KÜSKi kahe viimase aasta vabaühenduste arenguhüppe toetuse saajad kohtusid Kirnas, et kõnelda ühistarkusega juhtimisest
Türi lähedal Kirnas kohtusid 29. augustil KÜSKi 2021. ja 2022. aasta arenguhüppe toetuse saanud vabaühenduste esindajad. Päeva teemaks oli valitud „Ühistarkusega juhtimine“ (collective governance), kus tutvustati ka sotsiokraatia ja holakraatia meetodit organisatsiooni juhtimisel.
Koolitaja oli Riinu Lepa, kes on olud ise oma vabaühendusega KÜSKi arenguhüppe toetuse saaja.
Nimelt sai MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus 2021. aastal toetuse 24 686 eurot ühistarkusega juhtimise kompetentsikeskuse arendamiseks Eestis, kust saab eestikeelset mitmekülgset informatsiooni, juhendamist ja koolitusi ühistarkusega juhtimise kontseptsioonide ja meetodite osas.
Tegime juttu nii KÜSKi areguhüppe toetusmeetme koordinaatori ja seminari korraldaja Tea Jänesega kui ka mõne osalejaga, kes jagasid oma muljeid.
Tea Jänes, KÜSKi arenguhüppe toetusprogrammi koordinaator, palun ütle, mis oli selle seminari eesmärk?
Seminari, kus arenguhüppe toetuse saajad said Kirnasse kokku tulla, korraldasime me selleks, et vabaühendused saaksid võimaluse üksteisega otse suhelda, üksteisega oma kogemusi, muresid ja rõõme jagada ning kontakte luua.
Milleks valisid tänase kohtumise teemaks „Mis on sotsiokraatia ja kuidas seda rakendada vabaühenduse juhtimisel“ ning millest lähtuvalt langes valik koolitaja Riinu Lepa kasuks?
Teemaks oli tõepoolest ühistarkusega juhtimine, mis vabaühendustes tegelikult tähendabki hästi paljuski seda, et igaühe ressurss oleks ära kasutatud sellisel viisil, mis on selle isiku jaoks ja ka organisatsiooni jaoks parim. Igalühel on oma roll vabaühenduses.
Kaks aastat tagasi oli MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus ise arenguhüppe toetuse saaja ja sealt tuli ka teemavalik. Ja nüüd oligi nii, et me olime siin koos koolitusel, mille temaatika ja koolitaja kompetentsid ja teadmised töötatigi välja KÜSKi arenguhüppe toetuse abiga.
Valdeko Lukken Tartust, MTÜ Meeste Koda juhatuse liige, mida sina tänaselt seminarilt kõrva taha panid?
Väga huvitav ettekanne oli sotsiokraatiast, avardas silmaringi. Mulle väga meeldis, et see käsitlus läheb nagu tagasi juurte juurde. Räägime sellest, et oleme ühises ringis nagu füüsilises mõttes koos, justkui püstkojas ja kõik on võrdsed. Istume võrdselt ringis ümber laua ja ja arvestame kõikide arvamustega.
Valdeko, kuidas sulle tundub, kas sina oma organisatsioonis saad seda ühistarkusega juhtimist rakendada praktiliselt?
Ma tunnistan, meil on suur liikmeskond, meil on kaks korda kuus kokkusaamised, ongi liikmete koosolekud, ütleme, et meil on ikka täis demokraatia, kõik ideed, mis tulevad, jõuavad koosolekule, saavad läbi arutatud ja kui need on head ideed ja neil on ka elluviijaid, siis me saame neid ka ellu viia. Meil ei ole autokraatiat. Kuigi igal organisatsioonil peab olema juht päeva lõpuks.
Mida KÜSKi arenguhüppe programmm ja toetus on Meeste Kojale andnud?
On andnud töötava kaasaegse töökoja Tartusse, on andnud meile võimaluse muuta oma senine tegevus tunduvalt efektiivsemaks. Kuna meie jaoks ei olenud arenguhüpe äriplaani koostamine või strateegia loomine, vaid see oligi juba investeeringud meie füüsilisse keskkonda, meie tegevuskohta, siis me oleme selle abil saavutanud täiesti uue arengutaseme.
Evelin Kostabi, Sotsiaalse Innovatsiooni Labori asutajaliige, palun kõnele sina ka, mis on arenguhüpe teie vabaühendusele andnud ja mida tänasest päevast välja noppisid?
Kõige käegakatsutavam kasu KÜSKi arenguhüppe toetusest on meile see, et meil on täiesti uhiuus kodulehekülg. Aga see kodulehekülg on ikkagi see, mida teised näevad, aga samas ka, mida me ise oleme sõnastanud ja süsteemi pannud ja kus on kirjas, mida me teeme, kellele me teeme, miks me teeme. Võib öelda, et uue kodulehe tegemine andis meile võimaluse strateegiliselt läbi mõelda kogu meie tegevus. See oli meil tegelikult viimasel aastal väga tihe töö.
Väga hea ja siis räägime tänasest päevast kaks sõna ka, kuidas sulle see sotsiokraatia teema mõjus ja mis sa arvad, on see mudel vabaühenduses rakendatav?
Paneb mõtlema. Esiteks, kui me kolmekesi lõime seitse aastat tagasi Sotsiaalse Innovatsiooni Labori, me oleme tegelikult siiamaani kogu aeg püüdnud seda juhtimist niimoodi väga lineaarselt ajada, et ei ole üks juht ees, vaid ikka kõik koos mõelda. Loomulikult igaühel on oma roll. Kui juht on väga karismaatiline, siis eks see on omamoodi väljakutse. Aga me teeme palju koosloomet, töötubasid, kutsumegi erinevaid osapooli kokku.
Eks me peame olema innovaatilised. Oli küllalt teoreetiline, ma ei ütle, et see kõik on vale, nagu ma ütlesingi, et me oleme seda proovinud ka ise rakendada ja rakendame ka edasi. Aga mulle tundub, et kogemus- ja edulugusid kuulata oleks nagu efektiivsem. Ja mitte ainult edulugusid, ka seda, mida keegi vabaühendus on teinud valesti, kus kukkunud ja eksinud, seda analüüsi võiks ka kuulata, see annab häid õppetunde.
Teele Ojasalu, Raplamaa vabaühenduste konsultant, jaga palun om muljeid?
Keskendusin osalejate mõtetele. Tänasest koolitusest tuli ilusti välja see, et vabaühendused ja sama toetuse saajad soovivad omavahel suhelda, rääkida, mõtteid jagada ja see võimalus tegelikult siin oligi.
Teemakäsitlus oli minu jaoks huvitav, sarnaseid mudeleid on varemgi kuuldud, nähtud.
Täna sai praktilise mudeli, mida soovitada vabaühenduste juhtimiseks. Oot, kuidas tänane koolitaja nüüd ütleski, et kõik, kes soovivad ja tunnevad, et nad saavad ja tahavad osaleda, seda saavad.
Sellest põhimõttest lähtuvalt vabaühenduse juhtimine on kindlasti õige.
