KÜSKi seekordne KOGEMUSPÄEV keskendus lõimumisele selle sõna laiemas mõttes

Kolmapäeval kogunes Viljandi pärimusmuusika aita 65 kodanikuühiskonnas aktiivselt tegutsevat inimest, et arutleda lõimumise teemal selle laiemas tähenduses.

KÜSKi korraldatud ürituse avas nõukogu esimees Aage Õunap, kes ütles, et lõimumine on ühiskonnas praegu väga aktuaalne teema. “Me ei pea lõimumiseks enam ainult mitte-eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste kaasamist vaid väga laia ringi tegevusi ja inimesi, kes peaksid tundma ennast võrdväärsete ühiskonna liikmetena, et saada täiel rinnal nii kaasa rääkida kui oma panuse anda, olgu nendeks uussisserändajad, noored, erivajadustega inimesed, eakad, töötud jne,” ütles Aage. Ta rõhutas, et lõimumise eesmärk on see, et kõigil oleks Eestis hea elada, et kõigil oleks võrdsed võimalused.

Sotsiaalsest kapitalist ja sotsiaalsest sidususest kõneles kogemuspäeval sotsiaalteadlane Triin Vihalemm. Ta alustas vanasõnaga, mis kõlab nii: “Üksik süsi kustub ikka ära.”

Vaata Triin Vihalemma esitlust KÜSKi kogemuspäeval selle lingi alt.

Sotsiaalse kapitali mõiste seletas Triin lahti läbi inimestevahelise suhete, mis võimaldavad neil endil ja kogu ühiskonnal tervikuna tulemuslikult toimida. “Sotsiaalsest kapitalist peab olema mingi kasu,” ütles Triin. Ta pidas sel teemal kõneldes väga oluliseks koostööd ja julgust küsida abi ning nõu, kui ollakse hädas. “Kui inimene tunneb ennast ühiskonnaga sidustatuna ning tajub endal olevat sotsiaalset kapitali nii üksikisikuna kui ka kogukonda vm gruppi kuuluvana, siis ta saab alati kõnelda, kasvõi teistelt nõu küsida ilma, et ta tunneks ennast naeruväärsetena või häbistatuna,” ütles Triin.

Kogemuspäev jätkus kogemusringidega, kus osalejatel oli võimalik valida teema, mid ata soovib teistega jagada. Teemaringideks olid:

• pikka aega Eestis elanud mitte-eestlaste lõimumine;
• uus-sisserändajate lõimumine;
• erivajadusega või puudega inimeste lõimumine;
• sotsiaalselt isoleeritud eakate lõimumine;
• sotsiaalselt tõrjutud noorte lõimumine;
• pikaajaliste töötute lõimumine.

KÜSKi varasem juht ja kodanikuaktivist Agu Laius küsis kogemuspäeval küsimuse, et kas sotsiaalne kapital võib ka väheneda, kui me vähem suhtleme. Näiteks tõi Agu koroonapandeemia mõjud – kui me olime isoleeritumad ja ei suhelnud nii palju, oli see selgeks ohuks nii sotsiaalsele sidususele ja sotsiaalsele kapitalile. Arutelus jõuti järeldusele, et Covid19-kriis oli kindlatsi põnts meie suhtlemisele ja soodustas kapseldumist, kuid sellest kriisist väljatulemine on õpetanud meid rohkem sotsiaalset suhtlust väärtustama, samas on ehk õptanud meile rohkem ka omaetteolemist hindama.

Kogemuspäeval osalejate ses oli kuulda jutulõime, et KÜSK on kogu oma 15 aastase tegevuse jooksul lõimumisele tublisti kaasa aidanud. Just läbi kodanikuühiskonna aktiveerimise ja panustamise vabaühenduste arengusse. Sest kolmas sektor ongi ju kõige parem, loomulikum ja õigem lõimede sõlmija. Sest vabakond teeb seda vabast tahtest, ilma sunni, hoiakuteta, poliitilise või ideoloogilise surveta.

Kogemuspäeval kõlasid ka mõtted, et inimesed on meie suurim vara ja kapital. Kodanikuühiskonda, vabaühendusi ja ka KÜSKi ei oleks olemas ilma inimesteta, kelle väärtushinnangud on sarnased.

KÜSK on tänulik kõigile, kes tulid kogemuspäevale oma lugusid jagama, kes lõimumisele mõtlevad ja panustavad ning kelle südmaeasjaks on Eesti kodanikuühiskond.