning siis on teemaks mehed ja kogukonnatöö.