Kuidas saada kogukondade vallaks? Kose vald näitab eeskuju

Tänavu aprillikuus külastasid KÜSKi koordinaatorid Kose kultuurikeskust, et rääkida kodanikuühiskonda suunatud toetustest ja vajalikest kompetentsidest. Valdavalt oli kuulama ja kaasa rääkima tulnud rahvast vabaühendustest, aga oli ka valla ja selle allasutuste inimesi.

Kohtusime Kosel inimesega, kes esindab mõlemat – ühest küljest on aktiivne kogukonnaliige, teisalt aga töötab ise ka vallaametnikuna. Saage tuttavaks: tema on Margit Eerik.

Esitasime Margitile mõned küsimused, et mõista, kuidas toimib ühes Tallinna-lähedases vallas KOV ja kogukondade koostöö ning milliseid väljakutseid elu selleks esitab. Margiti rääkis oma kogemusest Kose näitel ja sellest tasub õppida teistelgi.

Kõigepealt saame tuttavaks – kes sa oled, millega tegeled? Kuidas oled ise seotud kodanikuühiskonnaga?

Olen Margit Eerik, Kose valla kultuurinõunik aastast 2015, valdkond hõlmab ka kogukondadega, külaliikumisega ja kolmanda sektoriga tegelemist. Lisaks olen aastast 2006 seotud kultuuriühinguga MTÜ Tuulekell, mille kaudu oleme Ida-Harju piirkonnas korraldanud palju suuremaid ja väiksemaid kultuuriprojekte.

Kosel on tegelikult päris aktiivne kogukond ja tegutseb mitmeid MTÜ-sid. Kuidas on teie kandis kohalik omavalitsus kogukonda kaasanud, kas teil toimub koostöö hästi ja kui jah, mis teemadel, valdkondades?

Kose vallas on mitmeid häid näiteid KOV ja kogukondade koostööst. Vallavalitsuse juures tegutseb alaliselt kogukonnakomisjon, mis on vallavalitsusele heaks koostööpartneriks ja sisendi andjaks erinevate teemade puhul. Mitmed suuremad sündmused ja kultuuriprojektid toimuvad KOV ja kogukondade ja MTÜ-de koostöös (nt erinevad spordisündmused, kohvikutepäev, maal elamise päev, jaanipäev – eri aastatel korraldatakse seda sündmust Kose valla erinevates piirkondades, sealsete  külade kaaskorraldamisel).

Valla suuremates kogukondades töötavad palgalised kultuuri- ja kogukonnaspetsialistid, kes koostöös piirkonna külaseltside, allasutuste ja kogukondadega korraldavad piirkonna kultuuri- ja külaelu.

Sina oled ise valla kultuurnõunik, sestap ma mõistan, et see küsimus ei pruugi olla otseselt sinu teemal, aga kas lisaks kultuurivaldkonna koosööle valla ja kogukonna vahel on ka teisi teemasid, kus on kokkupuuteid – näiteks mis võiks olla abiks kriisiolukordades, elanikkonnakaitses jne?

Erinevad kriisiolukorrad (COVID, Ukraina sõda) on kaasa toonud KOV ja kogukondade vahelise parema koostöö küll. Senisest enam on hakatud mõtlema, kuidas kriisiolukorras toimetada, olemasolevaid ressursse ja võimalusi kasutada, kommunikatsiooni parandada, infot vahendada jne.

Tänapäeval räägitakse päris aktiivselt kogukonnakesksest valitsemisest ja lähenemisest just KOVi vaates. Kas see on ainult sõnakõlks, või on see ka reaalselt rakendatav?

Kose vald on kogukondade vald- selline slogan on sõnastatud valla arengudokumendis. Kogukonnakeskset ja kaasavat valitsemist püüame rakendada erinevates valdkondades. Rahva arvamuse saamiseks ja  aruteludeks korraldatakse erinevaid ümarlaudu, koosolekuid, küsitlusi, kaasava eelarve ettepanekute esitamisi, erinevaid tunnustamiskonkursse.

Välja on töötatud Kose valla kaasamise hea tava põhimõtted, mis on leitavad Kose valla kodulehelt jne.

Paraku on vaja erinevaid reforme, et optimeerida ressursse: rahalist, inimressurssi, aega, sealjuures püüdes võimalikult säilitada teenuse kvaliteeti. Erinevate muudatuste ellukutsumisel on kaasatud kogukonnad dialoogi ja aruteludesse. Nii on see Kose vallas toimunud, on ka leitud mõlemaid osapooli rahuldavaid kompromisslahendusi.

Oluline on pakkuda huvitatud osapoolele võimalust ka ise panustada ning võtta vastutus ja kui osapoolte panustamine ei ole toonud kaasa oodatud tulemusi, on sellest tulenevalt järgnenud uued otsused ja tegevused.

Kes peaks algatama KOV ja kogukonna või elanike koostöö, kumma huvi see rohkem on?

Koostöö on alati kahepoolne ning mõlemad osapooled peavad olema sellest huvitatud ja saama aru, et koostöös peitub edu võti.

Millistel teemadel peaks kohalik võim ja elanikud omavahel rohkem koostööd tegema või ka algatama arutelusid, ühiseid mõttetalguid?

Need teemad on kommunikatsiooni parandamine, teenuste delegeerimine, kriisiks valmisolek, valdkondade vahelise koostöö parandamine (kultuur, haridus, sotsiaal, noorsootöö, kogukonnatöö). Need on kindlasti vajalikud teemavaldkonnad. Meie oleme seda ise kogenud.

Mida soovitaksid teistele, mida sinu kogemuse järgi Kosel hästi tehtud, et ka mujal rakendada?

Meil on näiteks kultuuri- ja kogukonnaspetsialistid, kes on rakendatud tööle suuremates kogukondades eesmärgiga parandada piirkondlikku koostööd ja info liikumist nii kogukonnas kui KOV tasandil. Kindlasti on oluline koostöö küladega – külavanemate ümarlaud, kogukonnakomisjon.

Kas oled kuulnud KÜSKi toetustest kogukondadele (näiteks kogukonna eestvedaja stipendium, innovatsioonifondi toetus elanikkonnakaitse edendamiseks KOV ja kogukonna koostöös) ja vabaühendustele (arenguhüppe toetus või EL CERV programmi toetused)? Kas teie kandis oleks potentsiaali nendes programmides osaled ja toetust taotleda?

Olen kuulnud ning plaanime taotleda ka toetust. Mõtteid on ka CERV programmi projekt kirjutada.

Suur tänu ja jõudu Sulle!