Leevaku küla eestvedaja Kairi Kasearu: kogukonna loomine võtab aega ning vajab kannatlikkust ja pühendumist

Kairi Kasearu teeb oma igapäevast tööd Tartu Ülikooli õppejõu ja empiirilise sotsioloogia professorina. Pärit on ta aga Leevaku külast ja kodu loonud Räpinasse Põlva maakonda.

Leevaku on tuntud oma hüdroelektrijaama, endise telliskivivabriku võimsa korstna, paisjärve ning mõnusa ja kogukonda meelitava raamatukogu poolest.

Kairi Kasearu on KÜSKi 2023. aasta kogukonna eestvedaja stipendiumi saaja.

Käisime Leevakul läinud aasta detsembris ja kohtusime seal Kairiga, kellelt kõigepealt küsisime, mis kant see Leevaku on ja kuidas Kairi oma kogukonda eest veab või tagant tõukab?

Tere, Kairi. Niisiis, kus me oleme ja kes sina siin oled?

Tere. Asume praegu Leevaku raamatukogus, mis on ühtlasi kasutusel kogukonnakeskusena. Olen üritanud omalt poolt  panustada kogukonna tegevusse, et ta toimiks ja toimetaks, kas minu rolli võib pidada eestvedajaks või tagant lükkamiseks, see on vaatenurga küsimus.

Kogukonna mõiste ja mõte võib olla väga lai. Meie mõtleme nii, et sa võid elada mujal, või väga palju ongi neid, kes tegelikult ei ela siin kohapeal, vaid võib-olla nende vanemad või vanavanemad elavad. Aga kui nad tulevad ja aitavad heakorratalgutel, suveüritusele või sotsiaalmeedias postituste tegemisega ja nad ütlevad, et jah, ma tunnen, et olen siinse kogukonna liige, siis me võtame muidugi inimesed avasüli vastu.

Seega me oleme avatud,. Mida rohkem on toimekaid inimesi, seda tugevam on kogukond. 

On küll teatavad juriidilised reeglid, nt kui külavanema valimiseks läheb, siis tulenevalt valla külavanema statuudist peame me vaatame sissekirjutust ka. Päris palju noori, kes siin tegutsevad, ei ela kohapeal, aga nad käivad siin ja on seega ikkagi meie kogukond.

Milline teie kogukond täpsemalt on, kuidas seda kirjeldate, kas tegelete huvikaitsega, kas peate siin oma õiguste nimel võitlust või toimetate naabrivalvega, tagate turvatunnet, või tegutsete hoopis selleks, et oleks fun? Küsin seda sellepärast, et oleme Kerstiniga (Kerstin Rei – KÜSKi koordinaator, kes muuhulgas korraldab kogukonna eestvedaja stipendiumi konkurssi) päris palju käinud meie toetuse saajatel külas ja nad on avanud meile väga laia spektri kogukondades tehtavast.

Meie oleme Leevaku kandi kogukond ja see tähendab seda, et meie jaoks on see koht ja piirkond ja see ajalugu ja selle tulevik tähtis. Muidugi see ka, et endal oleks hea elada.

Ei saa lähtuda sellest, et tehtagu, et miks meil ei ole, me ei saa tehtud seda ja teist. Ikka ise tuleb teha, me oleme kogu aeg lähtunud sellest põhimõttest, et kõik on enda kätes.

Kui meil oli siin küla arengukava koosolek, siis oli tore, et kaheksakümne aastaseid olid kohal ja noored olid samal koosolekul ja keegi ei teinud vahet vanusel, kõik olid võrdsed.

Mõtlesime palju häid mõtteid ja ideid välja, mida me saaksime siin kogukonnana teha. Näiteks, et siia saaks teha sellise parve, mida saab köiega vedada üle Võhandu jõe. Või et selle meie kuulsa korstna otsast võiks saada teha benji-hüppeid. Ideid oli ikka piirist piirini. Ja siis üks proua, kes on ise alles kuuekümnendates, pakkus, et eakatele saaks pakkuda eutanaasia teenust. Otse korstna otsast. (Naerab)

Oih, see huumor on teil siin küll parajalt must…. Aga küllap näitab, et olete siin ise väga eluterve suhtumisega. Küsiks veel, mida te juba reaalselt teinud olete, mis siis ideest ka teostuseni on jõdunud. Ma eeldan, et kedagi korstna otsast alla pole lükatud.

Meie tegevused kogukonnas hõlmavad mitmeid valdkondi alates heakorratalgutest kuni suveürituste korraldamiseni. Hoiame lahti väikest muuseuminurka hüdroelektrijaamas, korraldame õppreise. Me püüame luua positiivset ja aktiivset keskkonda, kus inimesed saaksid osaleda ja ennast teostada.

See on aidanud kaasa kogukonna ühtsusele ja arengule ning innustanud inimesi oma kohaliku kogukonna heaks panustama. Innustamise ja ühtsustunde tekitamise nimel kutsusime ellu ka kogukonnalavastuse “Leevaku kullakaevur”, mida saab tulla vaatama ka 2024. aasta suvel. 

Milline roll on olnud KÜSKi poolt makstud stipendiumil kogukonna arendamisel ning kuidas sa seda ressurssi kasutanud oled?

Stipendium on aidanud mul suunata rohkem tähelepanu kogukonna arendamisele. See on andnud mulle võimaluse keskenduda kogukonna vajadustele ning toetanud erinevate projektide elluviimist, mis muidu oleksid olnud keerulisemad või aeganõudvamad.

Kuidas on olnud koostöö mentoriga, kes sinul on Krista Krista Pegolainen-Saar ja millist rolli ta on mänginud?

Koostöö Kristaga on olnud väga hea ja vajalik. Mentori toetus ja juhendamine on aidanud mul paremini mõista kogukonna arenguvajadusi ning leida tõhusamaid viise nende täitmiseks. Meie koostöö on andnud uusi ideid ja perspektiive, mis on olnud olulised kogukonna edendamisel. Praktiliseks tulemiks oli ka ühiselt läbiviidud külade arenguseminar augustikuus Leevakul. 

Mida soovitaksid teistele, kes tahavad alustada oma kogukonna arendamist või selles aktiivselt osaleda?

Esimene samm on alustada väikestest tegevustest ja luua positiivne atmosfäär. Oluline on anda inimestele võimalus panustada ning luua eduelamusi, mis innustavad ikka ja jälle kokku tulema, koos mõtlema ja tegevust jätkama. Samuti on oluline mõista, et kogukonna loomine võtab aega ning vajab kannatlikkust ja pühendumist.

Aitäh sulle, Kairi ja soovime jõudu ja energiat kogukonna eestvedamisel või siis taganttõukamisel, kustpoolt vaadata… 

Tekst ja fotod: