Maakondlikud tunnustussündmused annavad hoogu kogukondadele ja jõudu eestvedajatele
Tunnustussündmused sisaldavad enamasti kahte olulist osa. Üheks on auhinnatseremoonia, mille käigus kuulutatakse välja laureaadid ja tunnustatakse nominentide tegemisi. Teiseks on inspiratsiooniline mõõde, mis võib avalduda vestlusringide, arutelude või kogemuslugude kujul. Näiteks Viljandimaal on tunnustussündmused sageli seotud inspiratsioonipäevaga, kus räägitakse nii edulugudest kui ka rasketest hetkedest, mis on õpetanud, kuidas julgeda katsetada ja vajadusel ka ebaõnnestuda.
Niisugused hetked annavad nii tegijatele kui kuulajatele uusi vaatenurki ning kinnitust, et kogukonda arendav töö on pidevas liikumises ja muutumises.
Tunnustatavate kategooriad erinevad küll mõnevõrra maakonniti, kuid kõikjal seatakse esile nii inimesi, ühendusi, kogukondi kui ka tegusid.
- Aasta tegu võib tähistada mõjukat algatust või suuremahulist sündmust, mis on inimesi kokku toonud või lahendanud mõne kohaliku probleemi.
- Aasta vabaühendusena tõstetakse esile organisatsioone, kelle järjepidev tegutsemine on avaldanud laiemat mõju.
- Aasta vabatahtliku või kogukonna hinge puhul on fookuses inimene, kelle pühendumine käivitab teisi.
- Paljudes maakondades antakse välja ka aasta küla tiitel, mis toob esile terve kogukonna ühtehoidmist ja loovust.
Need tunnustused on rohkemat kui tegija ja tema pälvitud tiitel. Iga laureaadi taga on lugu, mis räägib kohalikust loovusest, hoolimisest ja leidlikkusest. Näiteks Saare maakonnas on tunnustatud algatust, mis muutis Muhus liikumise paindlikumaks nii lastele kui eakatele. Hiiumaal on esile tõstetud haridust, kultuuri ja noorte omaalgatust toetavaid tegusid. Viljandimaal on märgatud nii kogukonnaüritusi, kultuurialgatusi kui ka külaelu elavdamist. Need lood kõnetavad, sest nad näitavad, kui mitmeplaaniline ja tugev on Eesti vabakond ning kui palju sõltub kohalikust algatusvõimest.
Miks on tunnustussündmusi vaja ja kuidas saab kogukond kaasa lüüa?
Tunnustussündmused on olulised mitmel tasandil. Kõigepealt annavad need märku, et vabatahtlik töö ja ühine panustamine on väärtus, mida ühiskond oluliseks peab. Paljud aktiivsed eestvedajad tegutsevad oma vabast ajast ja tihti ei paista nende töö silma. Ametlik tunnustamine annab neile kinnitust, et nende tegevus on mõjutanud kogukonda ehk rohkemgi, kui nad ehk ise tajuvad. See omakorda ennetab läbipõlemist ja annab jõudu jätkata.
Samal ajal on tunnustussündmused oluline kohtumispaik, mis toob ühte ruumi vabaühendused, kogukonnad, omavalitsused ja teised partnerid. Sellised kohtumised loovad uusi koostöösuhteid ja soodustavad teadmiste liikumist ühest kogukonnast teise.
Kandidaatide esitamine on tavaliselt avalik ja lihtsasti kõigile kättesaadav. Oodatud on nii eraisikute kui organisatsioonide ettepanekud ja kandidaate võib esitada nii ühes kui ka mitmes erinevas kategoorias. Nii saab kogukond ise kaasa aidata sellele, et kiitust väärt lood tähelepanu saaksid. Kui keegi jääb märkamata, juhtub see enamasti mitte seetõttu, et tema tegevus poleks väärtuslik, vaid temast lihtsalt ei teata piisavalt.
Maakondlikud tunnustussündmused sünnivad koostöös maakondlike arenduskeskuste, kohalike omavalitsuste ning vabaühenduste endiga. KÜSK toetab seda traditsiooni igas maakonnas, sest see aitab ellu viia KÜSKi eesmärki Eesti kogukondi ja vabaühendusi tugevdada ning näidata, kui oluline roll on demokraatia ja sidusa ühiskonna kujundamise juures kohalikul algatusel.
Tunnustussündmuste mõju ulatub kaugele üle ühe õhtu, need loovad pinnase uute algatuste sünniks, aitavad ühendustel järjepidevust hoida ning annavad kogukondadele tunde, et nende panus on Eesti elu jaoks tõepoolest oluline.