Kuidas panna kogukond ühiselt tegutsema? Võrumaa kogemusest on õppida

Kas üks lapsevanemate algatus võib muuta terve piirkonna hariduskorraldust? Või kuidas jõuda selleni, et kogukonna inimeste ideed ei jääks pelgalt mõteteks, vaid kasvaksid päriselt toimivateks lahendusteks? Neile küsimustele otsiti vastuseid 10. novembril Kodanikuühiskonna Sihtkapitali korraldatud kogukonna innovatsioonihommikul, kus oma kogemusi jagasid Võrumaa loometalgute eestvedajad ja Setomaa haridusuuenduste algatajad.

Võrumaal 2018. aastal alguse saanud Vunki Mano! loometalgud on näide sellest, kuidas kogukondade ideedele saab anda võimaluse kasvada. Kümne toimumiskorra jooksul on loometalgutel arendatud ligikaudu 100 ideed ning osalenud üle 800 inimese. Nende seas on olnud kogukonnaaktiviste, ettevõtjaid, õpetajaid, ametnikke ja teisi kohaliku elu edendamisest huvitatud inimesi. Vunki Mano! eestvedajad Mai Timmi ja Kristi Vals tutvustasid innovatsioonihommikul, kuidas loometalgud toimivad ning miks on nende korraldamisest kujunenud piirkonnas pikaajaline traditsioon.

Hea idee vajab elluviimiseks inimesi, aega ja tuge

Vunki Mano! loometalgute põhimõte on lihtne: igaüks võib välja pakkuda idee, mis aitaks kohalikku elu paremaks muuta. Ideekorjes ei seata ette kindlaid teemasid ega hinnata mõtteid nende esitamise hetkel. Selle asemel saavad inimesed ise otsustada, milliste ideede elluviimisesse nad soovivad panustada.

Loometalgutele pääsevad ideed, mille ümber kujuneb piisavalt suur meeskond. Seejärel töötavad osalejad mitme päeva jooksul koos mentoritega oma lahenduse kallal, et jõuda esialgsest mõttest konkreetse tegevusplaanini.

Mai Timmi sõnul on loometalgute üks olulisemaid väärtusi võimalus tuua kokku inimesed, kes muidu ei pruugiks omavahel kohtuda. Just erinevate kogemuste ja teadmiste ühendamine aitab leida lahendusi probleemidele, millega üks inimene või organisatsioon üksi toime ei tuleks.

Loometalgute korraldamine eeldab aga järjepidevat tööd. Aastate jooksul on kaasatud kohalikke omavalitsusi, ettevõtjaid, tegevusrühmi ja mentoreid ning otsitud rahastusvõimalusi erinevatest projektidest. Oma panuse on andnud ka kohalikud ettevõtjad, kes on toetanud meeskondi rahaliste eriauhindadega.

Loometalgute mõju ei piirdu üksnes elluviidud ideedega. Vähem tähtis pole inimestevaheliste sidemete tugevnemine. Näiteks on 24 inimest osalenud vähemalt kolmel loometalgul, mis näitab, et koosloomest on kujunenud võimalus järjepidevalt oma piirkonna arengusse panustada.

Loometalgutelt on tõuke saanud mitmesugused haridus-, kultuuri- ja kogukonnaalgatused. Nende seas on näiteks koolikeskkonna parandamisele, kohaliku keele hoidmisele ja piirkondlike probleemide lahendamisele suunatud ettevõtmisi.

Viie ema ideest kasvas Setomaa haridusuuendus

Ühe konkreetse näite kogukondliku innovatsiooni mõjust tõi Võrumaa Arenduskeskuse haridusuuendaja Maris Andreller.

2021. aastal osales ta koos nelja teise emaga Vunki Mano! loometalgutel ideega luua Setomaale setokeelne õuesõppe lasteaiarühm. Algatus sündis isiklikust tähelepanekust: kuigi lapsed kasvasid üles loodus- ja kultuuririkkas piirkonnas, veetsid nad suure osa lasteaiapäevast siseruumides ning võimalusi kohalikku keelt ja kultuuri igapäevaselt kogeda oli vähe.

Emad soovisid luua õpikeskkonna, kus lapsed saaksid rohkem looduses viibida ning õppida seto keelt loomuliku suhtluse ja igapäevaste tegevuste kaudu. Selle asemel et piirduda probleemile tähelepanu juhtimisega, töötasid algatajad välja konkreetse lahenduse. Üheleheküljelises kontseptsioonis seoti laste arenguvajadused, õuesõppe põhimõtted ja kohaliku keele säilitamine Setomaa laiemate arengueesmärkidega.

Idee võitis 2021. aasta loometalgute peaauhinna. Sellest sai alguse pikem teekond, mille käigus loodi MTÜ Haridusküla ning alustati koostööd kohaliku omavalitsuse, Võru Instituudi ja teiste partneritega.Tänaseks on Setomaal kuus setokeelset lasteaiarühma. Kohaliku keele hoidmise tähtsust on hakatud senisest enam arvestama ka riiklikul tasandil, sealhulgas murdekeele õpetajate õpetajate täiendava tasustamise kaudu.

Kuidas viia kogukonna idee otsustajateni?

Maris Andreller tõi oma kogemusest esile mitu põhimõtet, mis aitavad kogukondlikel algatustel jõuda ideest teostuseni.

Esiteks tasub mõelda, kuidas lahendab algatus lisaks isiklikule vajadusele mõnd laiemat probleemi. Setomaa haridusalgatuse puhul ei olnud küsimus üksnes mõne pere soovides, vaid ka kohaliku keele ja kultuuri säilimises ning piirkonna atraktiivsuses lastega peredele.

Teiseks on oluline minna otsustajate juurde võimalikult konkreetse ettepanekuga. Probleemi kirjeldamise kõrval tasub näidata, kuidas seda võiks lahendada, milliseid ressursse on vaja ning mida saavad algatajad ise ära teha.

Kolmandaks tuleb juba varakult kaasata inimesed, kes hakkavad lahendust igapäevaselt ellu viima. Haridusuuenduste puhul tähendab see näiteks õpetajaid, koolijuhte ja kohaliku omavalitsuse spetsialiste.

Neljandaks mängivad olulist rolli võrgustikud ja õige ajastus. Hoolekogud, kohalikud komisjonid ja kogukonnaühendused võivad aidata ideel jõuda inimesteni, kellel on võimalus selle elluviimist toetada.

Kuula järgi inspiratsiooniloengu osa:

Lisainfo:

Kogukonna inspiratsioonihommikud on osa Šveitsi-Eesti koostööprogrammi “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” tegevustest, mis on suunatud kodanikuühiskonna tugevdamisele sotsiaalse innovatsiooni edendamise kaudu. Tegevust kaasrahastab Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.