KÜSKi seekordse SUMINARi arutelud keskendusid kogukondadele ausalt ja avatult
„Kes on Sinu kogukond?“ küsis minult hiljuti üks tuttav. „Ma arvan, et kõige olulisem kogukond on minu perekond. Aga järgneb ka tööalane kogukond – lähimad töökaaslased. Ehk ka õpingukaaslased ülikoolist – see on nagu erialakogukond. Ning eks küla, kus ma elan, on ka kogukond, paikkondlik kogukond, kuigi natuke on minu küla uinuv, aga kui midagi lahti on, siis ikka mobiliseeritakse ennast ja toimitakse kogukonnana,“ vastasin mina.
Kogukond kui hõim
Hiljuti Tartus KÜSKi korraldatud vabaühenduste arengupäeval rääkis Martin Noorkõiv SA-st Domus Dorpatensis, et kogukond on hõim. See on päris huvitav käsitlus. Samas tekitas vastakaid tundeid, mida Martin ise ka tunnistas, sest hõim arhailises mõttes seostub ka kaitsega välise sissetungija või vaenlase vastu, alalhoiuinstinktiga, vastasseisuga… Samas mõtleme me tänapäeval, kuidas teha paremini koostööd, kuidas olla kaasatud, kuidas leida koosloomes innovaatilisi lahendusi. Teine hõim ei ole tingimata vaenlane. Niisiis – hõim ei ole kindlasti ideaalne definitsioon kogukonnale.
Kogukonnale kui hõimule mõeldes – kogukonnad ja kohalikud omavalitsused, kuidas nemad omavahel suhestuvad. Kas kogukond ongi siis nagu hõim, et kaitsa end kellegi võimu või omavoli vastu (näiteks väikese maakooli sulgemisel)? Samas peaks kohalik võim olema ise huvitatud kogukondade kaasamisest, tegema otsuseid ja lähtuma valitsemisel kogukonnakesksusest. Kes seda teemat peaks eest vedama? Kas riik? Või kohalik omavalitsus ise? Kogukonnad? Või siiski – nad kõik?
On, mis on, hõim on ikkagist päris hea definitsioon kogukonnale.
Sveta Grigorjeva
KÜSKi suveseminaridel ehk suminaridel on juba pikk traditsioon. Seekord toimus suminar kümnendat korda. Kogunesime 28. juunil Kosmonautika puhkekeskuses Penu külas Häädemeeste vallas Pärnumaal. Kohal nagu ikka meie töötajad, nõukogu liikmed, lähimad kolleegid partnerasutustest, projektide hindajad, arengueksperdid, vabakonna eestvedajad, kokku 50+ inimest, kõik need, kellele kodanikuühiskond hingelähedane ja kes ise selles aktiivselt kaasa löövad, otsuseid teevad, eest kõnelevad.
Suminari avalöök tuli siseminister Lauri Läänemetsalt. Ta tänas kõiki, kes on aktiivselt kaasa löönud vabakonnas ja kogukondades. KÜSKi juhataja Anneli Roosalu meenutas, et kevadel möödus 15 aastat KÜSKi asutamisest.
Anneli tuletas meelde, et KÜSKi teekaardiks on olnud kolm olulist arengusuunda:
– aktiivne osalus ja kodanikuteadlikkus
– võimekad ja hoolivad kogukonnad
– koostööle toetuv ühiskond
„Miks on meie suminari teemaks just kogukondade Eesti? Esiteks on see mõiste siiani veel piisavalt hoomamatu, oleme juba ammu loobunud katsest panna kogukonna mõiste kirja ühe lausega, millega kõik nõustuvad. Samas, kuna kogukondade määratlemise ja tähenduse otsimisega on päris palju tegeldud, siis võib öelda, et paljudes peades on see ka üha selgem,“ märkis Anneli.
Meie kolleeg Katre Tamm oli kutsunud esinema koreograafi, luuletaja ja kodanikuühiskonna aktivisti Sveta Grigorjeva, kes kõneles kire radadest või kireradadest oma elus ehk sellest, miks talle meeldib mõelda ja teha teistmoodi, eirata traditsioone ja valida tee, mis ei ole alati kõige lihtsam.
