KÜSKi töötaja panustas Euroopa noortepoliitika kujundamisse
Eelmisel nädalal osales KÜSKi kommunikatsioonispetsialist Maris Praats Brüsselis toimunud noortesündmusel Your Europe, Your Say! 2026 (YEYS), mida korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC). Tegemist on iga-aastase rahvusvahelise algatusega, mis toob kokku noored üle Euroopa Liidu, kandidaatriikidest ja Ühendkuningriigist, et arutada olulisi ühiskondlikke teemasid ning kujundada sisendit Euroopa Liidu poliitikakujundamisse, sellel aastal Euroopa Noortestrateegia loomisesse, mis on kavas avalikustada märtsis 2027. Sündmusele laekus üle 3000 kandideerimisavalduse, mille seast valiti välja 137 osalejat.
Tänavu keskendus YEYS tähenduslikele ühendustele, aktiivsele osalusele ja demokraatlikule kaasatusele, mis peegeldavad Euroopa tasandi kasvavat vajadust tugevdada noorte rolli demokraatlikes protsessides. Sündmuse avamisel jagasid oma kogemusi noored, kes tegutsevad Euroopa tasandil aktiivselt. Carolin Hochstrat (ettevõtte Democratic Spin looja) rõhutas noorte aktiivse hääle olulisust ja vajadust tegutseda, ilma et oodataks teiste kinnitust valmisolekule. “Noored on osa kodanikuühiskonnast – võta osa, tee rohkem, ole ise suunamudija,” sõnas ta ja lisas soovitusena, et tema kirjutas Linkedinis inimestele, kelle moodi tema tahab olla ning sai sealt väga väärtuslikke soovitusi. Boris Gurzhy (Noored Ettevõtjad Euroopas) kutsus noori ise oma häält kuuldavaks tegema ning mitte pelgalt ootama kutset otsustusprotsessides osalemiseks. Lisaks rõhutas Miroslav Hajnoš (EESC komitee liige), et noored peaksid teadlikult oma elu üles ehitama samm-sammult ning panustama aktiivselt oma kogukonda, linna, riiki ja Euroopa Liitu. „Mulle on antud kuldne pilet võimalustele, sest elan Euroopa Liidus,“ sõnas Miroslav.
EESC president Séamus Boland rõhutas: “Noorte osalus on minu mandaati keskne prioriteet. Noored peavad olema Euroopa tuleviku kujundamise keskmes. On oluline luua ruume, kus nad saavad kohtuda, ideid vahetada ja lahendusi leida.” Euroopa Komisjoni volinik Glenn Micallef lisas videopöördumises, et noored peavad saama otsustusprotsessides igas pealinnas, piirkonnas ja linnas oma koha. Marija Hanževački (EESC asepresident kommunikatsiooni alal) aga lisas, et demokraatia ei ela asutustes, see elab inimestes, kes tahavad elu paremaks teha, mistõttu praegune üritus on suurepärane võimalus rääkida kaasa. “See on ruum koostööks, ruum dialoogiks ja ruum tegevusteks,” sõnas ta. “Väikestest sammudest võib alguse saada midagi väga suurt,” julgustas osalejaid Isabelle Le Galo Flores enda mõtteid väljendama, kaasa rääkima ja suurelt mõtlema.
Programmi raames toimusid interaktiivsed töötoad, arutelud ja koostööpõhised ajurünnakud, kus osalejad käsitlesid muu hulgas hariduse, tervise, rände ning kodanikuaktiivsuse küsimusi. “Esimesel päeval ajurünnakutes panime paika, millised on need ühiskondlikud probleemid, mis meid enim puudutavad või kõnetavad. Meie enda lauas rääkisime peamiselt turvalisusest, noorte iseseisvast elust, haridusest ja ka vabatahtlikust tööst. Nendest probleemidest kujunesid kokkuvõtlikumad teemad, millele järgmisel päeval hakkasime lahendusi otsima,” selgitas Maris.
Sündmuse tulemusena sõnastati peamised prioriteedid, millest kujundati poliitikasoovitused. Kui algselt valiti aruteludeks välja 17 erinevat teemat ning igal teemal kujundati ettepanekud, siis lõpuplenaariumile hääletati liftikõnede alusel neist 5. Üks kolmest ettepanekust, mis YEYSi lõpuistungil hääletuse teel parimaks valiti, on “Tee suurelt või ära ehita kodu”, mis keskendub eluasemele ja nõuab turistidele mõeldud korterite rangemat järelevalvet, et aidata kaitsta kohalikku kogukonnaelu. Teine on “Mõtle enne, kui klõpsad: muuda privaatsus jälle seksikaks”, mille eesmärk on suurendada meediapädevust avalikus sfääris, tutvustades seda kooliainena, märgistades tehisintellekti loodud sisu ja parandades digitaalseid tingimusi ELi rahastatava rakenduse abil. Viimane ettepanek “Mitte midagi meist ilma meieta” käsitleb noorte tunnet, et nende häält ei võeta kuulda. Noored andsid soovituse luua tehisintellektil põhinev digitaalne platvorm, mis pakub teavet ELi kohta ja on suunatud alaesindatud rühmadele. Kõik 17 ettepanekut suunatakse nüüd edasi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuandvasse töösse.
Oluline väärtus sündmuse juures oli ka rahvusvaheline koostöö ja kogemuste vahetus. Osalejate hulgas oli esindajaid nii noortevolikogudest, üliõpilasesindustest kui ka kodanikuühiskonna organisatsioonidest, samuti aktiviste, vabatahtlikke, gümnaasiumiõpilasi kui ka tudengeid. Erinevate taustade ja kogemuste kohtumine võimaldas käsitleda teemasid mitmekülgselt ning leida lahendusi, mis arvestavad Euroopa piirkondlikku ja sotsiaalset mitmekesisust.
“Rahvusvahelistel sündmustel osalemine annab võimaluse tuua Eestisse tagasi uusi teadmisi, praktikaid ja kontakte. Samuti loob see võimaluse jagada Eesti kogemust Euroopa tasandil, panustades seeläbi laiemasse ühiskondlikku arengusse,” sõnas Maris.
