Lääne-Viru vabaühenduste konsultant Kristina Nurmetalu: kriis võib anda teinekord hea võimaluse, et kogukondi aktiveerida

Priit Põiklik
17. juuli 2023









Kristina Nurmetalu on Lääne-Virumaa vabaühenduste konsultant. Ta õpib Tartu Ülikooli Narva Kolledžis noorsootööd, varasemalt on lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusjuhendaja erialal. „Pidev areng ja uute lahenduste leidmine on põnev, probleemid ongi lahendamiseks!“ sõnab Kristina.

Erinevalt suuremast enamusest maakondadest, kus vabaühenduste konsultandi tasuta teenust pakub maakonna arenduskeskus, on Lääne-Virumaal see teenus kohaliku omavalitsuste liidu hallata. Nii ongi Kristina töökoht Rakveres aadressil Kreutzwaldi 5, kus asub Lääne-Viru Omavalitsuste Liit VIROL.

Kristinale saab helistada telefonil 5450 2035 ja kirjutada e-posti aadressil mty@virol.ee.

Kristina, palun kõnele, millega oled varem tegelenud ja kuidas jõudsin vabaühenduste konsultandi põneva tööni?

Sattusin MTÜ valdkonda aastal 2015, kui mind esimest korda valiti Vääna-Jõesuu külaseltsi juhatusse. MTÜ tegemistest ei teadnud ma midagi, kuid soovisin luua noortele tingimused vaba aja veetmiseks. Inspiratsiooni sain oma vanematelt poegadelt ja nende sõpradelt. Vajadus tekitas vajaduse leida lahendus. Sellel hetkel oli külaselts varjusurmas ja minu soov oli käivitada külaelu ning luua  Vääna-Jõesuu kandi traditsioonid lisaks noorsootööle.

Alguses alustasin vabatahtlikuna eesmärgiga luua omale töökoht  Vääna-Jõesuu külaseltsis. Lisaks hakkasin aktiivselt osalema Kodukant Harjumaa juhatuses ja natukene ka Kodukandi üle-Eestilises tegemistes. Aastatega sai palju tehtud: Vääna-Jõesuu külapäev, avati Vääna-Jõesuu Noortetuba, rahvatantsurühma „Pööreline“ loomine, treeningud külakeskuses jne.

Ja kõik läks nagu lepse-reega?

Algul see pall nii veerema hakkas, koostöö kooliga ja vallaga, projektide kirjutamine ja osalemine erinevatel koolitustel. Kogemusi oli vähe, aga soov ning julgus teha oli suur. Kui mõni asi nii ei läinud kuidas olin mõelnud, siis analüüsisin, kuidas saab teisiti ja paremini. Teadlikult hakkasin kaasama noori ja teisi aktiivseid elanikke küla tegemistesse ja jagasin vastutust.

Esimesest hetkest peale teadsin, et kogu külaelu pean üles ehitama endast sõltumatuks. Ja see ka õnnestus. Soovist õhinapõhiselt midagi muuta on mind toonud valdkonna juurde, mis mulle väga meeldib. Naudin seda mida teen!

Ja milliste teemadega võivad inimesed sinu poole praegu sinu töökohustuste raames pöörduda?

Vabaühendustel on erinevad soovid ja vajadused. Nõusatan MTÜ-sid alustamisest lõpetamiseni kõikidel teemadel, mis sinna vahele mahub. Sageli piisab kuulamisest ja nende oma mõtete peegeldamisest. Tutvustan erinevaid võimalusi, aga oma valiku teevad inimesed ikka ise. Võimalusel nõustan vabaühendusi nende endi asukohas ja keskkonnas.

Mis Lääne-Virumaal silma on jäänud, mis on teisiti kui mujal?

Oma lühikese aja jooksul ei ole täheldanud siin erilisi erisusi, ikka on samad mured ja rõõmud üle Eesti.

Mida teha, et kaasata, kutsuda üles rohkem inimesi kodanikuühiskonnas kaasa lööma?

Enamjaolt inimesed soovivad panustada, kui teemad otseselt neid kõnetavad. Kodanikuühiskond aktiveerub, kui nende piirkonnas tekib kriis, näiteks kooli sulgemine, teenuste katkemine jne. Arvan, et kriis võibki teinekord olla hea võimalus või tõukejõud, et aktiveerida kogukondasid. Tuleks leida nõrgad kohad ja need muuta tugevusteks. Lisaks võiks kaardistada piirkonna vajadused ja inimeste oskused/võimekused. Produktiivsem on kaasata kodanikuühiskonda inimesi nende oskuste järgi.

Nagu ma aru saan, siis on nii rõõme kui muresid.

Jah, mina saan olla olemas vabaühendustele, kuulata, nõustada, jõustada ning jagada infot erinevate rahastamisvõimaluste kohta ja kui nad soovivad, jagan oma kogemusi. Endiselt on aktuaalsed küsimused need, kuidas hoida ja leida sädeinimesi, kuidas kaasata noori, kust saada raha, kuidas lahendada erimeelsused aktivistide seas. Aga ka näiteks niisugune küsimus, mida teha siis, kui KOVi ametnik ei huvitu, mida tehakse kodanikuühiskonnas jne.

Kõigepealt tuleb oma kogukonnas ringi vaadata ning inimeste kogemused ning tugevused kaardistada ning nende tugevustega kaasata vabakonna tegemistesse. Omavaheline koostöö ja kommunikatsioon on olulised.

Mida võiks teha teisiti, täiesti uutmoodi, innovaatiliselt?

Innovaatiline tuleb elus olla igas valdkonnas niikuinii. Ainult siis jõuad ajaga kaasa käia. Juba täna on oluline oskus õppida ja tulevikus saab see oskus olema kõige olulisem. Kõik maailmas muutub nii kiiresti ja kui soovid ajaga kaasa käia, tuleb õppida. Ja õppida tuleb ka vabakonnana ning kõik ebaõnnestumised tuleb pöörata enda kasuks. Kaasates noori oma tegemistesse ning jagate vastutust, siis olemegi juba innovaatilised. Noored muudavad maailma!

Aitäh vastuste eest, Kristina ja jõudu!

Küsis Priit Põiklik KÜSKist