Muuhulgas ütles Sveta:“Muideks, praegusel ajal kuulub pea iga su tuttav mõnda aktivistide või vabatahtlike kollektiivi, sest, olgem ausad, vaid tugeva kodanikuühiskonnaga saab oma riigis midagi ära teha. Poliitikud peavad tundma, et pind nende maa all pole kunagi eriti kindel ja iga eestis elav inimene saab olla potentsiaalne pind nende alatasa korrumpeerunud perseis. Eriti mõnus on see, et aktiviste ei peeta enam mingiteks erilisteks või lausa radikaalseteks inimesteks, aktivistiks on saanud su naaber, su isa, su endine naine ja praegune boyfriend. Kõik võitlevad millegi eest, millegi nimel. See on hea tunne. Kõigil on oma asi ajada, ja siis veel – mitte vaid oma asi ajada. Oojaa!“
Svetaga astus kahekõnesse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtemise volinik Christian Veske. Christian ütles, et ebavõrdsusest rääkides tabab Sveta Grigorjeva alati naelapea pihta.
Sveta kohta võid näiteks lähemalt lugeda siit.
Milline oleks elu ilma KÜSKita?
Kaasamispraktik, protsessijuht ja õpidisainer Piret Jeedas aitas KÜSKi suminaril jõuda aruteludeni teemadel, mis inimesi päriselt huvitab ja puudutab. Aruteluks sõnastati muuhulgas sellised teemad: „Hooliv kogukond, kus arvestatakse erivajadustega inimestega“, „Milline oleks elu Ilma KÜSK ́ta?“, „Innovatsioon kogukonnas/kodanikuühiskonnas“, „Kodanikuühiskond/kogukond ja tehisintellekt“, „Mida peaks tegema Ida-Virumaal kodanikuühiskonnas?“, „Erinevate sektorite nutikas koostöö ühtse/sarnase eesmärgi nimel“ jt.
Avatud ruumi meetod, mida Piret Jeedas kasutab, on niisugune vestlemise ja arutlemise vorm, kus uuritakse ühiselt olulisi küsimusi ja teemasid. Avatud ruumi loovad osalejad ise, kes julgevad olulisi teemasid püstitada, aktiivselt osaleda ja tulemustesse panustada. Nii võib avatud ruumis uurida erinevaid probleeme, anda hoogu juurde ideedele, luua edasisi tegevuskavasid.
Ühes avatud ruumi arutelus, mille teemaks oli „Milline oleks elu ilma KÜSKita?“, järeldati näiteks, et kui poleks KÜSKi, oleks 10 kodanikuühiskonna eksperti tööturul vabalt saadaval, siis oleks palju suurem roll ja koormus siseministeeriumil ja teistel riigiasutustel ning nende allasutustel, seada tuleks hoopis teised fookused jne. Samuti küsiti, et kes siis ühtlustaks ja tagaks, et maakondlike vabaühenduste konsultantide teenus oleks ühtlaselt heal tasemel kogu Eestis ja kvaliteet tagatud. Samuti leiti et toetusprogrammid vabaühendustele oleks killustatud ja kaootilised jne.
Teisisõnu võiks öelda, et elu ilma KÜSKita ette ei kujutata või vähemalt, kui keegi ütleb, et mis saaks elust ilma KÜSKita, oleks palju organiseerimatust ja segadust. Tore oli osalejate suust kuulda, et KÜSK tagab kodanikuühiskonna võimestamise ja toetamise järjepidevust, usaldusväärsust, laiapõhjalisust.
Lõpuks leiti, et kui KÜSKi poleks, tuleks ta välja mõelda….
Aitäh kõikidele osalejatele aktiivselt kaasa löömast!
Kohtumiseni kodanikuühiskonnas aktiivsete inimeste, teema eeskõnelejate ja eestvedajatega juba järgmistel sündmustel ja kindlasti ka KÜSKi suminaril 2024. aastal!
