Meeste kaasamine kogukondades algab eelkõige praktilisest tegutsemisest
Kogukondade podcasti saates Mehed kogukondades: Tegusid rohkem kui sõnu keskenduti seekord kogukondade arendamises meeste rollile ja panusele. Saates otsiti vastuseid küsimustele, mis innustab mehi kogukonnategevustesse panustama, millised on peamised takistused ning kuidas leida tasakaal töö, pereelu ja vabatahtliku panustamise vahel. Samuti arutleti selle üle, millised kogukonnatöö vormid ja lähenemised aitavad meeste kaasalöömist püsivamaks muuta.
Kogukondade podcasti senise kolme hooaja jooksul on kõik saatekülalised olnud naised, mis peegeldab kogukondade eestvedamisel eeskätt naiste tugevat ja nähtavat rolli. Seekord aga otsustasid saatejuhid ja vabaühenduste konsultandid Kersti Kurvits (Jõgevamaa) Kätrin Hanschmidt (Viljandimaa) ja Maile Kesküla (Järvamaa) fookust teadlikult laiendada ning pühendada meestele eraldi saate, et ka nende kogemusi ja vaatenurki kogukonnatöös esile tuua.
Mehed jõuavad kogukonnatöösse pigem tegutsemise kui planeerimise kaudu
Arto Saar Järvamaalt rõhutas, et kogukonnategemiste juures on oluline mitte jääda ootama ideaalset hetke. Tema sõnul tekib soost sõltumatult sageli tunne, et enne alustamist peaks kõik olema läbi mõeldud ja valmis, kuid praktikas kujuneb selgus just tegutsedes. „Kuskilt peab pihta hakkama. Valmis ei saa niikuinii, aga kui juba tegema hakata, siis asjad hakkavad ise paika loksuma,“ sõnas Arto Samuti tõi ta esile, et kogukonnatöös tuleb osata oma jõudu hoida ning mitte võtta kogu vastutust enda kanda, sest see võib pikemas vaates viia läbipõlemiseni.
Arto öeldus peegeldavad saates laiemalt kõlanud tähelepanekuid meeste kogukonnatöösse kaasamisest. Saatekülaliste sõnul jõuavad paljud mehed kogukonnategevusteni just konkreetse tegevuse või praktilise vajaduse kaudu, mitte niivõrd soovist organisatsiooni kuuluda või kindlat rolli täita. Sageli tullakse esmalt midagi ära tegema – olgu selleks ürituse korraldamine, sporditegevus, ehitamine või mõne kohaliku probleemi lahendamine. Eestvedamine ja vastutuse võtmine kujunevad alles selle käigus.
Arto tõi esile, et meeste jaoks on oluline, kui ülesanded ja vastutus on selgelt jaotatud ning igaüks saab panustada valdkonnas, kus ta end kindlalt tunneb. „Kui rollid on paigas, ei jää kõik ühe inimese õlgadele ja ka teised tulevad lihtsamini kaasa,“ selgitas ta. Selge tööjaotus aitab tema sõnul hoida motivatsiooni ning toetab kogukonnatöö järjepidevust.
Kooskäimine ja ühendamine kui meeste kogukonnapanuse alus
Ivar Ilves Jõgevamaalt rääkis Piilsi Külade Seltsi poolt külarahva keskuseks renoveeritava endise koolimaja näitel, kui tähtis on, et kogukonnas oleks kohti ja võimalusi kokku saada ka siis, kui inimestel ei ole veel valmisolekut suureks vastutuseks. Tema kogemuse järgi on oluline, et kogukonnategevus ei tunduks liiga formaalne või kohustusterohke. „Vahel on juba see, et on põhjus kodust välja tulla ja teistega kokku saada, väga suur samm,“ märkis Ivar. Just regulaarne ja pingevaba kohtumine loob tema sõnul pinnase, kust võivad kasvada välja ka ühised algatused ja pikemaajalised ettevõtmised.
Ivari kogemused toovad esile, et meeste jaoks on kogukonnatöös sageli oluline ka suhtlemise loomulikkus ja pingevabadus. Kui kooskäimine ei ole liialt ametlik ega nõua kohest vastutuse võtmist, on inimestel lihtsam kaasa tulla ja kohaneda. Just sellisest regulaarsest, kuid vabas vormis kohtumisest võivad Ivari sõnul kujuneda püsivamad suhted ja valmisolek ühiselt midagi ette võtta.
Janar Sihv Viljandimaalt jagas Paaksima küla kogemust ning rääkis, kuidas kogukondlikud algatused aitavad luua ja tugevdada inimeste omavahelisi sidemeid. Tema sõnul ei teki kogukonnatunne iseenesest, vaid vajab aega, suhtlemist ja inimesi, kes on valmis teisi kokku kutsuma ja omavahel ühendama. Ka väikestel ühistegevustel on tema hinnangul oluline roll usalduse ja koostöö kujunemisel.
Janari jutus peegeldub selgelt ka meeste roll kogukonna ühendajatena neile omasel viisil. Janari kogemused näitavad, et sageli on just mehed need, kes kutsuvad teisi mehi ja ka naisi praktilise tegevuse ümber kokku ja aitavad ühiste tegemiste kaudu omavahelist usaldust luua. Selline tasapisi kujunev koostöö loob aluse tugevamale kogukonnatundele ning innustab ka teisi vastutust jagama.
Saates rõhutati korduvalt ka märkamise ja tunnustamise olulisust. Kui inimesed – sealhulgas mehed – leiavad aega ja tahtmist kogukonna heaks panustada, on oluline, et nende tegevust märgataks ja väärtustataks. „Kui keegi tuleb kodust välja ja teeb kogukonna heaks midagi ära, siis ärge unustage talle ka aitäh öelda,“ kõlas saates lihtne, kuid oluline meeldetuletus.
Kogukondade podcast on Järva-, Viljandi- ja Jõgevamaa arenduskeskuste koostöös loodud saatesari, mis tutvustab Eesti kogukondade lugusid, inspireerivaid inimesi ja praktikaid, mis aitavad kohalikul elul edeneda. Podcasti toetab rahaliselt Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori ettevõtlike kogukondade programm, mida kaasrahastab Euroopa Liit.