Toetusprogrammi avasündmusel Tallinnas arutleti eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste kogukondadesse kaasamise üle

Neljapäeval, 27. märtsil toimus Tallinnas Kultuurikatlas Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi avasündmus, mille raames arutleti, kuidas eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste osalemist vabakonnas ja kogukonnaelus suurendada. Ürituse korraldasid kultuuriministeerium koostöös Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Päeva juhtis tuntud teleajakirjanik Uljana Kuzmina, kes alustas küsimusega, mida ma vajan, et olla kogukonnas kaasatud? Saalitäis inimesi rõhutas kõige enam märksõna „USALDUS“, millele järgnes „teised inimesed“ ja „toetav keskkond“.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg rõhutas avasõnades, et meie ülesanne on rohkem rõhku panna kohaliku tasandi kogukonnaelu edendamisele, et eri taustaga inimesed leiaksid tee ühistegevustesse. Ta märkis, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata piirkondadele, kus eri kultuuritaustadega elanike osakaal on suurim.

Sisserändajate kohanemise teekond

Sotsiaalteadlane Marko Uibu rääkis sisserändajate kohanemise etappidest ja tõi esile olulisi aspekte kogukondlikus lõimumises. „Kohanemine algab mesinädalate faasist, millele järgneb praktiliste raskuste aeg, seejärel igapäevaeluga toimetulek ja lõpuks sotsiaalsete ning kultuuriliste barjääride ületamine,” selgitas Marko.

Marko Uibu kinnitas, et isiklikud ja usalduslikud suhted on need, mis viivad olukorrani, kus suhted on „sildavad“, see tähendab kõikehõlmavad ja kultuurierinevused ei ole enam olulised, vaid olulised on näiteks ühised huvid. See tähendab ka, et isiklikud suhted on alati sügavamad, kui pelgalt ühiskonna normide tasandil tekkivad suhted.

Saali küsimuse peale, et kuidas siis täiskasvanuna teadlikult sõbrasuhteid luua, tekkis kohapeal mõte seda saalilt küsida. Selgus, et kõige rohkem sõpru leitakse töölt ja ka sõprade sõprade seast. Viimane toetab veelkord teaduslikku argumenti, et just kogukonnad on need, kuhu nii rändetaustaga kui ka erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed minna saaksid, et oma kuuluvustunnet siin Eestis suurendada.

„Joomakaaslasi on superlihtne leida, aga tõeliselt lähedaste suhete loomine on palju keerulisem,“ tõi Marko näiteks ühe intervjueeritud sisserändaja tähelepaneku.

Kuidas luua kestvaid muutusi kogukonnas?

Kodanikuühiskonna aktivist Kaspar Tammist jagas oma kogemusi Arvamusfestivali pikaajalise korraldaja ja eestvedajana ning rääkis, kuidas luua kogukonnas ühist hinnangut ja kuidas tegutseda ühise eesmärgi nimel. Tema sõnul on oluline vältida liigset keskendumist juhile või juhtidele. Kogukonnad toimivad hästi siis, kui need on hästi „horisontaalsed“. „Lisaks peitub juhikesksuses ka oht, sest kui juht ära väsib, siis kogu algatus laguneb,“ märkis Kaspar.

Kaspar tõi Arvamusfestivalilt välja mitmekeelsed arutelud, turvalise dialoogi ning noorte kaasamise kui olulised aspektid, mis aitavad kogukondi tugevdada ja erinevaid inimesi nendesse lõimida. „Kui tahad minna kiiresti, mine üksi, kui tahad minna kaugele, minge koos,“ rõhutas ta koostöö tähtsust, tsiteerides tuntud Aafrika vanasõna.

Jutuvestmine kui kogukondade ühendaja

Ürituse viimane ettekandja, jutuvestja ja kultuuriantropoloog Polina Tšerkassova rääkis, kuidas jutuvestmine aitab kogukondi ühendada. „Lood on universaalsed ja aitavad luua silla erinevate kultuuride vahel. Kui inimesed jagavad oma lugusid, tekib üksteisemõistmine ja empaatia,“ sõnas ta. Polina näitlikustas oma uurimustega maailma eri paikadest ilmekalt, millest eestlased unistavad ja milliseid lugusid nad tahaksid kuulata. Need sõnad olid „õnn“ ja „aeg“, samas kui kolumbialane unistab „turvalisusest“.

Meie väljakutse lõimumisel ongi võib-olla see, et tuleb proovida ajaaken suhtlemiseks kauem avatuna hoida. Seda selleks, et me kuulaksime teineteise lugusid, et seeläbi avarduks maailmapilt ja tekiksid sildu loovad suhted, mis viivad ühiste huvideni ja kootegemiseni. Ka see ei olegi õnn, kui me teame oma koduküla naabreid ja oleme vabad hirmudest ja hoiakutest, mida meie teadmatus on meile loonud?

Sündmuse lõpus rõhutati, et lõimumine ja koostöö ei sünni iseenesest – see vajab teadlikke samme ja kogukondade panust. Omavahelistest vestlustest jäi kõlama mõte, et vaatamata turbulentsetele aegadele poliitikas, nii maailmapoliitikas kui ka meil, tuleb Eesti ühiskonna turvatunde huvides keskenduda uussisserändajate, pagulaste, tagasipöördujate aga ka siin juba pikalt elavate eesti keelt emakeelena mittekõnelevate ja etniliselt erineva taustaga inimeste lõimimisele meie keele-, väärtus- ja kultuuriruumi sõbraliku järjekindluse ja heatahtlikkusega, ennekõike ulatades igaühele käe oma kogukonnas.

---

Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi elluviimise aeg on 01.10.2024 – 31.10.2029. KÜSK panustab sellega, et töötab välja ja viib ellu arenguprogrammi selle osa, mille eesmärk on suurendada vabaühenduste võimekust kaasata kogukondlikesse tegevustesse uussisserändajaid, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ning tagasipöördujaid. Programmi kogueelarve on 5,2 miljonit eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi osa on 70% ja Eesti maksumaksja kaasfinantseering (kultuuriministeeriumi kaudu) 30%.

Tekst Evelyn Valtin ja Priit Põiklik

Fotod: Priit Põiklik/KÜSK ja Katre Tamm/KÜSK