KÜSK on õpikunäide vabaühenduste võimekuse tõstjate seas Euroopas

Priit Põiklik
12. jaan. 2024


2023. aastal jõudis kaante vahele Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi (DG JUST) analüüs, mille eesmärk oli saada parem ülevaade kodanikuühiskonna maastikust ELi õiguste ja väärtuste kaitse ja edendamise valdkonnast.

Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtust ehk CERV programm sai 2021. aastal loodud seetõttu, et toetada paremini neid vabaühendusi, kes kaitsevad Euroopa Liidus kehtiva õigus- ja väärtusruumi. Seitsmeaastase programmi rahaline maht on 1,55 miljardit eurot ja see on suurim inimõigustega tegelemist toetav fond Euroopa Liidus. Täpsemalt on CERV programmi eesmärk aidata kaasa õigusriigil põhinevate avatud, demokraatlike, võrdõiguslike ja kaasavate ühiskondade säilitamisele ja edasiarendamisele.

Analüüsi raportis antakse ülevaade sellest, mis mõjutavad kodanikuühiskonna olemust ja suurust, kuidas liikmesriigid kodanikuühiskonda määratlevad. Samuti otsitakse vatsust, mis on kodanikuühiskonna struktuuri määravad tegurid, kuidas poliitika mõjutab kodanikuühiskonda, milline on rahastamise kättesaadavus ja mis kõige olulisem just Eestile – millised on väljakutsed väiksematele organisatsioonidele.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital märgitakse kõnesolevas kokkuvõttes ära kui vabaühenduste võimekuse tõstmise süsteemi eestvedaja koostöös maakondlike arenduskeskustega. Analüüsis ei anta hinnangut süsteemile, küll aga märgitakse positiivsena ära selle süsteemi vajalikkus. Nimelt on analüüsis välja toodud asjaolu, et väikesele vabaühendusele võib mõnel pool probleemiks osutuda isegi taotluse registreerimine. Analüüsis rõhutatakse, et vabatahtlike kaasamise oskus on väikestele vabaühendustele oluline oma võimekuse tõstmisel.

Analüüsiis tõdetakse kokkuvõtteks, et kodanikuühiskond tegutseb igas liikmesriigis, kuid selle tähendus on väga lai, mistõttu pole kõiki andmeid võimalik võrrelda. Liikmesriikide ajalugu ja riigi struktuur muudavad kodanikuühiskonna mõiste erinevaks ja seesama kehtib ka selle kohta, mil määral pakub kodanikuühiskond riigile strateegilist partnerlust näiteks tervishoiu- või hooldusteenuste korraldamisel.

Üldpilt on selline, et kodanikuühiskond on kõikjal Euroopa Liidus üldiselt kõrgelt arenenud, väga mitmekesine ja rikas, mida sageli toetab vabatahtlike kaasamine. Samas tõdetakse, et sektori mitmekesist potentsiaali ei ole Euroopa Liidus lõpuni ära kasutatud.

Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi CERV kontaktpunkt, mis asubki KÜSKis, jätkab 2024. aatsal lisaks EL taotlusvoorude info vahendamisele ka arendavate infopäevade korraldamist. Soovitame pöörduda oma maakondliku vabaühenduse koordinaatori poole ja lugeda uudiseid erinevate võimaluste kohta veebis mtyabi.ee.

Analüüsi „Civil society landscape in the European Union. Research in support of the Citizens, Equality, Rights and Values (CERV) Programme“ ingliskeelse teksti saate alla laadida siit.

Katre Tamm

koordinaator

  • kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste ehk CERV-programmi koordineerimine