Miks maailmaparandajad rahast ilma jäävad? Uued raportid paljastavad sotsiaalsete ettevõtete suurimad mured

Kas teadsid, et Baltikumis on sadu ettevõtteid, kelle eesmärk pole lihtsalt rikkaks saada, vaid lahendada mõni suur mure – olgu selleks kliimamuutused, inimeste tervis või haridus? Seni on neil tihtipeale olnud üks mure – kuidas leida investoreid, kes ei vaataks neile kui veidratele heategijatele, vaid kui tõsistele partneritele?

Värskelt avaldatud Impact Baltic raportid paljastavad, et Eesti, Läti ja Leedu sotsiaalse ettevõtluse turg on murdepunktis. Täpsemalt on ilmunud raportid turuanalüüsist ning mõjufondi loomise realistlikkusest. Alljärgnevast artiklist saad lugeda raportitest lähemalt.

Mõjuinvesteerimine Balti riikides – turuanalüüs

Turuanalüüs annab põhjaliku ülevaate sotsiaalse ja mõjule suunatud ettevõtluse (impact startups) ning mõjule suunatud investeerimise hetkeseisust Eestis, Lätis ja Leedus. Raport kaardistab sotsiaalsete ettevõtete ja mõju-iduettevõtted olukorra ja peamised väljakutsed, rahastusvajadused ning õigusliku raamistiku ning analüüsib, kuivõrd olemasolev investeerimis- ja tugisüsteem (nt VC-fondid, investeerimisfondid, kiirendid ja inkubaatorid) vastab nende vajadustele.

Analüüsi eesmärk on tuvastada peamised turutõrked ning anda sisend uute, paremini sobivate mõjufinantseerimise instrumentide kujundamiseks Baltikumis.

Mis selgub raportist?

• Selge rahastuslünk: enamik Balti sotsiaalseid ettevõtteid vajab väiksemaid rahasummasid (enamasti alla 100 000 € aastas), kuid olemasolevad investeerimisfondid on suunatud suurematele piletisuurustele ja eeldavad kõrget investeerimisvalmidust.
• Õiguslik ja struktuurne vastuolu: paljud SEd tegutsevad juriidilistes vormides, mis ei võimalda kasumi jaotamist, mistõttu nad ei sobitu tavapäraste omakapitaliinvesteeringute loogikasse. See välistab nad suurest osast investeerimisturust.
• Piiratud mõju-fookus ja toetus: kuigi osa fonde ja programme viitab kestlikkusele või ESG-le, on vähestel neist selge ja süsteemne mõjule orienteeritud investeerimisloogika ning SEdele ja mõju-iduettevõtetele sobiv mitterahaline tugi (nt mõjumõõtmine, hübriidsete ärimudelite arendamine).

Teostatavuse analüüs – uue Balti mõjuinvesteerimisfondi ja võimekuse arendamise programmi käivitamine

Teostatavuse analüüs keskendub sellele, kas ja kuidas on realistlik luua Balti-ülene mõjuinvesteerimisfond ja sellega seotud võimekuse arendamise programm. Raport koondab kvalitatiivset sisendit Balti sotsiaalsetelt ettevõtetelt, mõju loovatelt iduettevõtetelt ning sektoriorganisatsioonidelt ning analüüsib nii rahastusvajadusi, investeerimisvalmidust kui ka sobivaid fondistruktuure ja õiguslikku raamistikku Eestis, Lätis ja Leedus. Analüüs on otseseks sisendiks uue fondi ja võimekuse arendamise programmi kavandamisele.

Kellele on raport kasulik?

• mõjufondide ja investeerimisinstrumentide kujundajatele
• poliitikakujundajatele ja avaliku sektori rahastajatele
• sotsiaalsetele ettevõtetele ja impact-startuppidele
• investoritele (sh family offices, institutsionaalsed investorid)
• tugiorganisatsioonidele ja programmide disaineritele

Olulisemad järeldused:

• Vajadus kannatliku kapitali järele: sotsiaalsed ettevõtted ja impact-startupid eelistavad investoreid, kes on missiooniga joondatud, mõistavad pikemat ajahorisonti ning pakuvad lisaks kapitalile ka mentorlust ja võrgustikke. Lühikese tootlusootusega traditsioonilised fondid ei sobitu sektori vajadustega.
• Investeerimisvalmidus ei ole ainult rahaküsimus: paljud ettevõtted vajavad enne investeeringut sihipärast tuge ärimudeli, finantsplaneerimise, mõju mõõtmise ja investoritega suhtlemise osas. Eriti väärtustatakse personaalset 1-1 mentorlust ja praktilist tuge, mitte üldisi koolitusi.