KÜSKi nõukogu uus liige on siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar
Veiko Kommusaar sai KÜSKi nõukogu liikmeks 14. aprillist. Ta vahetas sellel kohal välja meie kauaaegse nõukogu liikme Raivo Küüdi. Mõlema mehe ametnimetused kõlavad sarnaselt – siseministeeriumi asekantsler. Aga kui Raivo on asekantsler kodanikuühiskonna ja rahvastiku toimingute valdkonnas, siis Veiko on sama siseturvalisuse, politsei, piirivalve, sisejulgeoleku alal. Tegelikult ei vahetanud Veiko Raivot mitte välja, vaid Raivol sai lihtsalt läbi kaks ametiaega KÜSKi nõukogus ja reeglite järgi ei saa ta nõukogu liige olla kolmandat ametiaega järjest. Raivo jätkab siseministeeriumis kodanikuühiskonna teemadega täiel rinnal.
Veiko näeb oma rolli kodanikuühiskonna partneri ja riigi esindajana väga selgelt. Tegime Veikoga sellest pisut juttu.
Veiko, kes sa oled, millega varem tegelenud?
Olen alates 2020 veebruarist siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler. Varasem töö on andnud mulle palju uusi kogemusi ja olen saanud ennast proovile panna korrakaitse- ja kriminaalpoliitika valdkonnas. Juhtimiskogemust on andnud Euroopa Liidu eesistumine, kus vedasin õiguskaitseasutuste töörühma ja olin asendusjuht. Olen alustanud politseist – olnud piirkonnakonstaabel ja kriminaalpolitseinik.
KÜSKi nõukogusse oled oluline lisandus, et anda oma senise kogemusega panus vabaühenduste ja kogukondade edendamisse ning kodanikuühiskonna arengusse. Milline on sinu kui endise politseiniku ja turvalisuse asjatundja vaade kodanikuühiskonnale?
Võtsin vastu võimaluse osaleda KÜSKi nõukogu töös, sest näen, et kodanikuühiskonnal on puutumust pea iga eluvaldkonnaga. Ka oma põhitöös näen, kui olulist rolli mängivad kohalikud elanikud ja kogukonnad piirkonna turvalisuse loomisel.
Seega usun, et saan ühelt poolt nõukogus osalemisega laiendada oma teadmisi kodanikuühiskonnast ja selle eri vormidest ning teiselt poolt pakkuda KÜSKile ja nõukogule oma teadmisi teisest valdkonnast. Sellest tekib sünergia, millest võidavad loodetavasti kõik. Usun, et mida tugevam on kogukond ja kodanikuühiskond, seda turvalisem on meil kõigil Eestis elada.
Sean esikohale uute seni proovimata lahenduste leidmist, bürokraatia vähendamist, topelttegevuste lõpetamist ning õige tasakaalu otsimist pakutud teenuse ja saadud hüve vahel. Eelkõige köidavad mind lahendused, mis on suunatud raha ja aja paremaks kasutamiseks ning infotehnoloogia võimaluste rakendamiseks eelkõige seal, kus inimese kohalolu ei ole peamine.
Milline on su enda kokkupuude vabakonnaga?
Olen abipolitseinik.
Praegu ei saa me ümber ega mööda sõja teemast Ukrainas ja sellega seotud sõjapõgenikest Eestis. Millega ja kuidas sinu arvates saab vabakond rohkem panustada?
Vabakond on nii COVIDi kui Ukraina kriisiga näidanud end täpselt sellest küljest, millest vaja – kodanikuühiskond suudab ja saab reageerida kiiresti ja paindlikult ühiskonna valukohtadele. Kui COVIDi ajal oli peamiseks kohalikul tasandil inimeste aitamine, kellel polnud võimalik endale poest või apteegist asju koju tuua, siis Ukraina sõja kriisis näeme, kuidas kodanikuühiskond panustab nii Eesti riigi tasandil kui rahvusvaheliselt.
Kuna heategevuses osalemise valmisolek on hetkel kõrgel, siis on vabaühendustel oluline oma tegevusi selliselt kohendada, et valmisolekut maksimaalselt ära kasutada. Annetuste kogumise puhul on mõistagi väga tähtis annetuste kasutamise läbipaistvus – näiteks anda annetajatele regulaarset ülevaadet vabaühenduse tegevusest, annetuste kasutamisest ja edasistest plaanidest täpselt nii nagu seda teeb Eesti Pagulasabi ja nüüd ka Eesti Punane Rist.
Soovime Veikole jõudu uues rollis ja selget sõna ning julget kaasakõnelemist kodanikuühiskonna partnerina!