Kui kuuleme sõna „innovatsioon“, kangastuvad meile tavaliselt uued äpid, robotid või kosmosetehnoloogia. Kuid Visionest Connecti podcasti värskes episoodis rullus lahti hoopis teistsugune, ehk isegi olulisem maailm: sotsiaalne innovatsioon. See on valdkond, kus ei loeta pelgalt kasumit, vaid mõõdetakse seda, kui hästi me ühiskonnana toimime.

Saatejuht Rain Resmelt Uusen kutsus stuudiosse kolm naist, keda võib liialdamata nimetada Eesti ühiskondliku elu arhitektideks: Evelyn Valtini (Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskus, Šveitsi-Eesti koostööprogrammi meetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ sotsiaalse innovatsiooni komponendi juht), Ave Landrati (Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, Keelesõbra programmi juht)  ja Eva Truuverki (Rohetiigri asutaja ja eestvedaja, Hakkab looma! unistamistalgude partnerite ja finantstiimi juht). Nende sõnul vajame kodanikujulgust, et liikuda sotsiaalmeedia „tühistamiskultuurist“ päris tegudeni.

Kes on „ideemeister“ ja kas see võid olla Sina?           

Podcastis toodi välja mõiste ideemeister – inimene, kes märkab probleemi ja kellel on „salapärane sisemine jõud“ uskuda, et koos tehes saab asju muuta. Oluline on see, et ideemeistri roll ei küsi sugu, vanust ega staatust. „Meie kodanikujulgus kanaliseerub tihti sotsiaalmeedias – oleme seal julged hundid, aga reaalelus toimetamist jääb vähemaks,“ tõdes üks osalejatest, viidates sellele, et tõeline innovatsioon nõuab ekraani tagant väljumist.

Ave Landrat Integratsiooni Sihtasutusest jagas näiteid Keelesõbra programmist, kus 1000 vabatahtlikku kohtub igal nädalal teise tuhande inimesega, et lihtsalt rääkida. See ei ole ainult keele praktiseerimine, vaid rohi üksilduse ja ärevuse vastu, mis on pärast 2020. aastat hüppeliselt kasvanud. Huvitav on fakt, et programmi vanim mentor on olnud 90-aastane. See murrab müüdi, et ühiskonna muutmine on vaid noorte pärusmaa. Tegelikult on just 30–60-aastased need, kes leiavad selle aja, et panustada, sest nad tahavad näha oma tegevuse reaalset mõju.

Eva Truuverk, Rohetiigri eestvedaja, võrdles sotsiaalset tegevust surfamiskogemusega: kord oled laineharjal ja siis jälle põhjas, kus on hirmus, aga uus laine tuleb alati. Tema suur visioon on, et Eestil oleks selge tuleviku lugu aastaks 2050 – sarnaselt sellele, kuidas meil oli ühine eesmärk taasiseseisvumise ajal. „Me tahame kõik enam-vähem ühesugust Eestit,“ märkis Truuverk, viidates unistuste talgutele, kus selgus, et noorte ja ettevõtjate vaade tasakaalus majandusele on üllatavalt sarnane.

Sotsiaalne innovatsioon – „sõnamonstrumist“ süsteemse muutuseni

Evelyn Valtin Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist tunnistas, et sotsiaalne innovatsioon on termin, mis võib alguses tunduda keeruline. Sisuliselt on aga tegu lahendustega, mida ükski sektor – riik, äri ega vabaühendused – ei suuda üksi pakkuda. Oluline on kaks asja: esiteks, et lahendus teeb päriselt kellegi elu paremaks (olgu teema lõimumine, vaesus, üksildus, hooldus, haridus või keskkond) ning teiseks, et seda ei tee üks sektor üksi.

Kõige märgilisem näide Eesti sotsiaalsest innovatsioonist on „Teeme Ära“, mis alustas nelja inimese ideest ja on tänaseks kaasanud üle 200 miljoni inimese maailmas. See näitab, et sotsiaalne startup võib olla võimsamgi kui äriettevõte.

Kas sina oled valmis olema järgmine ideemeister? Eesti tuleviku lugu ootab kirjutamist.

Kuula podcasti:

Lisainfo: