KÜSKi esindajad andsid seminaril lõimumismõtetele hoogu
Kultuuriministeerium kutsus eelmisel nädalal kokku kaasamisseminari, et sõnastada lõimumisvaldkonna olulisemad vajadused ja tegevused, pidades silmas eeskätt perioodi pärast 2028. aastat.
Seminaril osalesid ka SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) juhataja Tiina Oraste ning projekti „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ (ESF-KUM) eestvedajad Eva Seera ja Tea Jänes.
Kokku väisas Estonia Talveaias peetud kohtumist ligikaudu 40 inimest, kes esindasid lisaks KÜSKile mh Integratsiooni Sihtasutust, Eesti Rahvakultuuri Keskust, Kultuuriministeeriumi ning teisi ühendusi ja organisatsioone. Tegemist oli ajurünnaku formaadis kohtumisega, mille raames püüti laudkondades leida vastuseid erinevatele rände ja lõimumisega seotud teemadele ning seejärel tuli oma mõtteid ja ideid teistele osalejatele tutvustada. ESF-KUMi projektijuht Seera tõi välja, et käsitleti erinevaid teemasid, näiteks seda, millised on praegu peamised takistused lõimumisel või milliseid lahendusi neile võiks pakkuda. „Otsiti ka konkreetseid tegevusi, mis aitaksid probleeme lahendada, vaadates tulevikku,“ ütles ta.
Lahenduste ja vastuste poolelt tuli seminaril muu hulgas esile, et olulisel kohal on kahepoolne, avatud ja otsene suhtlus sisserändajatega. „Meil on vaja keskkonda ja võimalusi, mis toetaksid sellist otsesuhtlust kogukonnas, ning tegevusi, mis seda soodustaksid,“ märkis projektijuht. Samuti tõusis esile vajadus riikliku sisenemis- või kohanemisprogrammi järele, mis lähtuks inimese vajadustest ja oleks piisavalt personaalne. Näitena välja pakutust tõi ta keeleõppevaldkonna. „Mõni sisserändaja vajab keelt igapäevaeluga toimetulekuks ja suhtlemiseks, teine aga erialast keelt – ja see võimalus peaks olema olemas,“ selgitas ta. Näiteks Eestisse uussisserändajana saabuv arst vajab lisaks suhtluskeelele ka oma eriala keelt, samas kui lihttöölisel ei ole arsti erialakeelt tõenäoliselt tarvis.
Veel tõusis aruteludes esile vajadus ühtse ja järjepideva süsteemi järele. Seda mõtet toodi välja mitmes laudkonnas. „Ametkondade ja organisatsioonide omavaheline koostöö on väga oluline – praegu tehakse küll lõimumise nimel tööd, kuid pahatihti ilma piisava koostööta,“ ütles Seera.
Seminarilt kogutud sisend on Kultuuriministeeriumile vajalik Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve läbirääkimiste ettevalmistamiseks. Eelmisel aastal koostasid ministeeriumid valdkondlikke vajadusi katvad missioonipaberid ning toimusid aruteluseminarid, mille tulemusel sõnastati 14 katusmissiooni. Üks neist on Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi ühismissioon „Avatud, sidus ja turvaline Eesti, mis tuleb toime suureneva rändesurvega“. Selle järgmises etapis soovitigi koos mõttekaaslastega täpsemalt sõnastada lõimumisvaldkonna olulisemad vajadused ja tegevused.
KÜSKi roll lõimumisteemalises ESF-KUM projektis on vabaühendustele suunatud arenguprogrammi elluviimine. See on osa riiklikust algatusest „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“, mille eesmärk on toetada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate osalemist kogukondlikes tegevustes üle Eesti. Projekti tegevuste elluviimise periood on 1.10.2024–31.10.2029.
Kogu projekti eelarve on 5,2 miljonit eurot, millest 70% on rahastatud Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ning 30% on riiklik kaasfinantseering Kultuuriministeeriumi kaudu.
Veel enne seminarile suundumist kohtusid omavahel ESF-KUM projekti partnerid – Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus (Eesti keele Maja), Eesti Rahvakultuuri Keskus ja KÜSK –, et vaadata üle jooksva aasta tegevuskava, tutvustada kavandatavaid projektitegevusi.
Seera selgitas, et nende osa projektist keskendub vabaühenduste arendamisele, et nood oskaksid uussisserändajaid, eri kultuuritaustaga inimesi ja tagasipöördujaid paremini kaasata oma tegevustesse.