Kuidas nutikate ideedega maailma parandada? Õppetunnid Läti koostööpartneritelt
Selle nädala alguses (06-07.04) toimus Lätis mitmed põnevad kohtumised, kus KÜSKist Evelyn Valtin, Elmo Puidet, Maris Praats ja Sandra Paulus külastasid Läti sotsiaalse innovatsiooni valdkonna eestvedajaid. Fookuses oli sotsiaalse innovatsiooni (SI) ökosüsteemi arendamine ja piiriülene kogemuste vahetus.
Kohtumisel osalesid Läti poolelt Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskusest Solvita Kalniņa-Caunem, Sotsiaalse Ettevõtluse Assotsiatsiooni esindajana Anete Urka ja Nils Muiznieks, Läti Ühiskonna Integratsiooni Fondist Alda Sebre ja Inese Kalvāne ning Sotsiaalministeeriumist Vjačeslav Makarov. Kõik need organisatsioonid on osa SIplus konsortsiumist.
Läti Ühiskonna Integratsiooni Fond (SIF) on peaministri haldusalas tegutsev eraldiseisev avalik-õiguslik asutus. Fondi mastaapsust näitab selle 33 miljoni eurone aastaeelarve ja 80 töötajat. SIF tegeleb laia valdkonnaga alates uustulnukate ja vabaühenduste toetamisest kuni peretoetuste ja keelõppeni, rõhutades, et integratsiooni ei eksisteeri ilma sotsiaalse ühtekuuluvuseta.
Praegu viib SIF ellu mahukat ESF+ projekti, mille eesmärk on arendada aastateks 2024–2028 vähemalt 24 uut või parandatud kogukonnapõhist sotsiaalteenust. Selleks on koostöös ministeeriumide ja vabaühendustega välja töötatud kaheksa sotsiaalse innovatsiooni kriteeriumit, mille alusel projekte hinnatakse.
Sotsiaalse Ettevõtluse Assotsiatsioon tutvustas sotsiaalse ettevõtluse õiguslikku raamistikku, mis kehtib Lätis juba 2018. aastast. Hiljuti tehti seaduses oluline muudatus: kui varem pidi sotsiaalne ettevõte kogu tulu ärisse tagasi investeerima, siis nüüd on lubatud kuni 50% kasumist dividendidena välja maksta.
Aruteludes selgus, et üks suurimaid takistusi sotsiaalse innovatsiooni arengus on sektoritevahelise suhtluse puudumine – näiteks ei suuda sotsiaaltöötajad sageli perearstide, politsei või koolidega ühist keelt leida. Selle lahendamiseks on Läti partnerid algatanud regioonides kompetentsuse tõstmise seminarid ja loovad juhtimisakadeemia, et õpetada kohalikele omavalitsustele ja vabaühendustele koostööd ning lobi-oskusi
Samuti tõdeti, et Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse (SIKC) täielik ülesehitamine on pikaajaline protsess, mis võib võtta aega kuni 10 aastat. Oluline on ka programmidevaheline sünergia, millega tegeleb Sotsiaalministeeriumi juures asuv EaSI riiklik kontaktpunkt, et populariseerida tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni võimalusi
Kohtumisel tutvustas KÜSK omalt poolt Šveitsi-Eesti koostööprogrammi tegevusi ja Eesti kompetentsikeskuse võrgustiku tööd, et arutada ühist koostööd ka pärast 2027. aastat
Betoonist robotiteni: Kuidas loovus päästab päeva?
Lisaks laudkondsetele aruteludele külastasid KÜSKi esindajad koos Läti kolleegidega kaht sotsiaalse innovatsiooni näidet:
Viskaļi, ametliku nimega Elukvaliteedi Disaini Instituut, on Riias tegutsev sotsiaalse innovatsiooni ja loovkogukonna keskus, mida haldab ühendus Vaba Riga. Selle algatuse laiem eesmärk on vabastada linnakeskkond hääbumisest, üksindusest ja hallusest ning pakkuda alternatiivi ebaproproportsionaalselt kallitele pindadele, luues nende asemel loomingulisi ja elavaid ruume. Keskus on sisse seatud endisesse Riia Tehnikaülikooli hoonesse ja on tegutsenud alates 2019. aastast. Tegemist on massiivse, ligikaudu 15 000 ruutmeetri suuruse kompleksiga, mis mahutab endas töökodasid, stuudioid, kontoreid ja ürituste alasid, pakkudes füüsilist ruumi väga erinevatele loovprojektidele.
Viskaļi toimib kui eksperimentaalne kogukond linna sees, koondades üle 200 loovisiku, aktivisti, MTÜ ja alustava ettevõtja. See on keskkond, kus sotsiaalset innovatsiooni rakendatakse praktikas: seal testitakse uusi lahendusi ühiskondliku mõju suurendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks, soodustades koostööd kunstnike, teadlaste ja kogukonnaarendajate vahel. Laiemas plaanis on Viskaļi oluline näide ruumilisest sotsiaalsest innovatsioonist ja hoonete ajutise kasutuse mudelist. Keskuse tegevus on tihedalt seotud ringmajanduse, kaasava linnaplaneerimise ja kogukonna võimestamisega, pakkudes külastajatele võimalust vahetult näha loomisprotsesse ning osa saada alternatiivsest linnaelust.
Sigulda STEM-õppekeskus ja RoboSkola on näide hariduslikust innovatsioonist, kus inspireeritakse lapsi ja noori tegelema teaduse, tehnoloogia ja matemaatikaga, et tagada neile tulevikuks vajalikud oskused. Kool on üsna uus ning neil käiakse nii külas kui ka nemad käivad koolitamas koolides. Ruumidest võis leida nii VR prille, erinevaid roboteid kui ka rahustavaid tegevusi- kõigile midagi.
“Sain kohtumisest ette palju selgema arusaama, kuidas Lätis sotsiaalse innovatsiooni edendamine toimub ning millised on nende tuleviku suunad ja kuidas saame edaspidi koostööd teha. Huvitav oli kuulata, millisel moel riigi tasandil rahastatakse sotsiaalset innovatsiooni ja viiakse läbi ka selle teemalisi taotlusvoore, eelkõige sotsiaalteenuste valdkonnas. Visakli Elukvaliteedi Disaini Instituudi lugu, järjepidevus ja kogukondlik lähenemine oli inspireeriv. Samuti Roboskola motivatsioon ja lahendused teaduse populariseerimiseks,” muljetas Evelyn Valtin.